Nummõr' 81
Hainakuu 19. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Pillipido kuumal suvõaol
  •  
  • Kiidil tulõ suur' soomõugri tsirrul'
  •  
  • Võrokiilne «Vikerkaar»
  •  
  • Võromaal tett film' sai avvuhinna
  • Elo
     
  • Kandlõmiis' eläs pilli peräst
  •  
  • Latsõ hoitva karja huulsambahe ku suurõ inemise
  • Märgotus
     
  • Mäeotsa Ain: võro vai seto as'a perrä tulõ nälg!
  •  
  • Maalõ tarkust korjama
  • Innembi
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
     
    Pillipido kuumal suvõaol
     
    Valpri Liina
         
     
     
    Lemberi Ervini ruupill. Kahre Marat Põlvast lüü kürvidsätrummi. Rumvoldi Aivari pardsipill.
         
    Minevä neläpäävast pühäpääväni sai Võrol nätä tandsu, kullõlda mitmõn keelen laulu ja põnõvit pillihelle – oll' 11. folkloorifestivaal' .

    Külälise tulli Iisraelist, Itaaliast, Kreekast, Lätist, Poolast, Sloveeniäst, Ukrainast, Ungarist, Usbekimaalt ja mitmõlt puult Eestist.

    A kõgõpäält oll' timahavanõ festival pillipido: põimukuu 29. pääväl saa 130 aastakka pillimeistre Teppo Augusti sünnüst.

    Nigu egä aastak, jää-es timahavagi pidämäldä suur' lõõtspille pääl võikimäng'mine. Maavanõmb Tuliku Ülo tunnist' rahva iin Kandlõ aian, kuis ta poiskõsõn pajupilli tekk'. Nüüd tsusati tälle kätte pingipill', liinapää Eenmaa Ivilõ jauram ja festivali pääkõrraldajalõ Laursoni Piitrele lokupill'. Ruusamäe Elmar tõmmas' Teppo lõõtsa ja orkestri mäng'mine kost' vahvastõ.

    Pillihoovin sai rahvapillõ nätä ja esi tetä. Põlva nuur'miis' Kahre Marat, inneskine pritsimiis', sügüsest Rosma Johannese kooli oppaja, näüdas' nuiamuudu kaktust, kon nõgla seenpuul. «Taa om vihmapill'. Pankõ silmä kinni ja liigutagõ pilli, kuulõt jo vihma hellü,» opas' tä. A ravvapleki pääle lüvven tull' vällä ehtsa vinne kerigukellä helü.Trummõs olli täl kummalõkääntü kürvidsäkoorõ mõsukausin vii pääl. Põnõvit ravvast vai puust pulgapillõ oll' Marati ja tä sõsara Liina tüülaud täüs ja opjist puudust tulõ-õs.

    Viil olli platsin jaurami- ja ruupillimeistri, laadu päält sai hindäle osta ka parmupilli ja põnõvit aafriga pille.

    Seo festivali märgi pääl oll' kats' savist partsi. Säändsit om Rumvoldi Aivar uman elun väega pall'o tennü. «Päämidse tüüriista omma uma n'apu,» kõnõlõs tä. Tüülavva pääl olli täl mitmin suuruisin pulgakõsõ, et tsirk saasi õigõ kujo ja helü sisse.
     
     
    Kõva pillimiis' oll' umal aol ka Hermann Julius Schmalz, kedä mäng Kalla Urmas tükün «Sanna takah tiigi man»  
      
    Kavvõmbil külälisil olli jäl uma pilli. Žarinovi Jevgeni Kiievi folklooritiatrist kraamsõ peo pääle suurõ hulga vilepille, ütel', et vile om näide tiatrin päämine. Vilepilliga saa mitmit luudusõ helle tetä. Võrost är minnõn oll' Jevgenil kotin ka eesti ruupill', mälestüses ilosist päivist Võron.

    Schmalz külän Kreutzwaldil

    Pall'odõ võõridõ keeli siän om Võro festivalil uma kimmäs kotus võro keelel. Tõist aastat opas' võro kiilt Jüvä Sullõv Võro Instituudist, opjit oll' paigapäält ja kavvõmbalt, üts' pere kogoni Saarõmaalt.

    Perämädsel pääväl sai Kreutzwaldi maja hoovin nätä Ilvesse Aapo kirotõdu näütemängu «Sanna takah tiigi man», minka om lavastanu Adlase Raivo.

    Tükk' kõnõlõs pilli-, laulu- ja kirämehest Hermann Julius Schmalzist ja ka Vahtra Jaanist. Saa ka seto laulu kullõlda.

    Pääosan oll' Mehikuurmast peri Kalla Urmas, kiä pand' uskma, et tuu Schmalz õkva sääne oll'gi. Schmalz pidi hinnäst pääle muu suurõs ilmameistris, kiä tel'mise perrä ilma tekk'. Tuu, et etendüse aigu vaihõpääl kõvva sattõ, olõ-s Schmalzi süü. Ja publikut tuu väiku vihm hiidüdä-es.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Kas keelämi kõik ärä?
     
    Kas olti tähele pandnu, ku pall'o tavaliidsi, aastasatu ja -kümnit olnu asju egä pääväga häös? Nigu näütüses piimäpuki, midä pilt'nigu ja kunst'nigu omma miilde tulõtada võtnu. Pia kar'alatsõki. Ja lämmi kodonõ piim.

    Uma Leht' käve Miiastõ kar'alatsi kaeman ja kuuld' zootehnigu käest, et ümbretsõõri koskil muial tä kar'alatsi ei tiiäki, selle et inämbüs eläjist inämb mõtsan ei käü.

    Parhilladsõl aol ehitedäs tuhadõ eläjä jaos laut ja elläi päses säält vällä õnnõ tuus lühküs aos, miä kulus tapamajja viimises. Hainamaa pääl küllütämine, värske haina maast kaksaminõ, kõik' jääs tälle tiidmäldä. Farmikana omma joba aastit õnnõ kinnidsen ruumin elänü, no sõs ka eläjä.

    Mi tiiämi, ku häste mõos inemisele värske õhu käen kõnd'minõ. Arvada om, et niisama hää om seo ka eläjile ja tsirgõlõ. Kimmähe omma poodi ja kodo kraamist tett koogi tävveste esimuudu mekiga.

    Terve mudsu ütles, et mi pidänü sõski saisma rohkõmb elävä ja loomuligu iist. A rassõ om tuud tetä. Ildaaigu kiroti lehe suurõlt tuust, kuis inemise sai kitsõpiimä mekmisest hullu puugihädä. Üts' suur' pääväleht' kuulut' õkva, et naaku maainemise piimä inne juumist kiitmä!

    Maalähko süük' keeletäs pikemäbält mõtlõmalda ku «ohtlik». A keelämi sis ka näütüses ts'uklõmisõ ja autosõidu – ildaaigu uppu jäl mitu inemist, autoga sõitõn saa pia egä päiv kiäki hukka!
                                                                                                                                                                                                                                                                                               
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Imetle kõiki rahvidõ muusigat ja luulet. A võrokõsõ ja seto omma mullõ lihtsalt uma.

    Mehikuurma miis' Kalla Urmas seletäs, mille tä laul võro ja seto rahvalaulõ (PM)

     
     Uma Lehe sõbõr!