Nummõr' 80
Hainakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vas'k sai vas'ka
  •  
  • Haanimiihil oll' sõpruskokkosaaminõ setodõga
  •  
  • Piltõ Karula elost
  •  
  • Luhtsi küläplats' uut laatu
  • Elo
     
  • Kütioron tetti maakunsti
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri tagasi saia?
  •  
  • Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Vas'k sai vas'ka
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     «Näi sügüse är, et vas'kat mõtsa veeren paaritõdas, a mano juuskõ es jovva!» kõnõlõs laulu- ja talomiis' Pulga Jaan, kink aasta ja neläkuunõ herefordi õhvakõnõ 6. piimäkuu pääväl vas'ka sai.

    «Kolhoosi aigu oll' nii, et ku 14-kuunõ õhv tiines jäi, oll' joba suur' jama,» ütles Pulga Jaan. «Seo jäi aga joba säitsme kuu vannudsõlt tiines!»
    Aasta ja nelläkuudsõ herefordi õhvakõsõ (hääd kätt) vas'k om tävve tervüse man. Ime om aga tuu, et sündünü vas'k om seoniaoni tävve tervüse man. Nätäl' inne poiginu vana lehmä vas'k om Pulga Jaani kaemisõ perrä vast' tsipa
    kimmämbä kundiga. «A noorõ lehmä vas'k om hulga ilosamb!» kitt Pulga Jaan. «Külh kunt' kah kasus!»

    Mille nii häste läts'? Pulga Jaani sõnno perrä sündü vast' selle terve vas'k, et varra vas'ka saanu õhvakõnõ oll' kõgõ hää söögi pääl – imä nisa man – ja sei talvõl kõrraligult haina kah.

    «Tüüõnnõtus!» kommõntiir' vas'ka vas'kasaamist Veterinaarmeditsiini ja Eläjäkasvatusõ instituudi õppõdirektri, arõtusoppusõ dotsent' Orgmetsa Einar. «Tuud saa võrrõlda tuuga, ku 12-aastanõ tütär'lats' sünnütäs! Nuuri värk'!» (muhelõs)

    Nii nigu väega noorõ lats'kõsõ latsõsaaminõ olõ-i harilik asi, om Orgmetsa Einar kah saanu teedüst õnnõ ütsikist juhtumiisist, ku nii nuur' õhvakõnõ vas'kaga maaha saanu om. «Tulõ miilde juhutuminõ, ku olli esi man, ku sääne vas'k keisrilõikõga ilma avitõdi,» kõnõlõs tä.

    Orgmetsa Einari sõnno perrä või mõni kuvvõ-säitsme kuu vannunõ õhvakõnõ tõtõst joba küländ täüskasunu olla, et vas'k ilmalõ tuvva, ja tuuperäst soovitas tä eläjäpidäjil iks õhvakõsõ ja pulli inne poolõ aasta vannust üts'tõsõst eräle hoita. Vas'k või jo illos' tulla, a imä või nirus jäiä.

    Pulga Jaani vas'ka imä siski niru olõ-i, süü hainamaa pääl võiki üten vas'ka ja hindä imäga (tuu om täst nii kats' kõrda suurõmb).
     
     
    Mis sa arvat?
     
    JUHTKIRI
     
    Põnnõv maakunst' – tii esi kah midägi!
     
    Aasta tagasi kirot' kunstitiidüse doktor' Juske Ants Maalehen, et maakunst' om avitanu tetä ahtakõdsõmbas vaiht niiüldä korgõ ja marginaalsõ kunsti vaihõl. «Maakunst'nigu olõmi ummamuudu kõik', kinkal meil tõistmuudu paneel'maiu inemiisist lapikõnõgi maad om. Kõik' mi kujonda uma meele, julgusõ ja võimaluisi seen umma aida, põldu, mõtsa.» kirot' tä.

    Ameerigan ollõv maakunst' talopidäjit niipall'o härgütänü, et pall'o külbsi satu hektärit villä nii, et üllest linnugi päält kaiõn sai nätä ilosat mustrit vai kujjo. Eesti kirändüsest tõi Juske näütüses Tootsi pindre köstri aiamaa pääl.

    Seon Uman Lehen om peris pall'o pilte tuust, miä taa maakunst' või olla. Ja nigu vällä tulõ, tegevä kunst'nigu põnõvit asjo. Ja kõik' neo as'a olõ-i määndsegi «korgõ» kunstiteosõ, midä kõlbas õnnõ näütüsesaalõn vällä panda. Maakunst' passis väega häste luudusõhe, and toolõ uma põnõva meki mano.

    Mi taha-i kedägi härgütä kar'akoplihe indiaani telki pistü pandma vai lepäpuust korea rahvapilli meisterdämä, a arvami, et uma kodoaia kujondamisõ man võinu neo lehest nättü as'a külh mõttõ liikma panda.

    Mille es võinu tetä näütüses põnõvist puujuppõst ja- juurikist värehti, maakivvest aia (mõnõl om, a sääne aid om nii illos', et tõsõki võinu pruuvi perrä tetä)? Setomaal võinu jäl plast'massist aiapäkätside asõmõl Peko aidakaartõ ala saisma panda. Peräkõrd tuu viil viläõnnõ kah.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Loomuligult taha ma teid kodomaakunnan tagasi nätä!

    Põlva maavanõmb Klaasi Urmas uut nuuri päält haridusõ saamist kodo tagasi (KOIT)


     
     Uma Lehe sõbõr!