Nummõr' 79
Piimäkuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kirämehe saiva iähokin kaala
  •  
  • Vahtsõliinan peeti laatu
  •  
  • «Pido pahandusõga» – tiatritükk' Võromaa jutõst ja laulõst
  •  
  • «Kikast» tetäs Harjumaal
  • Elo
     
  • Talon kasus 32 sorti tsirkõ
  •  
  • Latsõpõlv' lõppi 1941. aasta suvõl
  • Märgotus
     
  • Uiga Meinhard: nuuri hulgah püsüt esi kah noorõmb!
  •  
  • Perändüs latsilõ tagasi!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Kassi kättemass
     
    Raidaru Vole
     
    Ütel suvõhummogul lätsi ma Saadjärve viirde kallo püüdmä. Panni säläkoti ja õngõ perve pääle niikavvas, ku ma loodsigu kõrda sää.

    Vihma oll' sadanu ja vett oll' loodsikun. Ma võti vispli ja naksi perä puult vett vällä pilma.

    Tiiä-i eski, mille ma hindäst taadõ poolõ kai ja näi, et üts' hall' kassiraibõ istus loodsigu nõnalavva pääl. Kõss, kao minemä! Ja ma rehksi käega kassi poolõ.
    Kass karaski maaha. Ai sõs hanna nigu saiba pistü ja sorts-sorts kussi mu vahtsõ säläkoti pääle. «Sa kuradi raisk, ma sullõ näütä!» hõiksi ma ja karksi perve pääle.

    A kass' kattõ nigu välk' är sara nuka taadõ. Mu säläkott' haisas' nigu turupeldik. Ma mõsi kotti järveviin ja leoti. Veidü vähämbäs hais jäi, a är es kao. Ma saa-es haisvat kotti sälgä võtta ja tuuga koskil kävvü. Tull' tä är prügükasti panda. Las prügümäel mõni pätt' tä löüd ja mõtlõs, et mõni ull' joodik om uma koti är kaotanu.

    Tuust aost ma veidü kass'õ pelgä. Nä omma salaperätse eläjä. Ku sa tedä hellät ja silestät, lüü sullõ nurru. A kärätä tä pääle – sõs näet, midä tä tetä või!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Olõmi hullõmbatki nännü!
     
    Ruitlasõ Olavi, julgõ miis'
     
    Latsi kiusamisen õigõs mõistõt ameeriga laulja Michael Jackson veerütäs pää seen mõtõt, et piässi USAst är kolima ja muial elämä nakkama. Hää mõtõ, kimmähe om olõman riike, kon om inämb tolerantsi, inämb latsi, ka säändsit, kiä ei nakka Jacksonit jäl är pruuk'ma.

    Näütüses võinu Jako Võromaalõ tulla. Vai Tartohe. Siin om iin kuulsit niigrit, kiä omma väegä häste ilma ja muiõ oludõga är harinu. Näütüses Emelai Mike! Ist Tarto vangimajan ja ku siseinfot usku, sis lätt täl sääl väega häste. Üts' vanglaammõtnigõst saat' ütele mu sõbrale sms-i, kon kirot', et jutu, et Emelai ollõv niigri, omma kõvaste liialdõt. Vanglaammõt'nigu meelest tundu Emelai inämb nigu üte lõunamaa eläjä muudu.

    Miä tuu Jakogi muud om, ku paras elläi! Valgõs värmit, a mis tuust. Värmi elläi kasvai rohelidses, ega tuu tedä inemises ei tii! Ja ku tä elläi om, om egäsugune ahistamisjutt tävveste nõdramiilne. Mis jutt, et pakk' latsilõ alkoholli, vai et ai latsilõ kätt püksi, mis tuust! Ma olõ nännu eläjäaian orangutangi, kiä müüdäkäüjit sitaga pill! Kiäki es nakka rüük'mä! Selle et eläjä pääle om väega vähä mõtõt rüüki. Tä ei saa jo arvo!

    Jacksonide perekunnaga om üts' lõppõmada jama. Mic-haeli sõsaral, Janetil, tull' üts'kõrd aolehe jaos pildistämisel tiss' hammõkaalast vällä. Tävveste vällä. Ja jäi pildi pääle kah. Pilt' ilmu aolehen ja sõs läts' kõvas rüük'mises – Jacksoni Janeti tiss' ahistas inemiisi, mõos amoraalsõlõ, vulgaarslõ ja nii edesi.

    No kurat'! Tulõ är Võromaalõ, Janet! Mi siin ei pelgä tisse, meile tissi miildüse, esiki säändse musta, nigu su uma. Mi olõmi kommunistligust resiimist tulnu! Mi olõmi hullõmbatki nännü! Ja kuna olõmi vaenõ riik', kon inemise elo om tävveste p...n, olõmi inimlikumba ku ütski tõnõ arõnõnu riik' maailman. Nii et mi saami toimõ, ku tiss' jäl vällä tulõ vai ütskõik' mis.

    Latsiga om aga ültse egäl puul pall'o jamma. Näütüses om kindlas tettü, et Aafrikast tuvvas salaja latsi Suur'britanniahe, kon näid usuriituisil ohvõrdõdas, tetäs kodoorjõs vai müvväs HIV-positiivsile, kiä uskva, et latsõga seksuaalvahekõrda astmine tege nää viirusõst priis. Väega arõnõnu riik' sis Inglüsmaa, mis? Väega positiivnõ! HIV-positiivnõ, a mis tuust!
     
    Mis sa arvat?
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Kadunukõsõ perämäne suuv'
     
    Ku 1. piimäkuu pääväl 1985 oll' vällä kuulutõt suur' sõda juumisõ vähändämises, es tohe ka puht'õlavva pääle inämb viina panda. A tuu oll' eestläisi väega vana kommõ, et kadunukõsõ aus väiku pitsikene võtta.

    Üten söögimajan, kon oll' puht'õlaud katõt, ütel' matjatsidõ kõrraldaja rahvalõ: «Kadunukõsõ perämäne suuv' oll', et tii kõik' inne lavva viirde istmist söögimaja hoovi pääl puukuurist läbi astut!»

    Inemise lätsiki – säädüst tull' avvusta! Mõni miis' es jõvvaki perän lavva viirde.
     
     
    Tohtri man
     
    Kasaritsa miis' läts' Tartohe tohtri mano. Hädä tuun, et otsa ette oll' määnegi mügärik kasuma naanu.

    Tohtri kai ja ütel': «Teil om basalioom (nahakassuvhädä).» Miis' sai as'ast nii arvu, kuis tä kõrv tuud võõrast sõnna kuuld', ja es jõvva är imestä: «Mu meelest pidänü tuu pasaljoom iks tõsõst otsast tunda andma, mitte otsa iist!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!