Nummõr' 331
Urbõkuu 31. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Maainemine tulõ toimõ
  • Uudissõ
     
  • Latsõlõ uma lõõtspill!
  •  
  • Aastatsõõr võrokiilset Tähekeist
  •  
  • Tal’na võro selts – 25
  • Märgotus
     
  • Hintsi Anna: Võromaa film tulõ savvusannast
  • Elo
     
  • 15 aastakka Puiga näütemängupäivä
  •  
  • Moosten sai oppi savvusanna ragomist
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Maainemine tulõ toimõ
     
    Harju Ülle

    Maalõ jääse inemise, kiä uma eloga toimõ tulõva: toimõtulõgitoetusõ saajidõ arv om mi kandin sadanu viie aastaga päält 37%, kirja pantuidõ ilma tüüldä inemiisi arv kogoni 60%.

    «Mõni aasta tagasi sai iks külä päält mõnõ mehe viinapudõli iist puid lõikama-lahkma vai muid tarvilikkõ mehetöid tegemä, no omma sändse mehe otsa saanu,» ütles Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi uma imä kodokülä Liinamäe kotsilõ, miä om Urvastõ kihlkunnan, Sõmmõrpalo vallan.

    ««Spetsiälisti» omma poodi mant kaonu, eski tuu es tuu näid tagasi, ku avalikult juvva lubati,» om tähele pandnu Räpinä kirämiis Ilvesse Aapo. «Olõ samma asja nännü ka Vinnemaa soomõugrilaisi man: vana joodigu omma hinnäst koolnus joonu ja vahtsit millegiperäst mano ei tulõ.»

    No toimõtulõgi saaja olõ-i kõik viinaviaga. A ülepää om mi kandin hulga veidembäs jäänü noid inemiisi, kiä riigi abist eläse.

    Sõmmõrpalo vallan om viie aastaga jäänü perrä 23 toimõtulõgitoetusõ saajat 37st, Räpinä vallan 30 saajat 46st. No mõnõn vallan om näid eski alla poolõ perrä jäänü.

    Vana Võromaa üten suurõmban, Võro vallan om 100 toimõtulõgitoetusõ saajast perrä jäänü 40. «Esiki 38, ku kõgõ perämäst saisu kaia,» selet’ valla sotsiaaltoetuisi as’atundja Tarrendi Maret.

    Tä uursõ perrä, miä om noist inemiisist saanu, kiä inämb toimõtulõgitoetust saa-i. «30 om tüüle saanu, 17 om lännü kas pensi vai tüüvõimõtuspensi pääle, mõnõ är liina vai vällämaalõ,» lugi tä üles. «Perräjäänüist 22 vahetus – saa vahepääl tüüd – , 18 omma «eloaigsõ», noist poolõ sändse väega-väega «eloaigsõ»,» selet’ tä viisakidõ sõnnoga.

    A nuuri riigi leevä pääl eläjit pääle ei tulõ. «Mul om tan õnnõ paar nuurt vangist tulnut inemist,» ütel’ Tarrendi Maret.

    «Maainemise saava iks toimõ,» löüd Vahtsõliina valla sotsiaaltüütäjä Traageli Lea, kelle vallan om perrä jäänü 17 toimõtulõgitoetusõ saajat (oll’ 38). «Tüüd om, inämb miihile, a naasõ omma jäl aktiivsõmba ja iks midägi löüdvä. No ega tuu ei tähendä, et elo ülearvo hää om. Rassõ om kõigil, esieränis latsiga perril.»

    «Inemise omma lännü tüüle, pensionilõ vai saanu tervüsevia paprõ, vahtsit pääle ei tulõ,» põhjõnd’ Mooste valla sotsiaalnõvvomiis Oksari Eduard tuud, mille om vallan timahava poolõ veidemb toetusõsaajit ku aastal 2010.

    Timä meelest om 35 toimõtulõgitoetusõ saajat iks viil pall’o, ku võrrõlda tõisi valduga. Näütüses Veriora vallan saa timahava toetust õnnõ kats leibkunda (viis aastat tagasi 14).

    Veriora sotsiaalnõunik Leikini Kaire ütel’, et säitsmekõrdsõ sadamisõ takan om ka teküs sotsiaaltüü: eski viinaviaga inemiisi om nii pall’o takast härgütet, et nä iks tohtri man käävä ja uma tervüsevia paprõ kätte saava. Sis saava nä pinssi, tuu om mõnõl toimõtulõgitoetusõst suurõmbki.

    No ku kaia tervüseviaga inemiisi arvu, sis om tuugi sadanu – saa-i üteldä, et inemise omma massilidsõlt üte toetusõ päält tõsõ pääle kolinu. Sotsiaalministeeriüm olõ-i jõudnu viil timahavast teedüst kokko võtta, a saat’ tervüseviaga inemiisi arvu aastal 2011 ja 2014. Kolmõ aastaga om Põlva, Valga ja Võro maakunnan kokko jäänü 63 tervüseviaga tüüiälist (18–64a) inemist veidembäs.

    A kõgõ inämb omma muutunu Töötukassa numbri. Viis aastakka tagasi (28.02.2010) oll’ kolmõ maakunna pääle kirän päält 7300 ilma tüüldä inemise. Timahava samal kuupääväl oll’ näid kirän päält 3000 (2010–2014 aasta keskmist saa kaia pildi päält).

    Minevä riidi oll’ Võrol edimäne tüümess, mi kandi tüüandja otsõ inemiisi 100 tüükotussõ pääle. Tüüpuudusõst om saanu tüüjõupuudus.

    «Tüüjõudu naas’ rohkõmb vaia olõma päält masu lõppu, nii kolm-neli aastakka tagasi,» ütel’ Töötukassa Põlva osakunna juht Mandeli Katri. «No võit üteldä, et omma kimmä eloala, kon om tüüjõupuudus: no nakkas huuaotüü, tüütäjit om rassõ löüdä ka sändse kotussõ pääle, kon om vaia tehnikast arvo saia, kutsõharidust vai tüükogõmust. Kellel tervüs lupa ja olõ-i muid suuri takistuisi, tuu löüd hindäle peris kipõstõ tüü.»

    Maaelo om muutunu

    Nii kõvva numbridõ sadamist saa-i põhjõnda tuuga, et tüüiälidse inemise omma lihtsäle mi kandist är lännü. Näid om lännü kah, a pall’o veidemb. Rahvaarv om mi kandin sadanu viie aastaga keskmädselt säidse protsõnti (läte: Statistikaammõt), tüüiän inemiisi osakaal om jäänü inämb-vähämb samas.
    Veidembäs om jäänü latsi ja nuuri naisi, mano tulnu vanno inemiisi. Pall’o mehe käävä vällämaal tüül, a no omma naanu tagasi tulõma.

    Toimõtulõgitoetusõ saaja (leibkunna) Põlva, Võro ja Valga maakunnan

    2010* – 1897
    2015* – 1177

    *veebruarikuun

    Läte: Sotsiaalministeeriüm
     
     
    Aastit õnnõ juhuslikkõ töid tennü Veriora miis Lepiku Mihkli (62), Kassilaanõst peri Hallapi Vahur (58) ja Rakverest peri Veriora miis Mikveri Aivar (48) käävä egä tõsõpäävä Räpinä vanna muusigakuuli vanna müüblit kõrda tegemä.
    Harju Ülle pilt
     
    Perämädse ripakilõ jäänü mehe haard tüüle sotsiaalnõ ettevõtlus

    Aastit õnnõ juhuslikkõ töid tennü Veriora miis Lepiku Mihkli (62), Kassilaanõst peri Hallapi Vahur (58) ja Rakverest peri Veriora miis Mikveri Aivar (48) käävä egä tõsõpäävä Räpinä vanna muusigakuuli vanna müüblit kõrda tegemä. Mehe kitvä, et tüüd om peris hää tetä.

    Näid kuts sinnä MTÜ Veriora Tsunfti üts vidäjä Strohmi Signe, kokko om tä üten haardnu 12 huvilist. Puutüüd oppas Kähri Maire. MTÜ Veriora Tsunft om sotsiaalsõt ettevõtlust vidänü joba kolm aastakka. Motivatsiooniprogrammin om seen käsitüü laembalt, üten om haartu kokko 10 ilma tüüldä inemist, a ka latsi ja tõisi huviliidsi. Plaan om ettevõtmist laembas aia ja töötukassaga kuuntüüd tetä. PRIA Leaderi abiga hanksõ tsunft hulga puutüü ja muu käsitüü tegemise riistu.

    Harju Ülle
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin