Nummõr' 79
Piimäkuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kirämehe saiva iähokin kaala
  •  
  • Vahtsõliinan peeti laatu
  •  
  • «Pido pahandusõga» – tiatritükk' Võromaa jutõst ja laulõst
  •  
  • «Kikast» tetäs Harjumaal
  • Elo
     
  • Talon kasus 32 sorti tsirkõ
  •  
  • Latsõpõlv' lõppi 1941. aasta suvõl
  • Märgotus
     
  • Uiga Meinhard: nuuri hulgah püsüt esi kah noorõmb!
  •  
  • Perändüs latsilõ tagasi!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Talon kasus 32 sorti tsirkõ
     
    Tsiga Rossu, peremiis´ Valeri, kääbuscochini kikas Peedu, perrepoig Kristjan ja soepini Santa lubasõ edespiten võõrit hää meelega uma muro pääle.
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
       
     Mõnõ ao peräst saava huvilidse Jaaniraotu talo 32 eri sorti tsirkõ kaia, paabudõst nikagu Hiina kääbüs-siidikannuni, lupa perremiis' Kostini Valeri (40). Parhillanõ maa- ja puutüütegijä oll' viil 14 aastakka tagasi tävvelik liinamiis'.

    Kostini eläse Ilumõtsa kandin katõ maakunna piiri lähkün. Jaaniraotu talo jääs Lasva valla maiõ pääle. «1992. aastaga vaheti Tartost 3 tarõga kortina seo põrgupõh'a vasta,» nimmas' perremiis'. Kos tuu põrgupõhi – illos' elämine, tsirkõlumpõl aia ümbre, häitsvä
    Jaaniraotu talu valgõ paabulinnu olli edimädse umasugutsõ Eestimaal. tsireli, lajalt pöetü muro...

    Inne maalõtulõkit oll' Kostini Valeri timä hindä sõnno perrä mõtsa õnnõ autoaknõst nännü. «Tullimi nii maalõ, et eski umma massinat es
    olõ. Üts' lats' oll' 3-kuunõ, tõnõ tulõman. A hopõn' oll' ja kari pinne,» tulõtas perremiis algust miilde. Edimält tekk' mõtsa, tuust kasvi vällä palk'majjo ragomise firma.

    «Kiä korjas markõ vai pudelikorkõ, mul omma tsirgu. Aoviidüs jah,» ütles Kostini Valeri ummi armõdu põnõvidõ tsirkõ kotsilõ.

    Üten lumbin omma Kanada laglõ üten ruaani parts'õga. Tõist lumpi valitsõs niidü-nösühani paar'. Umaette aia omma paabulinnõl ja faasanitõl. Perämäidsi om mitmit sortõ: sinikõrvukfaasan', nepaali faasan', hõpõfaasan'...

    Kanaaian ja -laudan lätt võhikul silmi iin eri tsirgusordõst peris kiriväs: hiina kääbüs-siidikana, vene must hapõn'kana, pugutuvi, paabuhannaga tuvi, pronks'kalkun' (kul'u) jpt. Kostinide tsiht' om puhast tõugu tsirgu. Valeri om väega kuri noidõ pääl, kiä tiiä-ei-mis tõugõ loova.

    Mõnõ ao peräst plaan'va Kostini näüdätä ummi tsirkõ rahvalõ laembalt. Võõridõ roitmist uma muro pääl nä ei pelgä. Pikäkannu koolilatsõ omma mitmit kõrdo tsirkõ kaeman käünü.

    Latsist pall'o api

    Pikäkannun op'va ka Kostinide vanõmba latsõ Kristjan (12) ja Kerli (13). Esä ütlemise perrä pidä tütär' koton tsirkõ iist rohkõmb huult ku poig, pojast om jäl pall'o api näütüisil käümise man. Kristjanile miildüs kõgõ inämb kääbuscochini kikas Peedu ja sinikõrvukfaasan'. «Nä omma suhtlõja, tuuperäst,» ütles esä.

    Ku väega kipõlt tetä, lätt perremehel tsirkõ tallitamise pääle tunn' aigu päävän. «Tuud aigu, et näidega kõnõlda ja midägi hingele saia, om muidoki vähä. A peris võõras jäänü nä ei olõ – perremehe tundva iks kavvõst är,» kõnõlas Valeri.

    Umasvõtminõ läts' rassõlt

    Küsümise pääle, kas säändse piiripäälidse kotusõ pääl rassõ ellä ei olõ, lätt tä õkva nigu palama. «Kos tä kavvõn om! Mis tä om – Põlvast 32 ja Võrolt 24 km. Tal'na mõistõn om tä veereliin, siin – hõh – perifeeria. Kaugusõga joht häti ei olõ,» om Jaaniraotu talo pidäjä kimmäs. A tuud tunnistas Valeri külh, et külä es võta näid algul kuigi muudu umas. Küländ rassõ oll', nimmas' Tartost peri miis'. Ku iks paigapäälist kiilt ei kõnõla, võõristõdas väega.

    Jaaniraotu OÜ palk'majjo tegemine käü Lasval. Valeri ütlemise perrä tellitäs näide käest majjo ka Võromaalõ, a mitte väega pall'o. Üts' suur' hädä om viil – õigõt inemist tüüle saia om ka piaaigu ilmvõimalda. Paku määnest rahha tahat, kõrralikku inemist lövvä-i tuuga kah.

    Uur'mise pääle, kas maaelo tunnus õigõ valik täämbädseni, ütles Jaaniraotu perremiis': «Tundit om egäsugumaidsi, a ku ma siin olõ, jo sõs om mu jaos õigõ.»

    Pernaanõ Ülle tegeles puukooliga ja kõgõ tsillõmb lats' Carl Sander saa rehekuun katõ aastadsõs.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!