Nummõr' 79
Piimäkuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kirämehe saiva iähokin kaala
  •  
  • Vahtsõliinan peeti laatu
  •  
  • «Pido pahandusõga» – tiatritükk' Võromaa jutõst ja laulõst
  •  
  • «Kikast» tetäs Harjumaal
  • Elo
     
  • Talon kasus 32 sorti tsirkõ
  •  
  • Latsõpõlv' lõppi 1941. aasta suvõl
  • Märgotus
     
  • Uiga Meinhard: nuuri hulgah püsüt esi kah noorõmb!
  •  
  • Perändüs latsilõ tagasi!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Perändüs latsilõ tagasi!
     
    Tuhandit aastit vana regilaulu väke ei julgu pall'o inemise hindä hinge laskõ
     
    Podekrati Ülle, perimüskultuuri oppaja
     
    «Pärno-Tarto-Räpinä-Võõpsu-Laossina, sis hääle poolõ, Sadora mäest alla ja omgi Tõganitsa» – nii selet' kunagi ammu üts' väikene tütrik Pärnomaal Sindi liinan, kon timä vanaimä ja vanaesä eläse. Ku täämbädsel pääväl Põlva väikeisi latsi käest küssü, kon näide vanaimä ja vanaesä eläse, kuulõt vastussõs: Lina, Jaama, Piiri huulits, vai sis Võro, Tarto, Villändi.

    Nii nigu omma vanaimä küllist är kaonu, nii om kaonu ka hulga ilosit kombit. Üts' sääne oll' kättpiten teretämine.

    Mälehtä latsõiäst, kuis vanaimä puul tull' kõik' sugulasõ ja külälise kättpiten läbi teretä ja ku mõnda es tunnõ kah, sis pidi õks teretämä ja näütämä, ku viisakas lats' sa olõt. Käe pitsitämisega opõ inemist tundma, kuuli tä hellü ja sai hindä jaos selges, kas tä oll' tuu aig mullõ sõbõr, kas ma võisõ tedä usku vai kuuli, ku rasõhõhe vanainemine ohas'. Väikene inemine sai selges, et inemise võiva hinnäst mitut muudu üllen pitä ja tiidse, et hää käsi om terekäsi.

    Täämbäne väikene lats' hõikas rõõmsahe üle huulidsa: «Tsau Ülle-tädi!» vai and hää käe asõmõl sullõ kura käe, mõni nal'anõna ütles hoobis: «Tere-tere, vana kere!» Säändsit näütit või lõppõmalda pall'o tuvva, niisama hulga küstäs mu käest, mille piät vannu laulõ, mäng'e, kombit (midä täämbä kutsutas perimüskultuuris) oppama. Ku pere, kon kasus väikene inemine, pidä tähtsäs ja hoit ummi vanavanõmbide käest saad tarkuisi ja kombit, sis olnu-s ka säändsit küsümiisi.

    Ku lats' edevanõmbidõ tarkust kotost inämb ei saa, sis om tuujaos õnnõ latsiaid ja kuul'. Aga ku oppaja ütles, et tä sukugi ei kannahta regilaulu vai tä piät vasta tahtmist olõma umakultuuri kandja, selle et tüüandja tuud taht, sis om tuu kõgõ kimmämb surm kõgõlõ hääle, miä plaanin oll'.

    Perimüsmuusigamiis' Sarvõ Mikk ütel' ütel seminäril, et inemise pelgäse tuud, miä näist võimsamb ja vägevämb om. Ristipuu Rosmal olli võimsamba ja vägevämbä, nuu võeti maaha. Tuhandit aastit vana regilaulu väke ja võimu julgu-i hulga inemise umma hinge laskõ, selle et nää häbendelese umma lihtsät olõkit, nää julgu-i olla hää umma maad ja kultuuri tähtsäspidäjä maarahvas.

    17 aastakka om Põlva latsiaian Mesimumm ummakultuuri tähtsäs peetü. Latsõ mõistva päivä pilve takast vällä pallõlda, vihmapilvi minemä aia, nää oppasõ vanõmbilõ, kuis tulõ tsuugõ jalga köütä ja tahtva, et kasvataja näidega viil lambamängu mäng'nü. Ja ku toropilli nimi ka edimädse huuga miilde ei tulõ, sis ütlese, et tuu om tuu suurõ kotiga pill', midä Roose Celia plaadi pääl mäng'.

    Latsõ jaos om edevanõmbidõ perändüs sama tavalinõ asi nigu inglüsekeelidse termini arvutin. Täl ei olõ häbü, ku panõmi sälgä pikä valgõ hammõ ja läämi kohegi püüne pääle üles astma. Lats' ei ütle, et rahvarõiva tegevä minno paksus, vai et tanoga kasvataja om nigu vanamutt'.

    Lats' saa teno vannolõ juttõlõ, mäng'ele ja laulõlõ vanavanõmbidõ keele selges, nakkas luudusõst, eläjist, tsirkõst ja umast kodokotussõst luku pidämä. Lats' saa teedä, et kass' sei vanast õks hiiri, mitte krõbuskit ja kitekatit ja käsi tulõ õks suu ette panda, ku tsirgupesä lövvät, muid'o jätt tsirguimä poja maaha.

    Nii lihtsä ja illos' tuu omgi, mi edevanõmbidõ perändüs, perimüskultuur', mink üle ja ümbre vaiõldas, kas tuud õks pidänü latsilõ oppama vai ei.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!