Nummõr' 84
Põimukuu 30. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kodokuul' lätt hinda
  •  
  • Kauksi Ülle sai plaadi puhul kingis «võro keele»
  •  
  • Huvilidsõ oppaja nakkasõ Võromaa kodoluku oppama
  •  
  • Ehitüse-oppus
  • Elo
     
  • Juurõ kiskva velli kodo
  •  
  • Umakeeline silt' reklaam' turismitallo
  • Märgotus
     
  • Kahre Marat: tii latsiaiakasvataja tüüd süämega
  •  
  • Kuis kuuli hääs tetä?
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kodokuul' lätt hinda
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Kuslapi Katrin löüd, et ka mi kandin om häid kuulõ, mitte õnnõ Tarton vai Tal'nan. 
      
    Pääle ütsändä klassi lõpõtamist murra-i mi kandi noorõ inämb suurliina keskkuuli-gümnaasiummi, nigu vahepäälitsil aastil.

    «Kooli nimi es tohtnu är näüdädä, kohe kiäki edesi saa. Iks õnnõ uma op'mistulõmusõ,» löüd Põlva koolitütrik Kuslapi Katrin (16).

    «Vaihõpääl oll' üts' aig, ku tüküti üts'kõik' kohe muialõ minemä. Parhilla om ärminek' aasta-aastalt vähämbäs jäänü,» ütles Varstu keskkooli pää Mändmetsa Maido.

    «Muutus om toimunu: Tartolõ Raatusõ Gümnaasiummi ja Miina Härma kuuli ei mindä meilt inämb ültse. Mindäs viil Treffneri ja Nõo kuuli, a joba minevaasta jäi inämbüs hüvvi opjit umma kuuli,» kõnõl' suurõst muutusõst Verska Gümnaasiumi direktor' Stepanenkova Anna. Verskan jääs umma kuuli 75 protsenti opjist.

    Kuslapi Katrin lõpõt' Põlva Keskkoolin 9. klassi kõiki viisiga, õnnõ kehaline oll' neli. Paar' aastat tagasi tä märkse külh koolivaihtust, a parhilla inämb mitte.«Mõtli, et ega Tarto kooliki parõmba ei olõ. Kooli tulõmus sõltus rohkõmb latsist, mitte oppajist – oppaja omma siingi hää.» Katrini imä härgüt' külh tütärd Põlva Ütisgümnaasiummi minemä, a Katrin es taha. Põlva Keskoolin om üts' üld- ja tõnõ kutsõkallakuga klass'. Katrin valisi üldklassi, selle et taht kimmäle edesi oppi, arvada, et reaalalal. A pääle kuulõ lõpõtamist taht Katrin Põlvast kavvõndalõ. «Siin om vähä võimaluisi,» löüd tütär'lats'.

    Võro Kreutzwaldi koolin 9. klassi lõpõtanu Piitre imä, Võro Kreutzwaldi muusõumi päälik Toomiku Siiri kõnõl', et timä poig es tahaki muialõ gümnaasiummi minnä. «Mille ma piäs minemä, ku ma tiiä, et ei taha siist är minnä,» oll' poig ragonu. «Ma külh ütli, et mine proovi, sis tiiät, kinkaga sul kolmõ aasta peräst eloturul konkuriiri tulõ,» tunnistas imä.

    Toomiku Siiri sõnnu perrä oll' ka Piitre esä muialõminegi vasta. «Kiä oppi taht, saa tuud siin ka tetä. Ja omma siist kah korgidõhe kuul'õhe sisse saanu,» ollõv esä tõdõ.

    Kreutzwaldi-kooli poiss' Halapuu Siim ütel', et timä pruuv'sõ Tartu Treffneri kuuli ja es saa sinnä sisse. «Ültse ei olõ hallõ,» tunnist' nuur'miis'. «Tei taad nigu hindä pruuv'misõs». Siim om inglüse kiilt op'nu tõõsõst klassist pääle ja no lätt ka edesi matemaatiga-inglüse keele klassin.

    Üts' näide kooliveli – Jeenasõ Priit – sai külh Treffnerri sisse, a otsust' peräkõrd, et jääs iks op'ma umma kuuli.

    A muidoki om parhillaki nuuri, kedä kisk kavvõmbahe. «Joba 8. klassi lõpuh kõnõl' imä, et ma võissi Tartohe kuuli minnä. Mullõ taa mõtõ miildü,» seletäs Jänessoo Liis (16) Põlvast, kiä nakkas op'ma Mart Reiniku Gümnaasiumin. Tä usk, et säält saa parõmba haridusõ ja täl om suurõmb lootus ülikuuli saia.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Ärminek' olõ-i inämb moodun
     
    Uma Leht uur'õ õkva inne vahtsõt kooliaastat, kuvõrd tõmbas latsi pääle põhikooli lõppu gümnaasiummi vai keskkuuli kavvõlõ – Tartohe, Tal'nahe... Arvsimi, et asi om hallõ ja pall'o tahtva siistkandist är suur'liina «eliitkuuli» pakõ.

    A tutkit! Nuuri keelen ülden trend' om perämädsel aol muutunu. Egä hinna iist inämb minemä ei mindä. Tävveste ime, a väega mitmõ latsõ, kinkaga kõnõlimi, omma ka egäl juhul umma kuuli jäämise miilt.

    Ilosahe ütel' Põlva tütrik Katrin, et tuu, määndsen koolin sa opit, ei piäsi joht ette sääd'mä korgõlõ kuuli päsemist. Tuu man pidänü kõgõ tähtsämb olõma opja hindä tahtminõ ja võimõ.

    Ärminegi põhjusõ ütel' vällä Antsla koolijuht': suurdõ liina minegil om kimmäs tõusiklusõ mekk' man. Verska koolidirektoril oll' teedä näide kandi latsi vasta nõnna saaminõ Tartu Raatusõ gümnaasiumin. Sinnä lännü saiva edesi korgõhe kuuli op'ma õnnõ uma rahakoti pääl.

    Et noorõ umast kodokandist inämb luku pidävä, om hää kuulda. Eks omma ka mikandi juhi tuus ütte-tõist är tennü. A väega pall'o om viil tetä: päält üli- vai kutsõkooli kodo tagasitulõjit om iks veidü.

    «Siin ei olõ jo määndsitki võimaluisi,» kuulõt nuuri käest. A ilosahe ütles siinsaman lehen latsiaaiaoppaja Kahre Marat: ku inemine eläs katõ jalaga maal, sis om timä esi ja timä pere tervemb. Ja hää tervüse man omma esihindäst kõik' võimalusõ õnnõs olõman – püvvä neo õnnõ esi kinni.

    Allasõ Tiia, abitoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Põlva kandih om parasjago pall'o ettevõtlikkõ inemiisi!

    Aokiränik Kivioru Kristo nent, et tegejit lövvüs ka pääliinast vällän. (Äripäev)


     
     Uma Lehe sõbõr!