Nummõr' 80
Hainakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vas'k sai vas'ka
  •  
  • Haanimiihil oll' sõpruskokkosaaminõ setodõga
  •  
  • Piltõ Karula elost
  •  
  • Luhtsi küläplats' uut laatu
  • Elo
     
  • Kütioron tetti maakunsti
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri tagasi saia?
  •  
  • Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Kütioron tetti maakunsti
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     
    Korea kunstnik Ko Seung-Hyun Võromaa puust tett kayagummi sõrmitsõman. Seod pilli tetti Korean joba 2000 aasta iist. Indiaani "tipi" Võromaa mäki vaihõl.
       
    Puul'päävä lõpõti kümmekund mitmõlt maalt peri kunst'nikku Kütioro Avatu Ateljeen Lauritsa Piitre ja Leelo man mitmõnädälidse maakunsti sümpoosioni. Valmis sai hulga põnõvit asjo.

    Kunst'nik Anke Mellin (64) Põh'a-S'aksamaalt meisterd' Kol'oreino Edejärve pääle ujoma parvõ, mink pääl võrgust sainuga tarõ – sis ei päse kiholadsõ parvõ pääl märgütäjit vai päält ts'uklõmist puhkajit tsusk'ma.

    Pruuki võiva taad ummamuudu parvõ kõik' huvilidse, mitte õnnõ kunsti-inemise. «Om hoobis tõnõ tunnõ säändse parvõ päält ümbretsõõri kaia,» löüd Anke. «Inemise nägevä, määne kunst' luudus om.» Timä kodokandin omma pall'o luudusõst nii kavvõlõ kasunu, et latsõ tiiäki-i inämb näütüses tuud, kost piim vai liha tulõ.

    Korea luudusõ-kunst'nigõ ütistüse president' Ko Seung-Hyun (50) näüdäs' uma mõttõ perrä tsipa ümbre tett ilosa helüga siidist kiiliga puust pilli – kayagummi, midä om tett joba 2000 aastakka. Tä tege kayagummõ egäl maal, kohe trehväs, tollõ maa paikligust puust. Ja mitte õnnõ hariligust puust, a määndsegi «luuga» puust. Kütioron valisi tä vällä jaanuaritormin murdunu puu. Kunst'nik võta-i maaha elävit puid – taha-i alosta pilliteko puu tapmisõga.

    Lauritsa Piitre sõnno perrä tetti maakunsti sümpoosion' mitmõn jaon. Keväjä käve Hollandi ehitüskunst'nigu võsupessi tegemän, seokõrd põhiüritüse aigu sai valmis ka mitu plaanist välänpuul olõvat asja: Ameerigan eri indiaani hõimõ man vannu käest ehitüskunsti op'nu Lille Andres tekk' indiaani telgi tipi, Pulga Joeli haabjas tegüsi taha kah.

    Üts' «üllätüsesinejä» oll' viil Leonardo Da Vinci: timä projekteerit sild tulõ põimukuus Iskna uja pääle. «Tuu om sääne sild, miä lätt kokko ilma nõglaga tsuskamalda! Kavalahe pant palgi esihindä raskusõga vaotasõ silla kokko - plõks! Nigu mustlasõ lukk!» seletäs Piitre.

    Kunstnigõl olli abin kunstiakadeemia tudõngi, kiä tei ka hindä projekte. Näütüses Rüütli Katrin tekk' mõtsa hirmsa pää. Ja olõssi sis valmis saanu! Tuu piät kuioma, vihm piät üle käümä, sis tõmmatas nägo linaõliga üle, külvetäs sammõl' pääle ja valmis saa viil mitmõ aasta peräst.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Loomuligult taha ma teid kodomaakunnan tagasi nätä!

    Põlva maavanõmb Klaasi Urmas uut nuuri päält haridusõ saamist kodo tagasi (KOIT)


     
     Uma Lehe sõbõr!