| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| |
|
|
| Uma Pido tävven huun. Indsikurmu 2010.
Kotjuhi Dmitri pilt | | Uma Pido tuu uma rahva kokko | | Harju Ülle
28. lehekuu pääväl tulõva võrokõsõ üle ilma kokko Põlva Indsikurmu, et Umal Pidol kuun laulda ja ütitselt rõõmu tunda.
«Mi rahva miil ja kiil omma köüdedü mõtsaga. Pidol nakkami laulma mõtsakeelen. Teemi tuud kõgõst süämest, mõtsikult; teemi tuud nii, et üten laulva ka Indsikurmu puu!» kuts Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo pidoliidsi kokko.
«Uma Pido on kõgõ vägevämb võro keele ja meelega inemiisi kokkosaaminõ,» om uhkõ Uma Pido vidäjä, Võro Seldsi VKKF juhatusõ liigõ Laanõ Triinu. «Võrokõisi om terven ilman nii 70 000–80 000. Uma Pido esinejä, päältkaeja vai laadalinõ om vähämbält egä kümnes võrokõnõ.»
Triinu ütel’, et päält puiõ kõnõlõs Uma Pido nii inemiisi kui luudusõ hoitmisõst. «Indsikurmu om väiku plats suuri puiõ all, tan saa tunda ummi inemiisiga mõnusat lähkünolõmist,» selet’ tä.
Umal Pidol laultas ütenkuun 26 võrokeelist laulu, millest 21 omma säedü õkva seo pido jaos. Egän suurusõn ja ekämuudu helüga laulukuurõ tulõ pitto kokko 154.
Uma Pido pääväl jakkus tegemist joba hummogust pääle.
Põlva liina staadioni pääl tulõ kellä 8–15 uma kraami laat, kon tüütäse ka käsitüütarõ. Laadulava pääl laulva nii Põlva ku Võro maakunna latsõ, mängvä-laulva tunnõdu muusigu nigu näütüses lõõdsamiis Tartese Heino ja Ilvesse Aapo üten Varblasõ Marjuga.
Tansaman laadulava pääl näüdätäs ka Vana-Võromaa rahvarõivit.
Kell 17 tulõva võrokiilside latsiaiarühmi (keelepesä) latsõ, oppaja ja vanõmba kokko suurmehe Hurda Jakobi mälehtüssamba mano ja kõndva säält ütenkuun Indsikurmu pidoplatsi pääle. Üten kõndva ka inne pito rahvalauluõdagil kuun olnu laulusõbra.
Uma Pido pääkontsõrt nakkas pääle kell 18. Päält kontsõrti saa-i pido läbi: tulõ simman ansambliga Toomas-Henrik, kon mängvä kõva pillimehe Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik ja Indi Meelis.
Uma Pido ettevalmistaminõ om käünü kolm aastakka.
Inne seod Umma Pito om olnu võrokeelitside koorilaulõ ja säädide konkurss, loengusari puiõst ja mõtsast, om tettü päält 2000 ritsikpilli.
Uma Pido lavakujondusõ jaos tetti 12 suurt trummi, rahvalaul om rännänü läbi katsa kihlkunna Umalõ Pidolõ.
Kunstnigõ Prangli Anne ja Lauritsa Piitre kuuntüün ja Ilvesse Aapo abiga sündü Uma Pido fotonäütüs, miä inne pito ümbre Vana-Võromaa käve. | | | Rahvalauluõdak 20.05. Kanepi kihlkunnan pubin Temp ja Taar. 27.05. tulõ inne Umma Pito perämäne rahvalauluõdak Moosten.
Harju Ülle pilt | | Uma Pido tõmbasõ käümä:
Uma Pido saatõorkestri Jõgi Riivo iistvõtmisõl
Iistlaulja Hainsoo Meelika ja Malva Kulno
Folklooripunt Käokiräs,
tandsupundi Kagu Kabujalakõsõ ja Mandariini
«Laulu tii pidolõ» rahvalaulõ laulja ja võrokeelidse latsiaialatsõ
Simmanipunt Toomas-Henrik
Umal Pidol laulva
1378 koorilauljat last
356 naisikuuri naist
225 miihikoori miist
1247 segäkoorilauljat
143 kunnakoorilist
Kokko 3349 lauljat
Uma Pido lavastaja – Tootsi Kristo
Uma Pido kunstnik – Prangli Anne
Uma Pido päädirigent – Tammõoro Saidi
Uma Pido tandsusäädjä – Asberi Aveli ja Laine Andre
Uma Pido saatõorkõstri vidäjä – Jõgi Riivo
Uma Pido pääkõrraldaja – Laanõ Triinu
Pido alostuslugu
Tulõsõna
Muusiga ja sõna:
Holtsi Leila
Juhatas Kasesalu Anne
Laul kõik rahvas.
Pala pala tulõkõnõ,
pala pala.
Kütä mino ahi lämmäs,
ahi lämmäs,
tarõ lämmäs,
tarõ lämmäs,
süä lämmäs,
pala pala
|
|
|
|