Nummõr' 329
Urbõkuu 3. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kauba kitmise kunst avitas väikut tuutjat
  • Uudissõ
     
  • Mi kandi riigikogolasõ
  •  
  • Tsiakatsk perrä ei anna
  •  
  • Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst
  • Märgotus
     
  • Jõksi Henn: otsus tulõ tetä palamisõga!
  •  
  • Aigu om!
  • Elo
     
  • Söögi- ja õlikan’ep lätt häste kaubas
  •  
  • Võromaa latsi folklooripäiv oll ́ Kuldrin ja mudilaisi uma tulõ Võrol
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Rätsepä Aare minevä sügüse Uma Meki suurlaada pääl.
    Pilt: Rõõmu Grethe/www.mugul.ee
     
    Kauba kitmise kunst avitas väikut tuutjat
     
    Säinasti Ene, Harju Ülle

    «Uma Meki märk avitas kimmähe hääd kraami müvvä,» märk Orava valla Haan’kasõ külä talomiis Rätsepä Aare (44), kiä om uma Maheveski mahla- ja glögiäri üles ehitänü kauba kitmise kunsti pääle ja joudnu poolõtõsõ aastaga uskmada kavvõlõ.

    Maheveski joogi olli suurõlõ rahvalõ edimäst kõrda nätä 2013. aastaga Uma Meki suurlaada pääl. Lõvvapoolik Aare kitt’ kaupa umah keeleh, kirivä Navitrolla pildiga paki päält sai lukõ võrokeelist mahla-luulõtust. Maheveski jäi silmä ja äri läts’ki vallalõ.

    No omma mahla-glögi jõudnu müüki mitmõhe pääliina piinühe restoraani ja Soomõmaalõ. Maheveski om saanu hulga avvohindu, perämäne oll’ Orava valla aasta tegijä tiitli.

    Maheveski tege ilma vii ja tsukrulda ubina- ja mar’amahla, ubinamahla ka põrkna, rabarbri ja vaniljega. Glöki om nellä sorti.

    Aare ja timä naanõ Järvepera Tiina (41) peivä paarkümmend aastat piimäkarja. Ku nä naksi piimäärile esi pääle masma, sis istsõva maaha ja teivä vahtsõ plaani. Möivä lehmä maaha, osti mahla- ja pakimassina, panni maaha kuus hektärri sitkamar’apuhmõ (PRIA avit’ tsipakõsõ), naksi mahla ajama ja turgu otsma, osti müügi-peräkäro. Viläkasvatusõ jäti alalõ – vahtsõ ettevõttõ tugõmisõs. Ubina olli hindäst, no ostõtas noid joba naabridõ käest mano.

    «Kolm aastat tagasi oll’ alostamisõs paras aig, inemise omma naanu puhtast kraamist luku pidämä ja jõudva tuud joba osta,» märk Rätsepä Aare.

    Maheveski kauba päähämäärmise pääle om kulunu mitukümmend tuhat eurot. Firmadõ talvõspordipäivile tellitäs avvohindus puust hoitjaga kinkmispakkõ. Otõpääl laskõsuusatamisõ MM-l saiva suusataja puust hoitja seeh mahlapudõli kingitüses. Aare om nännü, et sponsoris olõminõ om külh kulu, a egä kõrd saat mõnõ suurõ kundõ mano.

    «Laada pääl piät kah inemiisiga kõnõlõma, umma kaupa kitmä,» seletäs Aare. «Ku laat ei tuuki rahha sisse, sõs peräh toova saadu tutvusõ kõrdo rohkõmb tagasi.»

    Niimuudu jäi Maheveski silmä Olde Hansa restoraanilõ, miä oll’ aastit otsnu keskaoga klapvat juuki nigu ingveriga ubinamahl. Perämädsel Pühajärve kalapidol käümisele massõ Aare kah pääle, a sai kundõs Tal’na raekua platsi vana-ao kõrdsi III Draakon.

    Märgi ja pildi lugõva

    Maheveski om Eestih ainumanõ nii Rohilidsõ märgi ku Uma Meki märgi kandja. «Ku pakut poodilõ umma kaupa, võetas märkega parõmbahe,» ütles Aare, kiä luut pia saia lepingu Võro tarvitajidõ ütisüsega.

    Kats aastat omma Maheveski mahla Uma Meki laada kõgõ parõmba paki avvohinna saanu. Lustligu võrokiilse mahla-luulõtusõ pakkõ pääl omma Aare vällä märgidü. Contral es olõ edimält aigu tuud tetä. Peräh kitt’ tä Aare luulõtusõ sama hääs, ku timä uma olõssi olnu.

    Päähämäärmist opsõ Aare ja Tiina Eesti-Läti projektist Foodart. Tuust sai Tiina huugu minnä Olustverre opma söögitehnoloogiat.

    Tiina tege Maheveskin kõik tuu, mis tuutmist pututas. Aare müü ja ots vahtsit ostjit.

    «Kõik perreliikmõ omma ammõtih,» seletäs Aare. «Paar kuud inne jõulõ sai Eestimaal 20 tuhat kilomiitret läbi sõidõtus. Ku Tiina lõpõt’ abiliisiga kell kolm üüse mahla pudõlihe pandmisõ, tulli ma üles, panni pudõlilõ sildi pääle ja naksi kaupa lakja vidämä.»

    Aare ja Tiina plaanva viil kuus hektärri mahhet sitkamarja maaha istuta ja edespite uibit kah. Tsiht om jõuda kolmõ-nelä aasta peräst nii kavvõlõ, et mahlaäri toit uma perre är ja saa eski kõrvalõ panda.

    Riik nakkas takast toukama

    2013. aastagal uursõ Võro instituut, ku häste vai kehväste Vana Võromaa kultuuriperändit vai luudusväärtüisi pruukva ettevõttõ umma kaupa möövä.

    Tull’ vällä, et uma kauba kitmine ja müümise kõrraldaminõ om kõgõ nõrgõmb kotus. Inämbüs müü umma kaupa kas kotost vai interneti abiga, laembas müügitüüs ei jakku väke. Sõski hindasõ ettevõtja turu nõudmist suurõmbas ku pakmist, pall’o tahtva umma ärri lajõmbas aia ja vahtsit kaupu tegemä naada.

    Tuus olõssi vaia panda väke ja rahha kauba vällänägemise ja tuu kitmise, müügivõrgu ja kuuhtüü sisse. Uurmise perrä olõsi kuuhtüüd vaia iist võtta nii paikligu söögikraami ku käsitüü müümise man, a tukõ uutnu ka turism ja traditsioonilinõ ehitüs.

    Kuuhtüü iistvõtmisõs om õnnõ rahast puudus. No siseministeeriüm om kinnütänü Kagu-Eesti tegevüskava aastis 2015–2020. Tuu perrä tulõsi tüükotussidõ manosaamises vai kauba vällämaalõ müüki viimises tukõ paikkunna ettevõttit ja näide kuuhtüüd. Tukõ saa Euroopa Liidu abirahaga, mille küsümise kõrd saa selges seo aastaga joosul.
     
     
    116 Uma Meki märgiga toodõt

    12. radokuu pääväl and’ Uma Meki kaubamärgi kommisjon vällä Uma Meki märgi 31 vahtsõlõ alosainõlõ vai söögikraamilõ. Kokko om märke vällä jaetu joba 116. Uma Meki kaubamärgi saiva seokõrd:

    Maheveski (FIE Tiina Järvepera) – kodonõ jõuluglögi ja kodonõ jõuluglögi sitikmarjoga, kodonõ ubinamahl, kododsõ ubinamahla põrkna, rabarbri, vanilje, ingveri ja sitikmarjoga.

    Ööbiku talo (OÜ Return) Kodokandi tsäi, Tarkusõtsäi, Hummogutsäi ja kuivatõt Vikerkaareleib.

    Aado talo (FIE Õie Laanelepp) mesi, täüsterä-rüäjahu ja -leib.

    Loona talo veski (FIE Allar Asi) kolmõ jämmüsega täüsterä-nisujahu, nisupüüli, täüsterä-kesväjahu, täüsterä-kesvähelbe, kesväkruup, täüsterä-rüäjahu, täüsterä-rüähelbe.

    FIE Jaaniraotu talo rüäküümne-pätsikene, rüä-puuviläpätsikene, rüä-siimnepätsikene, paradiisiubina-hüübüs (želee) ingveri, mündi, rosmariini ja tšilli-tüümianiga ni Seto salsa ja Sügüsene Särts.

    UL
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin