Nummõr' 80
Hainakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vas'k sai vas'ka
  •  
  • Haanimiihil oll' sõpruskokkosaaminõ setodõga
  •  
  • Piltõ Karula elost
  •  
  • Luhtsi küläplats' uut laatu
  • Elo
     
  • Kütioron tetti maakunsti
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri tagasi saia?
  •  
  • Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
       
     Lõõtsamäng lätt Lõuna-Eesti inemiisile kõgõ inämb kõrda, Tal'na puul õkva tunnõt, et ei olõ tollõ kandi pill', tiid tuntu pillimiis' Tartese Heino (53) Savõrnalt. Timä om taha kuulsidõ pillimiihi ja -meistride nukka ainukõsõna perrä jäänü.
    Tartese Heino mäng' parhilla Sarniti Kalju tett pillega. Kuis ti nukan üteldäs – kas Savõrna vai Sabõrna?
       
    Savõrna, vanainemise ütlivä Sabõrna. Seo nukk om viil vana Võromaa, piir' om siist kats' kilomeetrit Tartu poolõ. Ma esi Savõrna inemine ei olõ – olõ Vissist. Mul om sääne rohkõmb Tartumaa kiil'. 1972. aastal pääle sõaväke tulli siiä, ku Savõrna kolhoos' tetti.

    Midä olõti pääle pillimäng'mise tennü?

    Edimält olli autujuht', sis olli rohkõmb ku 15 aastakka mehaanik. Sis jäi talopidäjäs. Talo, imäkodo, oll' väigukõnõ ja kavvõn kah. No olõ koton: paranda autit, tii kodotöid.

    Om pillimängu pall'o?

    Väega pall'o viimädsel aol. Ega nigu üteldäs – ku külän om pillimiis', sis külä eläs. Egält pidolt saa jäl üts'-kats' kutsõt koheki muialõ. Taa näütäs, et inemiisile om vaia lõõdsamuusigat seol närvilidsel aol. Ja pillimiihi om vähäs jäänü.

    Kuna naksiti pilli mäng'mä?

    Koskil säitsmeaastadsõlt. Esäl oll' pill', kolmõ riaga. Pillimeistri Kedre Juhan elli lähkün. Ega esä es lupa algusõn mängi – poiskõnõ lahk pilli ärä (naard). Esä oll' sepp ja sepikuan olli, sis jäl tassakõistõ võti ja proomõ. Edimäne lugu, mis tull', oll' vast' «Üks vanamees raius...».

    Ümbretsõõri oll' pillimiihi pall'o: imä puult suguvõsan oll', sis kadonu Reino Richard Vana-Pranglin, Kikka Karl tan lähkün, Kedre Juhan Krüüdneri kõrtsi lähkün. Ja Kasõsalu Erni, perästpoolõ Sarniti Kalju Põlgastõn. Kõik' nä omma jo lännü, no omgi mu tüü siinkandin mäng'mist jakada.

    Määndsehe pitto kõgõ rohkõmb kutsutas?

    Praegu om pulmõ vähä – kats'-kolm pulma om timahavva suvõs tellit. Vinne aigu olliki juubõl', pulm ja suuri ülembüisi sannapido. A no omma pidodõn tagapõh'as mäng'mise, näütüses ministride eräpidon.

    Kas tuuaigside ülembüisi ja seoilma ministride pido omma üttemuudu?

    Tulõ rohkõmb nigu mängu ilo vällä tuvva, tagapõh'as mängi.
    Rahvalõ väega miildüs – vast' selle, et lõõdsamängu om vähämbäs jäänü. Innembide läts' laul ja pillimäng õkva vallalõ. No panõt rahvarõiva sälgä ja olõt esi ka nigu kaemisõs.

    Saa pillimänguga är ellä?

    Või-olla andnu kah, a mul ei olõ säänest tsihti. Mu arust om süämele paremb, ku näet, et mäng lätt inemiisile kõrda. Tuu om pall'o suurõmb palk ku määnetaht küsütü hind.

    Rahha piät muidugi saama:egä pill' lahk rõivit. Pükse ja rahvarõiva pluusõsit lätt pall'o.

    Perämädsel aol om Põlva puul ja laembalt Lõuna-Eestin väega pall'o mäng'mist.

    Kas olti vannu lugusit kuigimuudu ots'nu vai saanu?

    Iks vannu pillimiihi käest. Ja mul om 130 vanna linti, säält kullõ ja otsi. Ku ildaaigu Karilatsin ollimi, mäng'e ma Untsakidega kokko.

    Määndside pillega mängiti?

    Sarniti Kalju ummiga, naa omma väega hää pilli. Edimädse pilli osti 1974. aastal Kedre Juhani käest. Pill' oll' muidu hää, a klahvi es olõ kerge. Ku pulma ärä mäng'e, sis olli käe valusa. Sarniti Kalju pilli ei tii kässile hätä.

    Kuis Sarniti pilli vasta pidävä?

    Oi, väega häste. Meistri omma erinevä muiduki. Ku Kedre Juhani pilliga pulma ärä mäng'e, sis midägi läts' pilli mant ärä. Sis võti pudõli üten, lätsi meistri manu. Ku perrä lätsi – jäl putõl' üten. Tuu tükse nigu kallis minemä (naard). Ja rõiva ka lätsi. Sarniti pillil omma na napa säändse ümärigu pääga, sis ei lahu nii pükse! Vanast oll' harilik nagõl sisse lüüd: tuul olli nii terävä veere, et pulm ja püksi.

    Mul omgi Sarniti Kalju edimäne pill', sai taa hindä kätte 1979. aastal. Vahepääl tä tahtsõ seod pilli tagasi osta, a ma es müü – taa om nii hää pill'. Ku olli 17 aastakka ärä mäng'nü, sis lätsi edimäst kõrda remonti. Sis Kalju oll' kuri, ütel': egä aasta piät käümä pilli näütämän. Ma ütli, et taa om nii hää pill', taaga ei juhtu midägi. Sii pill' om ka väega hää – seo om jäl Sarniti Kalju perämäne pill'.

    Kas poja kah pilli mäng'vä?

    Vanõmb poiss' naas' nüüd kitarrõt mäng'mä, a rohkõmb ei olõ. Ega sund'misega ei saa, taa piät esihindäst tulõma. Vanõmb poiss' Tiimar (24) op'sõ Tal'na merekoolin kalandust ja noorõmb Tõnis (17) op'sõ Kurõmaal arvudivärki. Süämen iks tahtnu, et mu pilli kellegi kätte mängmä jäänü.

    Kas Savõrna eläs kimmält?

    Seo om väega hää kotus – 22 kilomeetrit om Põlvahe, 20 Otõpääle, 30 Võrru, 30 Tartulõ. Suumlasõ es saa siiä kortinit osta – uma inemise ei lähä är.

    Kas pillimehel om rassõ kainõs jäiä?

    Eski vinne aol mul es olõ hätä – ma käve kõik'aig autuga. Vinne aol sunniti väega, no ei pakuta nii hullustõ. Sis panti õkva klaas' pilli pääle – tuu rikk jo pilli är. Paarkümmend aastat tagasi mäng'emi velega kokko, aga tuu naas'ki viina võtma. Timä mäng'e akordionni.

    Võikimäng'mise miildüse?

    Olõ jah egälpuul käünü. Ma ei lää tuuperäst, et määnestki kotust saia. Iks selle, et pillimiihiga kokko saia, kõnõlda. Pillimehe omma kõik' rõõmsa inemise. Tõisiga kõnõlõmine and pall'o hääd energiat, ega pidusummin tuud ei anna.

    Küsse Allasõ Tiia

     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Loomuligult taha ma teid kodomaakunnan tagasi nätä!

    Põlva maavanõmb Klaasi Urmas uut nuuri päält haridusõ saamist kodo tagasi (KOIT)


     
     Uma Lehe sõbõr!