Nummõr' 328
Radokuu 17. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Lehmä vällä, lamba sissen
  • Uudissõ
     
  • Luulõ lugõmisõ võistlusõ võit’ Plaado Marii
  •  
  • Kaivanduisi asõmõlõ plaanitas luuduskaitsõalla
  •  
  • Kalapüüdmise võistlus «Põrmu purikas»
  •  
  • Võta Urvastõn kandidaatõ nöpsist kinni!
  • Märgotus
     
  • Targa valimisõ oppus
  •  
  • Maainemise omma kimmä valijan
  • Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Sulengo Arvol ja Hellel om parhilla kipõ aig: lamba poigisõ egä päiv ja üü.
    Harju Ülle pilt
     
    Lehmä vällä, lamba sisse
     
    Harju Ülle

    «Sääne kõva poigiminõ käü, et saa-i üüse maadagi,» ütlese Räpinä kihlkunna Männisalu külä lambakasvataja Sulengo Arvo (63) ja Helle (66) inne suurt lamba-aastakka (nakkas 19.02.).

    Sulengo perre Kuivamäe talo om üts noist, kiä om vaihtanu piimäkar’a lambakar’a vasta – Tarto ülikooli eläjäpidämise-uurmisõ perrä omgi sääne vaihtus moodun.

    «Kats aastakka tagasi möimi lehmä maaha,» om Helle rõõmsa, et õigõl aol (inne kriisi) är sai lõpõtõdus. Asõmõlõ võeti 50 nuurt lammast – et iks tüüd olõssi. «No ma ei kujoda ette, et istut maal, kats pal’ast kätt üsäh!» vangutas Helle pääd. «Laut om olõmah ja eloaig omma perreh eläjä olnu.»

    Sügüse möivä Sulengo edimädse pundi lambit Eesti lambaütistü abiga vällämaalõ, saiva elonkaalu kilost kats eurot ja omma rahul. «Tahetas 40–50kilotsit, kooni puul aastat vanno lambit,» seletäs Arvo.

    «Esi mi üttegi ei tapa ja ei süü lambalihha kah, õnnõ värskekapstasuppi teemi lambalihaga,» ütles Helle mano.
    Villaga olõ-i kah murõt: lambaütistü pügäjä tege lamba pall’as, esi mõstas vill är ja Süvähavva villavabrikuh saa tuust lang. Edesi om joba Helle rida: tä värv langa siini ja hainuga är, talvõl kuda vaipu ja muud meeleperäst. Ku langa perrä jääs, sis tahtjit jakkus.

    Põrõhõla om Kuivamäe talon lambit 50 põhikar’an, kümme aastaidsit ja minevä neläpäävä oll’ 29 tallõkõist, a noid tulõ egä päävä ja üüga mano. Kar’a peremiis om oinas Jorss, kiä om kimmän sulun luku takan, et tä lambit tsurkma es päsnü.

    Maad om hindäl 20 ha ja renditü viil 30 ha. Sulengo ütlese, et lambapidämise pääle pall’o ei kulu: keväjä ajat lamba vällä värskit haina süümä ja tsipakõsõ annat mikroelemente mano. Vili ja jahu omma umast käest.

    Plaan on 100päälidse kar’aga edesi minnä: lauta inämb ei mahu. «A mõttõ käävä, kuis mano ehitä...» löövä Arvo silmä helkämä.
     
     LambitLambapidäjit
    Võro mk6235155
    Põlva mk5435105
    Valga mk781393
    Läte: PRIA  
       
    Lamba-aasta läkitüs võrukõisilõ ja muilõ eestläisile üle ilma

    Algas lamba-aasta. Lambiid peetäs Eestin joba küländ pall’u, mitmõsugutsiid tõugõ. Suuril pidäjiil omma suurõ Saksamaa tõugu lamba suurõn karjan suuri aidu sisen. Lambiid om Eestin kül piinü villaga, kül jämme villaga, kül pikä, kül lühkü villaga; hää kaskanahaga ja säändse nahaga, miä kohegi ei kõlba.

    Om ka piimälambiid, kedä massinidega nüssetäs, nii et nälgä ja külmä kätte es tohtnu lambidõ peremiis joht jäiä.

    Asjal om ka vaimlinõ külg: lambanaha pääl om kõgõ mõnusamb jala risti istu ja idamaiõ jumalidõga kõnõlda. Ja noid kõnõlõjiid ei olõ Eestin sukugi veidü. A periselt es taha ma noist asjust kõnõlda.

    Om üts väikut kasvu lambatõug, suuri sarviga nii lambiil ku oiniil. Islandi lammas. Kümmekund aastat tagasi soedi ma kah tollõ tõu. Minnu hoiatõdi, et tuud tõugu ei tohe kõrraga valla laskõ, kõnd Antsla vallast Saku kanti tagasi (säält ma tä tõi).

    Islandin pitiv ütest saarõ otsast tõistõ är tulõma. Island om teedüperäst üle katõ kõrra (täpsembält 2,3 kõrda) Eestist suurõmb. Mitte et sääl tõsõn saarõ veeren halv olõs vai süvvä veidü vai peremiis esierälidselt hõel. Lihtsäle, uman kotun om kõgõ parõmb, olku peremiis määne taht tõbras.

    Ma pei tuud juttu edimält liinalegendis, a pia sai uma vitsa kätte, ku Rimmi küläst tuud oinas sinnä tagasi läts’. Tõnõ juhus oll’ viil, ku mu käest viidi oinas Kuutsilõ (30 km). Nuurherr oll’ mu jutu pääle pantu sanna kinni, a hummukult oll’ sanna akõn iist kaonu ja oinas kah.

    Saru suurõ silla oll’ poiss kerge vaivaga üles löüdnü, säältkaudu üle jõõ lännü ja Antsla tiiotsa õigõlõ üles võtnu. Ülejäänü ollu jo lihtsä, kahjus segäsi inemise matka är ja võti poisi raa päält maha.

    Nii et om viil noid, kiä kotu meelen pidävä ja hinnada mõistva.

    Hääd Islandi lamba aastat kõigilõ!

    Pulga Jaan, talupoig
     
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin