Avvohinnat kiränik Aalmanni Aliis

Võro Keskliina kooli oppaja AALMANNI ALIIS om avvohinnat kiränik. Mõnõ aasta iist saadulõ Betti Alveri debüüdipreemiäle omma timahava mano tulnu kats kirändüspreemiät: Tuglasõ novelliavvohind ja Gustav Suitsu luulõpreemiä. Uma Leht uur lähembält, kiä Aliis om ja määndsit mõttit mõtlõs. * * * Kiä Sa olõt, Aliis? Olõ luulõtaja ja proosakiränik. No saa siiä viil tagasihioitligult [...]


Vällä kuulutõdi võrokiilse romaani võistlus

Imäkeelepääväl kuulut’ Võro instituut vällä võrokiilse romaani võistlusõ. Võistlusõlõ oodõtas romaanõ, mink pikkus om vähämbält 200 000 tähemärki, ja lühkeisi romaanõ pikkusõga vähembält 100 000 tähemärki. «Võro instituudil om hää miil, et edenes luulõ- ni latsiraamatidõ avaldaminõ, ka lühkit juttõ om ilmunu ja umakiilset tiatrit om hää kaia. A proosat võinu viil inämb olla: lugõja [...]


Võro keele iistkõnõlõjõ om Ermeli Merili

Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Põlva kooli oppaja Ermeli Merili, kiä päält eesti keele ja kirändüse oppas koolin viil võro kiilt ja kultuuri. «Uhkõ värk, et võro keele oppajalõ kah hellü antas!» löüd tä uma vahtsõ avvoammõdi kotsilõ. Uma iistkõnõlõjaao joosul lupa Ermeli Merili inämb umast tüüst ja mõttist kõnõlda ja näüdädä tuud, kuis Põlva [...]


Kanepin tulõ latsi laulupäiv «Keväjä tsirgukõnõ»

Seo puulpäävä, 23. urbõkuul peetäs Kanepi seldsimajan Kanepi kihlkunna latsi laulupäivä «Keväjä tsirgukõnõ». Laulupäiv nakkas pääle kell 11 ja päält laululatsi ast üles perimüsmuusik ja pillioppaja Mängli Janne. Sissepäsemine laulupääväle om prii, vallalõ tetäs ka seldsimaja kodokohvik. UL


Kevväi käen!

Märtsikuu algusõn, ku päiv jo enämb lämmistämä naksi, ütel’ üts koolisõsar, et imelik külh, ega aasta tulõva külmäs aos kauõdõ linnanu tsirgu siiä tagasi, lumi lätt ärä ja edimetse lilli pistvä nõna vällä, aga õks oodat naid märke ega kõrd nigu imet. Arvada, et tuu peräst oodami ja imetelemi, et meil vähä valgõt ja viil [...]


Ütine tegemine tulõ sisemädsest sunnist

Viimätsel aol om mõttõlang rännänü ao pääle, ku mi kandin elo ülesmäke naas’ minemä. Sada ja tsipa inämbki aastakka tagasi juhtu nii, et küläinemise ehiti ütenkuun hulga vahtsit kooli- ja rahvamajju. Kasuma naksi ka alõvi ummi käsitüütarri, puutõ ja kõrtsõga. Luudi hulga egäsugumaidsi seltse ja ku midägi oll’ vaia osta, tetti pidoõdagid ja kor’ati sääl [...]


Koolin või midägi külge nakata

Oppajil om suur võimalus kinki opilaisilõ ello üten köüdüs uma kodokandi ja kultuuriga   Ma olõ 22 aastakka vana ja ma mõista võro kiilt. A ma ei olõ üts pall’odõ hulgast, inämb vähembüsest. Kuiki latsiga võro keele kõnõlõmist om üles kitet joba pia 30 aastakka, olõmi õks saisun, kon uma kandi kiilt mõistvit nuuri om [...]


Kommunismist

Kommunismiga omma mul tävveste selge suhtõ. Mullõ om koolin kommunismi tundmise iist hindiid pantu ja olõ kats tippkommunisti teost piaaigu pähä opnu. Kõgõpäält: Engelsi kõnõ Marxi haua pääl. Tuu oll’ 1,5 lehekülge pikk ja mõtõ oll’ selge ja kehtis siiämaani. Mõtõ esi om sääne: Marxi kõgõ suurõmb avastus oll’, et inne valitsusõ püürdmist tulõ kõtt [...]


Kiri Võrolt. Keväjälumm

Kevväi om mu meelüsaastaaig. Tuu man, kuis Põh’amaa talv är lätt ja tassakõisi lämmä ilma tulõva, om egä aasta nii suur nõidus ja müstiga, nigu juhtunu seo edimäst kõrda elon. Esiki nigu sündünü egä kevväi vahtsõst. Talv om mu jaos üts suur ja kõrralik kuurma ja ei olõ ime, et tuul aol halõhus pääle tükk. [...]


Kaikal tull’ kokko tiatriklubi

Minevä aasta sügüsest käü Karula kihlkunna Kaika seldsimaja man kuun seltskund, kiä kuts hinnäst Kaika tiatriklubis. Nä omma joba valmis saanu ja kõrra mängnü lavatükkü «Ähijärve bussipeatus», kon jutustõdas paiklikkõ juttõ. Seo kuu lõpun ja tulõva kuu alostusõn jõud tükk Antslan ja Lüllemäel ka püüne pääle. Mõtõ naada tiatrit tegemä oll’ säälkandin joba mitu aastat [...]


Krossisõiduhuvilidsõ mehepoja

Joba viimädse koolitunni lõpun nakkasõ mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten siplõma ja kratsma, nigu olõs kusiraudsigu püksin. Nä uutva nädälivaihtust ja autoga krossisõitu. A sõidus tulõ ette valmista. Massinil om vaia kummõ kontrolli ja mahla moodori sisse panda. Ka massina süänd om vaia putita, et sõidus valmis olla. Nuu massina olõ-i säändse, minka trullnoki [...]


Contra luulõtus

22. urbõkuul om luulõtaja Contra 50. sünnüpäiv. Avaldami tan timä kõgõ värskimbä võrokeelidse luulõtusõ.   Mängke mänge!   Egä hummuk, ku nõsõt sa sängüst, nakat mõtlõma määndsestki mängust. Elu iks täüs olku trilli ja tralli, mängi saa kulli vai pilli vai palli. Mõni mäng nõuda või kõvva muskulli, tõõsõn om vaia just ajusid trulli. Mängi [...]


Priinime lugu: Tiks

Seod nimme kand Eestin 159 inemist. Nimi panti kümnen mõisan. Võrumaa ainukõnõ kotus oll’ Vana-Antsla mõisa Haabsaarõ kandi Tiksi talust peri suguvõsa (hingelugõmisõn Tix). Säält läts’ nimi küländ ruttu lakja, näütüses ka Viitinä mõisalõ. Ka seoilmaaigu om Võru maakunnan suhtõlidsõlt kõgõ rohkõmb Tiksõ. Halinga mõisan Pärnumaal oll’ nime saajidõ naabritalu Tiksa talu. Sauga mõisan pantigi [...]


Pikne, mu hirm ja arm

Üldäs, et armastusõl ja hirmul om hingele pia ütene täheldüs. Mul om piksehirm. Pall’o as’a saava algusõ latsõpõlvõst, nii taa piksehirm mul. Vanaimä ütel’ külh, et taa lats’kõnõ ei pelgä vannajuudastki, a vot pikset ma pelksi. Esi tä kah olle veitse süüdü tollõh. Mu kuulmeistrist imä käve tihtipääle suvildõ koolioppajidõ kursuisil. Nuu olli inämbäle kuu [...]


Tossu Tilda pajatus

Kalja-Manda   Umal aol tulli keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, Võro liina uulitsidõ pääle taarimüüjä. Taar oll’ kõllatsõn vaadin ja küle pääl verrev kiri «Kali». Võrol oll’ vahepääl mitu taarimüüjät, a kõgõ kuulsamb noist oll’ Manda. Timä taari peeti esieränis hääs. Tõsõ müüjä lasi esiki jutu vallalõ, et tä pruuk taari tegemise man määndsitki võlssvõttit, [...]


Muda Mari pajatus

Kõomahla aig   Ma kuuli raadiost, et mõnõ inemise naka-i iks tuuperäst veidemb limmonaati ostma, et mass pääle pandas. Nä arvasõ viil, et tuu avita-i tervüse hoitmisõlõ üten. No las nä ostva, sõs saa vähämbält riik pall’o massurahha. A peräh massa-i hädäldä, et poodih om kõik kallis ja jõvva-i lihha osta. Ku tsukrujuukõ jõvvat osta, [...]


Parm tsuskas: keväjäkünd

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.