Nummõr' 80
Hainakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vas'k sai vas'ka
  •  
  • Haanimiihil oll' sõpruskokkosaaminõ setodõga
  •  
  • Piltõ Karula elost
  •  
  • Luhtsi küläplats' uut laatu
  • Elo
     
  • Kütioron tetti maakunsti
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri tagasi saia?
  •  
  • Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Hallõluuja autulõ!
     
    Ruitlasõ Olavi, jalamiis'
     
    Joba 15 aastakka ei kuulõ muud juttu, ku et naftaparrõl' kongi «kurrunurruvutimaal» läts' jälki mõnõ sendi kallimbas ja et ku ilmaturu hindu rehkendä, tulõ meil kütussõhinnalõ kruun' otsa panda.

    Nii om pall'o kõrdi juhtunu ja ku ma eelä tanklan suitsu perän käve, massõ 95 numbriga pents pia 13 kruuni.

    Kõrraligu autu paak' om vähembält 70 liitrit, miä tege kokko päält ütsäsaa krooni.
    Tuu iist saa osta virmapoodist väega hää kängä, minka võit rohkõmb maad läbi kävvü ku 70 liitriga massin edesi saa.

    Vai läät Hinnapommi ja ostat ütsäsaa iist kolm paari odavit kängi, üte paari tsuskat jalga, tõsõ säläkotti ja panõt minemä - inne ku jalavar'o otsan, om maakeräle tsõõr' pääle tett! Aigu lätt, a lihtsä inemise aig ei massa jo mitte sittagi!

    Uma autu müü maaha. Illos' valgõ Audikõnõ, 70-liitridse paagiga, rostõtäpiline, kats'kidsõ tagatulõga... Ökonuumnõ, õlli võtt veidükene vähämbki ku pentsu, kummi omma sille, pehme, ei lahu tiid ei miätkit.

    Ja aastanummõr', kujotagõ ette, 76!!! Tuu iist võtagi ostja käest veidükese rahha, selle et säitsmekümne kuuvõndal aastal juhtu ilman pall'o esisugumast:olli Innsbrucki talvõolümpiamängu, Itaalian Trento lähkül sattõ alla rippraudtii vakon', otsa sai 42 inemist, Hiinan häöt' 7,9-magnituudinõ maavärrin Tangshani liina. Tuu ao kõgõ inämb ohvrit võtnu luudusõnnõtusõn sai hukka 242 000 ja vika 164 000 inemist.

    Nii, et seo ei olõ õnnõ ütsindä massin, midä ma müü, seo om aoluu verstapost', paiguldõ ärtsingit kere ja igävigulidse kolksuga kongi tagaamort'õ man...

    Mu süä tedä remonti es võta ja käsi poodist seo ilma aigsit juppõ timä külge pandma es küünü, selle et seo olnu sama nigu vesivärmega Rembranti kallalõ minek'. Nigu püretämine!

    Esi lää jalaga edesi, tervüsele hää, hiitgaas'õ ei olõ.

    Ei hiidütä minno inämb takast otsa sõitminõ, inämb ei pelgä ma ummikit, ei saa ma inne 50. eloaastat hemorroidõ nigu autujuhi õks saava.

    Olõ üles löüdnü puhtamba ja tervembä elämise viie, mu peräst paistus edespiten õhk parembahe läbi ja osoonimulk om kitsamb. Tükü maad ahtamb!

    Egä juhilupõga taivahe saa-i, elät uma elo är, püretät, raiskat naftat ja klaasimõskmisvett, mõtlõt, et saat tuu iist kingitüses igävädse elo? Huinaa! Unista õnnõ!

    Tuu asõmõl, et hummogu tanklahe õllõ perrä sõita, tulõ meditiiri ja joogat tetä, vitamiine süvvä.

    Persele kõik' neo talvõ- vai suvõkummi, ku su süämen om armastus ja igäväne kevväi. Aamen'!

    Mis sa arvat?
     
     
    Hirmsa hainatego
     
    Hüssoni Moonika
     
    Oll' suvinõ aig viis'-kuus aastakka tagasi. Lätsimi imä, sõsar ja ma kah vanaimäle appi haina tegemä.

    Hainamaa oll' elämisest veidükene kavvõmbah. Tii veereh olli vanaimäl eläjä ketih - härg ja lehm. Ku kambaga müüdä lätsimi, es tii härg meid nägemägi. Lätsimi põllu pääle, sääl oll' naabri pini kah. Tuu kaabits' säält hindäle hiiri. Peräst lei pini miika kampa.

    Hain oll' pikk' ja tuuperäst oll' rihäga rassõ tüüd tetä. Vanaimä käsk' mul kuurist viil üte vigla tuvva. Ma pidi häräst müüdä minemä. Pini tull' kah muka üteh.
     
     
    Ah sa issänd'! Ku häräni saimi, naas' härg pinni takah ajama. Pini pagõsi võssu. Ma edimält es mõista kah midägi tetä. Algusõh nigu veidükene saisahudi. Ku härg minno näkk', naas' tä minno takah ajama.

    Tii pääl tull' vanaimä mullõ jo vasta. Ma hiidi käega ja joosi edesi. Härg juusk' mul takah. Tä juusk' vanaimäst müüdä, tedä es putu. Ma sai vaihõpääl võssu minnä. Sääl oll' paras puu, ronõ puu otsa. Härg es näe, kohe ma kattõ. Tä juussõ must vähäkene müüdä, sõs kai ümbretsõõri. Minno tä es näe ja sis ta käänd' ümbre ja vahtsõ hulga aigu. Vanaesä tull' ja pand' härä ketti. Sis tulli ma puu otsast maaha ja lätsi suurõ tiiruga hainalõ. Härg vaht'õ külh põllu pääl, a inämb tä vallalõ es kisu.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Laulupido ilo
     
    Laulupido proovi vaihõaigu mõtli kats' neiokõist oja veerest lilli kor'ada. Et illos' om häitsme hiussihe tsusada vai näid niisama rahva poolõ hõl'ota.

    Sääl lähkün mõtsa all lonk'õ üts' pudõlikorjaja, kinka kott' oll' viil peris tühi.

    Äkki näkk' tä kattõ naist oja veeren ja kuuld', kui üts' ütel' tõsõlõ: «Tulõ siiä, siin om pall'o!» Pudõlikorjaja tormas' sinnäpoolõ kost helü tull' ja tekk' pikä hüppe, et kõik' pudeli hindäle krabada.

    Läts' aga nii halvastõ, et pudõlikorjaja sattõ ojja. Miis' sai vihatsõs. Viil rohkõmb karas' tä hing täüs, ku tä näkk', et üttegi pudõlit maan es olõ. Neiokõsõ es jää mehe sõimamist kullõma, lasi kipõlt jalga. Tühjä tuust ilost!
     
     
    Õigõ valik
     
    Võro turu pääl möi üts' kavvõmbalt kohalõsõitnu miis' uibuluumõ. Auto man oll' paras järekõrd. Üts' naanõ küsse hääd varahast sorti. Miis' märk'e veidü ja and' tälle auto päält üte puukõsõ.

    Sis naanõ nõud' viil säänest, mille pääl kasusõ makõ ubina ja säänest, mille pääl tsipa hapuka. Mehel löüdü säändsit kah.

    A ku üts'kõrd nuu puu kandma naksi, oll' terve aid antoonovkit täüs.
     
    ....................................
     
    Suumlaisiga saa iks nall'a!
     
    ***
    Seo lugu juhtu Liidu aigu, ku Suumõ minekis oll' viil viisat ja külläkutsõt vaia. Soomõ jahimiis' oll' eesti jahimehel külän. Eesti miis' lubasi ka Suumõ jahti minnä. Suumlanõ lubasi avita ja küsse:

    «Onko sinulla kutsu?» (Kas sul kutsõ om?)

    Eestläne oll' maru suurõlinõ, ütel', et: «Oh, kuts'u om mul hindäl olõman ja püss om kah!»

    ***

    Soomõ turist' oll' Võru turu pääl ja küsse kilu ubinit. Vanõmb naanõ and' valmispakit ubinakoti ja ütel', et siin om. Turist' es usu, et kotin kilu võrra oll' ja ütel': «Pitäisi punnitaa!» (Pidänü kaaldma).

    Vanainemine es saa arvu.

    «Punnitaa, punnitaa!» kõrras' suumlanõ.

    «Punnita-i ma midägi, ääsä käve är!» pahand' naanõ.

    ***

    Nõvvupidämise lavva takan istsõ kolm suumlast ja üts' eesti miis'. Kõik' panni uma mobiili lavva pääle ja egälütel oll' eri marki. Ku jutuajaminõ läbi oll', valisi suumlasõ jäl uma mobiili vällä ja egäüts' ütel' kõrrast: «Se on mun! Se on mun! Ja se on mun!» (Seo om mu uma). Lõpus võtt' eestläne uma mobiili, kai tõist pikält ja ütel': «Telehvon' om!»

    ***

    Eesti miis' läts' Suumõ tüüle. Egä tä häste soomõ kiilt es kõnõla. Tekk' külh mõnõ päävä tüüd, sis naas' juuma. Lõpus tull' pohmellin pääga tüü manu.
    Ülemus ütel': «Juu, se on nyt kotimatka!» (kodu minek'!)

    «Juhtu kogõmalda jah!» oll' eestläsel hää miil', et ülemb nii arvusaaja miis' oll'.

    Liira-Vileniusõ Liilia
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Loomuligult taha ma teid kodomaakunnan tagasi nätä!

    Põlva maavanõmb Klaasi Urmas uut nuuri päält haridusõ saamist kodo tagasi (KOIT)


     
     Uma Lehe sõbõr!