| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Inneskine piimälehmäpidäjä Härmi Aivar plaan keväjä hainamaa üles künda ja vilä maaha külbä.
Harju Ülle pilt | | | | Eläjäpidämine maaha jäetü – miä edesi? | | | Harju Ülle
Mi kandin om aastaga piimälehmäpidämise maaha jätnü 33 tallo (PRIA teedä). Pall’o näist haardva hõngo viläkasvatamisõga, inne ku otsustasõ, midä edesi tetä.
«Aasta pääle Vinne kriisi peimi lehmi iks edesi,» kõnõl’ sügüse lehmäpidämise lõpõtanu Härmi Aivar (40), kelle perre Kõllistõ talo om Räpinä küle all Köstrimäel. «Keväjä naksi võla üle pää kasuma ja rahha jakku õnnõ lehmi süütmises...»
Sis tull’gi perrel edimäne mõtõ, et kas om iks mõtõt edesi võidõlda. «Puul aastat siski viil uutsõmi, a iks es olõ määnestki luutust, et paari aasta joosul midägi parõmbas lätt,» kõnõl’ Aivar. «Sis tull’ pakminõ Poolast, taheti eläjit osta ja nii sündü lõplik otsus.»
Poolõ eläjä lätsi märdikuun Poola, tõisilõ löüti aasta lõpun Eestist ostja. «Hinna olli muidoki joba all, a õnnõs es lää lehmä kombinaati, muido olõssi säält viil vähämb saanu,» selet’ Aivar.
Mõnikümmend tiinõt õhvakõist omma viil laudan ja uutva ostjat. Piimätuutmisõ man tarviligu massina omma kah müügin.
Aivari imäl Viivel om vesi silmin: pere om päält 30 aasta piimälehmi pidänü. Kolmõ aastaga iist, ku esä Endel Eesti aasta põllumehe kandidaadis üles säeti, oll’ laudan 112 lehmä, egäüte käest sai 8500–8600 kg piimä aastan, nuurkari viil pääle. Talo oll’ mi kandin üts edimäidsi, kiä ostsõ kats DeLavali nüssirobotit ja jäi silmä ka hää tõuarõtusõga.
Põllumehe ammõtit Aivar siski nukka ei viska, künd keväjä hainamaa üles ja külb vilä pääle: kesvä, nissu, rapsi, hernest. Tä kullõs elotarka immä, et üte kultuuri pääle ei tohe kunagi pannust tetä. «Kunagi oll’ meil aia takah egäväne suur kapstapõld, a sis tull’ kesk suvvõ suur paduvihm, kapsta läppäsivä ärä, es saa kapstit ei midägi.»
Katõ firma pääle (Kõlliste talu ja OÜ Gonda) om maad harri 500 hektärri – Aivari rehkendüse perrä piässi hindä perre jaos jakkuma. Üts tüüline om kah ja keväjä tulõ viil üts mano võtta.
Vilä hind om parhilla külh väega all (minevä aasta oll’ Eestin aoluu kõgõ parõmb viläsaak), a talol om, kon villä parõmba hinna tulõkini hoita: mitu suurt punkrit ja vabas jääs ka eläjäsöödätorn, kohe mahus 300 tonni villä.
Et laut om vana, sis Härmi Aivaril taaga plaani ei olõ. «Tahassi mõnõ aasta puhada noist eläjist,» ütel’ tä. «Sis kae, kas võtta lihaeläjä vai mitte.»
Lehmäpidämise asõmõl naas’ villä kasvatama ka Lasva valla Kühmämäe külä Pogola talo. Pernaanõ Parmu Tiia ütel’, et möi är uma 50 lehmä ja plaan keväjä maaha panda villä, hernest ja upa. «Üts ei kasu, sis saa tõisist iks midägi,» jaga tä Härmi perre elotarkust.
Maad om talol 200 hektärri ja Tiia plaan kehväst saisust iks vällä vitä: «Mis meil muud perrä jääs! Varramba olõmi toimõ tulnu, tulõmi nüüt kah.»
Lehmi tsintsiljadõ vasta iks ei vaihta
Mi kandi taloliitõ vidäjä kõnõli, et pia kõik piimätuutmisõ lõpõtanu jakkasõ teräviläkasvatusõga, midä omma nigunii ka lehmäpidämise mant tent.
«Võromaa talonik om alalõhoitja ja edesipüüdjä,» kõnõl’ Võromaa talopidäjide liidu tekevjuht Parvõ Marika. «Halva aigu om innegi olnu ja tuu om üle eletü. Talomehe meelest olõ-i tark kipõlt väega pall’o muuta.»
Nii ei olõki kiäki lehmälauta tsintsiljasit võtnu ega ka talomehe ammõtit nukka visanu.
Ku majapidämisen laut om, sis pruuvva talonigu tõisi eläjit pitä. PRIA teedä om mi kandin aastaga mano tulnu 41 lihaeläjä-, 20 lamba-, 10 kitsõpidäjät ja mõni kanakasvataja kah.
A kangõmba piimätalo pidävä vasta ja otsva nippi, kuis piimäga esi rahha tiini ja mitte tuud sandisente iist tüüstüisile müvvä.
Mõtsavelle talo peremiis Mõttusõ Meelis Läti piiri veerest Vahtsõst-Roosast säädse iispäävä piimä pakmisõ massinat. Joba seo nädäli lõpun piäsi Võro Maksimarketist saama osta talo mahhet piimä nii pudõli ku kilekotiga.
Mõtsavele talo tege mahhest piimäst juustu kah, a pääväpiir om väikul tüüstüsel 20 kg ja valmis juust ostõtas õkva är. «Tahetas pall’u inämb, näütüses hotelle restoraani tahtvagi talumeieride juustu, mitte suuri tüüstüisi umma,» selet’ Mõttus. | | | |
|
|
|
