Nummõr' 340
Põimukuu 4. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Seeneaig võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Kurgil kasv kinni
  •  
  • Seo nätäl peetäs Kanepi kihlkunna 340. aastapäivä
  •  
  • Girl power Võromaa muudu
  • Märgotus
     
  • Uma Lehe varsaigä
  •  
  • Kas saami kokko Kaika suvõülikoolih Räpinäh? Jah, kimmähe!
  • Elo
     
  • Kasvomaja ku kunstiteos
  •  
  • Räpinä loomõmaja om umas võet
  •  
  • Katõmiitrene lõõdsamiis
  •  
  • Pääsnä külä uutsõ lahvkat
  •  
  • Piibitäjä (väänkael)
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Viirlaidi Väino (häädkätt) tõi oravilõ kokkoostu viis killo kikkasiini.
    Säinasti Ene pilt.
     
    Seeneaig võtt huugu
     
    Säinasti Ene

    Seene tulõva timahava ildampa, no peräkõrd päält suuri vihmasatu omma seenekese hulgani uma nõna samblõ alt vällä ajanu. Marju om kah hulga.

    Krabi kandi seenesõbõr Mürgü Marje hinnas’, et seeneaig om kuu ao võrra ildambas jäänü: muido sai edimädse pannitävve kikkasiini jo jaanipääväs.

    «Ku siini om veidü, sõs tegevä korilasõ süäme täüs,» selet’ Marje. «Kakva kõik väiku seene ka är, et tuu raha iist uma õllõputõl kätte saia. Ja mullõ ei miildü säändse mõtsankäüjä, kiä pudistasõ kõik näpu vahelt maaha nigu muinasjutun Hans ja Grete – pudõli- ja paprõrada om takan.» Mar’akorjaja Marje ei olõ, a tälle om silmä jäänü, et kotussidõ om must’kit häste.

    Abeli Laine Võro lähkült ütel’, et kikkasiini ollõv pall’o, õnnõ tan liina veeren korjatas kõik puhtas. Tä esi uut hoobis makõsiini, porovikkõ ja kitsõmamplit, et nuu purki panda.

    «Seo aasta om mõts rikas ja and kõkkõ,» hinnas’ Laine. «Maaskit, must’kit, vabarnit, ka palokit pidi pall’o olõma.»

    26. hainakuu pääväl Oravil seene- ja mar’aautot uutnu inemise olli siini iks peris kavva otsnu.

    «Hummogu poolõ kuvvõ aigu lätsi egäväne kavvõlõ mõtsa, tunn aigu käve edesi-tagasi, midägi es saa,» kaivas’ egäpääväne mõtsankäüjä Sonnõ Aive. A kats pangitäüt mustikit oll’ täl päälelõunas iks käen. Nuu vähätse seene, miä tä sai, möi Aive viil inne massina mano jõudmist külä pääl maaha.
    Viirlaidi Väino tõi kikkasiini kokkoostu viie kilo ümbre. Täl omma uma kotusõ jo aastakümnit tiidä. Egä päiv Väino mõtsa ei käü ja vahepääl müü seene parõmba hinnaga hoobis küläinemiisile.

    Hind om alla lännü

    Oravil kokkoostumassinat uutnu inemise kõnõli, et siini-marjo hinda tiiä-i inne, ku massin platsin – hind muutus egä päiv. Mõnikõrd tsipakõnõ nõsõs, a päämidselt iks satas.

    Oravil oll’ kikkaseenehind edimält neli eurot, pühäpäävä (2.08.) kolm. Puhastamalda mustka iist masti edimält kats eurot kilo, pühäpääväl 1.35.

    Võro liina siini ja marju kokkoostupunktist üteldi minevä riidi (31.07.), et timahava tuvvas siini veidü ja masti kilost 3.50. Puhastamalda mustika iist masti 1.30.

    Võro turu pääl massõ minevä riidi seenekilo katsa euro ümbre, nätäl varramba oll’ olnu kümme eurot.
    Mustkidega juhtu Oravil (26.07.) viil sääne lugu, et üts mar’atuuja es annaki ummi must’kit bussi pääle. Külä päält oll’ tulnu osta tahtja ja kaubõl’ veidü korõmba hinnaga mar’a hindäle.

    Orava kokkoostjal Anul tuu vasta midägi olõ-s, tä kaaldsõ lahkõhe ka nuu mar’a är.

    Anu ütel’, et om jo 19 aastat siini-marjo kokko ostnu. Timä sõit bussiga tsõõrõ pite ja miis ost kokko koton. Seene läävä edesi Ruutsi, kon näid viil lõigutas ja puhastõdas.

    Tsiakadsu peräst piät ette kaema

    Arvatas, et seenelise ja mar’akorjaja ommaki parhilla tsiakadsu mõtsast üten toonu.

    Veterinaar- ja söögiammõt om süäme pääle pandnu, et kel koton tsiga vai kiä tsiafarmi tüüle käü, ärku timahava mõtsa minkugi.

    Ku tsikoga kokkoputmist olõ-i, sis tohes iks mõtsa siini ja marjo otsma minnä. No maaeloministeeriüm karistas seeneliisi ja mar’aliisi, et sälän olnu rõiva ja jalavarjo tulõssi päält mõtsankäümist kimmähe är mõskõ.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin