| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| |
|
|
| Trolla Tiia (häädkätt) nakkas aiandushuviliidsilõ Karula naisilõ purke seest maiguhainu tutvustama.
Harju Ülle pilt | | Aiandusklubi Karulan | | Harju Ülle
Vana-Võromaa veere pääl Karulan teivä huvilidsõ naasõ aiandusklubi, midä vidä iist hää aiandusõtundja Troll’a Tiia.
«Siin om sääne hää kogokund, esi tahtva kõkkõ perrä pruuvi, selle mõtli, et anna kah uma osa,» selet’ Troll’a Tiia, kiä om opnu Räpinä aianduskoolin aiandust ja maastigu kujondamist.
Aiandushuvilidsõ omma Lüllemäe kultuurikeskusõn joba kats kõrda kuun käünü. Et Troll’a Tiia om kõgõ inämb uurnu vana ao taloaia kasvokõisi, sis kõnõl’gi tä edimädsenä noist.
«Vahtsõ sordi omma üle arõtõdu, vana pidäse vasta ja omma hää maiguga,» kitt’ Tiia. «Pall’odõl kasusõ aian mädärõigas, rabarbri, vana viläpuu... Ma esi kasvata säänest hernet, midä mu imä kasvat’, timä imä kasvat’... Korjat kõik aig parõmbit vällä ja tuuga esi arõtat sorti. Sääne põlinõ sort om ka Peipsi sipul.»
Sibula kotsilõ ütel’ aiandusklubilanõ Saani Eha (82), et näkk’ noorõst pääst, kuis kuusais kasumist mõotas. «Sai imä käest sibula ja panni maaha, a nii 1,5 m jago jäi puudu,» kõnõl’ tä. «Järgmäne nätäl tõi kotost vahtsõ sibula, sama siimne. A noist es kasu ülepää sibulit, kasvi õnnõ püdse ja häitsme.»
Tõnõ, maiguhainu oppus tõmmas’ kokko viil inämb huviliidsi. «Ma esi süü pall’o maiguhainu ja mullõ miildüse nuu – selle mõistagi inemiisile niimuudu kõnõlda, et näile nakkasõ kah maiguhaina miildümä ja nä julgusõ noid inämb pruuvi,» arvas’ Tiia.
Maiguhainu vannu sortõ om veidü. Näütüses pune ja mi kandin häste tuntu olnu vorstirohi. «Vanaimä mul kasvat’ ja pand’ tuud kõik aig verivorsti sisse, Lindora laada pääl kah ütskõrd üts möi tuud,» kõnõl’ Tiia. «A ku naksi aiandust opma, es lövvä sändse nimega kasvu. Perän tull’ vällä, et ammõtlik nimi om taal sidrunpuju.»
Tiia ütel’, et timä hindä jaos oll’ kõgõ suurõmb löüdmine pipõrrohi. «Tuu om maru vana kasv, a kiäki ei mäletä inämb, et seod om siin kasvatõt,» selet’ tä. «Maru hää hõngo ja maitsõga: piprõ asõmõl pass egä söögi sisse! Olõ sõprulõ maitsa ja nuhuta andnu – nuu omma kah nüüt tuud hindäle kokko krabanu ja ei tahaki inämb poodipipõrd.»
Tiia kasvatas, kuivatas ja sekä esi maiguhainu kokko. Kõgõ inämb om tä noid timnü lambaliha jaos.
Keväjä om aiandusklubil plaan oppi viläpuiõ lõikamist. «Läämiki õkva kellegi aida ja kaemi, kuis tuud tetäs,» selet’ Tiia. «Inemiisi huvitas tuu kah, kuis viläpuiõlõ vahtsit sortõ pääle puuki. Mi uma sordi omma iks väega hää. Ku ütlet kuldrenett vai valgõ klaar, sis õkva tulõ tuu maik miilde. Poodiubina omma kõik üte maiguga. Nii omgi taa sordi nimi – poodiupin.»
Viil huvitas inemiisi taloaia kujondaminõ – et illo rohkõmb ja saman aiatüüd veidemb olõssi. «Üte ürdipindre teemi kah kamba pääle Kõlladsõ Maja kohvigu mano valmis,» kitt’ Tiia. |
|
|
|