| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Aojoonõ Võromaa latsi kirätöie | | | Hollo Aimi,
Võro Kreutzwaldi muusõumi juhataja,
«Mino Võromaa» kirätöie üts lugõja
edimädsest võistlusõst pääle
Mullõ omma olnu Võromaa latsi kirätüü kõik aig väega tähtsä ja mullõ om miildünü noid lukõ. Mu jaos om noidõ seen Võromaa aolugu.
Om kirja pantu juhtumiisi, midä koolilatsõ omma kuulnu vanõmbidõ vai vanavanõmbidõ käest, a om olnu ka tuud aoluku, mille juuni omma nännü ja tähele pandnu õnnõ noorõ inemise esi.
Koolilatsi tüü kõnõlõsõ põnõvist ja püürdeliidsist as’ost Võromaal – kirotaja om või-olla tõmmanu üte «joonõ», a seletüse om andnu aig.
Latsil om olnu iks lihtsämb võrokeelist juttu kirja panda, ku vanõmba vai vanavanõmba omma kõnõlnu luu. Nii omma läbi aastidõ püsümä jäänü vanaesä-vanaimä kooliao luu. Hinnat teema om olnu lugõjidõ jaos ka luudus, niisamatõ vana ao töiest kirotaminõ (leevätego, mitmõsugudsõ põllutüü, kar’an käümine).
Ku Eesti sai vabas, sis oll’ teemas uma kodo luuminõ: talo saadi tagasi. Ku jõulupühhi võisõ pitä, sis saanu panda kogomigu päälkiräs «Mu jõulu», selle et kõik kirodi õnnõ jõulõ pidämisest.
Vahtsõl aol omma latsõ (vai oppaja?) julgõmbas lännü – julgusõ kõgõst kõnõlda, luulõta ja
näütemängõgi kirja panda.
Võrokõsõlõ om kõik aig olnu umanõ tuu tõsõ ilma tundminõ. Tuu võtminõ vast veidükese tõsitsõmbalt ku muial. Sändse tõistpuulsusõ, vaimõ ja tontõga kokkoputmisõ, nimmatagu näid ka mõnõl juhul UFOs, omma põnõva ja lugudõn häste vällä tulnu. Tõtõst nakkas hargnõma uma jutt ja uma Võromaa lugu. «Kas nuu jutu ka õigõ omma, tuud ei tiiä kiäki ja tuu ei olõki kõgõ tähtsämb. Pääasi, et põnnõv om ja pelädä saa kah.» (Kraami Stina, «Mino Võromaa 20»)
Ei olõ kaonu ka kirotaja tõmmadu aojoonõ. Viimätsen kogomikun om Orava kooli poisil Suurmanni Randyl mõistu kirja pantu luulõtus «Muutunu mõts»:
Väikuna ma pelksi mõtsan kolli,
nüüt ma pelgä sääl hoobis tolli.
Sõs oll’ julgõmb mõtsa seen,
a nüüt om asi peris peen.
Täämbädse kolli sääl võõramaalasõ:
sudaanlasõ ja vietnaamlasõ.
Ku putut kokko näidega
sõs pakõ ärä rutuga.
Elongi ei või sa teedä,
mis nä pään mõtlõsõ.
Kae, ku su ärki veevä,
Eesti riigilt miljonnõ nõudva.<(/i>
Ku ma nüüt või ette kuuluta, sis järgmidsele võistlusõlõ ei kirotõda mitte ütte, a kümme kõrda inämb piiri ja pagolaisiga köüdetüid töid.
Mis om viil aoga muutunu? Sõida vahel Misso ka bussiga. Ku Võromaa haridusjuht Leoski Arvi 1987. aastal «Mino Võromaa» võistlusõ käümä tougas’, sis kõnõli bussin latsõ võro kiilt ja oppaja püüdligult riigikiilt. No kõnõlõsõ bussin oppaja võro kiilt, a latsõ päämidselt eesti kiilt. «Kotoh oldas külh võro miilt, a kõnõldas kiräkiilt.» (Posti Evelin, «Mino Võromaa 13»)
Nii panõgi võrokõisilõ süäme pääle tuud, midä ütel’ mu kadonu imäkene: pankõ sedä võrokeelist sõnna tähele, muido kaos meelest, ja üteh sõnaga kaos ka tundminõ.
Üte «Mino Võromaa» kogomigu päälkiräs oll’ «Kukõrkuuti vikakaar». Mullõgi tull’ miilde, kuis mu vanaimä hõigas’ mäe pääl: «Tulkõ, latsõ, kaema, ku illos om vikatkaar!»
Tuu sõna olli ma tävveste unõhtanu, a üts kirotaja tõi mullõ taa sõna tagasi. Sõna kaudu sai tagasi ka tükükese latsõpõlvõst ja vanavanõmbist.
Looda, et Võromaa latsil, vanõmbil ja vanavanõmbil ei kao tundminõ, mis tulõ õnnõ üten uma keelegs.
A «Mino Võromaa», mis sust saa? Kas tulõ ka kõrd raamat, kohe kor’atas kokko aastidõ joosul kirja pantu parõmba laulu ja luu, mis vast kirotajal hindälgi joba unõhtõdu?
Eestimaa aolugu olõsi tuu läbi rikkamb! | | | | «Mino Võromaa» 28 kogomikku aastist 1987–2014.
Harju Ülle pilt | | | Mino Võromaa 29
Valla om lännü 29. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlus «Mino Võromaa».
Võistlusõlõ omma oodõdu egäsugumadsõ kirätüü: jutu, luulõtusõ, nal’a, näütemängu, märgotusõ, laulu jne.
Timahava om võistlusõl kuus teemat. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma päälkiri (tuu tähendäs, et teema ei olõ samal aol ka jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).
«Mino Võromaa 2016» teema omma:
• Umast ja võõrast
• Lätsi, lätsi… (mõtsa, kuuli, liina)
• Sai õkva kõtutävve naarda
• Muna või kanna opada külh
• Takastperrä tarkus
• Mu kõgõ parõmb seldsiline/sõbõr (tuu või olla ka elläi, puutri, raamat vms)
Võro instituut uut võistlustöid 1. radokuu pääväs (1.02.2016) meili pääle kaile.kabun@wi.ee. Üts inemine või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är «Mino Võromaa» raamatun.
Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü tel 525 3215 (Kabuna Kaile). |
|
|
|
