logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
ARHIIV



Trükiq otsisõna ja pressiq ENTER



JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


Vahtsõaasta tahtvaq inemiseq parõmbas saiaq. Joukambas vas’t kah. Tüügaq kah’os suurt rahha ei tulõq, tuu jaos piät müümä, parsõldama, vaihõlt kassu saama. Suur’ külm ja lumi tulliq timahava äkki. Väegaq mitmõq maameheq ommaq hätä nännüq navhtagaq, miä külmäs massinan süldis. Muidogiq, inemine lätt odava kauba yngõ, esiqeränis maainemine, kiä saa eiq kallist kaupa lupaq. Egaq kallistkiq tiiä eiq, kas om iks kõrralik. Ausal inemisel jääkiq ei üle muud, ku vannuq. Suli naard piijü, täl puhas raha käen. Kaup käü kavalalt mitmõ (edesi)müüjä käest kätte. Võit innembi tuulõ perrä joostaq, ku petjät pasatskit püüdäq.

Väegaq värski ja õigõ mõttõ om vällä käünüq Meremäe koolijuht’ Malkovi Pille. Timä hing’ ei lupaq parhillaq arõndaq turismi – müvväq umma kodokotust raha iist. Taa mõtõq pand mi elo üle laembaltkiq perrä märk’mä. Kuvõrd ütlemiq valla umast süämehelüst raha vai võimu vai korgõ kotusõ nimel, et ynnõ häste müvväq vai seon ilman läbi lüvväq?

Miikiq kandin om perämädsil aastil kellät, et turism om üts’ suur’ võimalus, ellojäämise muud. Tiiä eiq, pall’o taan tõtõ om. Rõugõ Ööbikuoru kuulsa vesioina manoq ommaq inemiseq käünüq aastit, määnestkiq elävät rahha nääq hindäst külh maaha jätnüq ei olõq. Vast syskiq tenotunnõt Johansoni perre aastakümnide pikkudsõ hoolõ ja vaiva vasta. Hää, et turistiq ummi käümiisigaq näile seeniq suurt kurja olõ eiq tennüq. Pois’kõsõq külh pruuv’vaq vesioinidõ lahkmisõgaq kätt, a tuud vas’t inämb umast vannusõst ja koirusõst ku kur’ast süämest.

Ku jutu algusõ manoq tagasi tullaq, sys piässiq meile väke andma Tal’na Võro Seldsi esinaasõ vana tyy miildetulõtus: võrokõnõ om üts’ kistumaldaq hää inemine. Tuu tähendäs, et meil om tõisi iin vas’t veidükene inämb jakkust parõmbas saiaq. Edumaad, miä seo ilma aigu tähtsä.

Uma internetin

Siiaq vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsuraq vahtsid laulõ.


Siist saa uuriq võro-eesti synaraamatut

Siist saa kaiaq Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi


Uma Leht and teedäq!

Uma Leht tulõ ti post’kasti ka vahtsel aastal! Kinkalõ tulõ-i, tuu saa lehte telliq egäst post’kontorist. Tel’misnummõr’ om 00917.

Kirotagõq meile ti hindä uman keelen ka vahtsel aastal! Toimõndusõ aadrõs’ om Lao 5, 63308, Põlva vai umaleht@umaleht.ee

UMA LEHE
SÕBÕR!!


Saarõ Evar: Rõugõ om vesioinapääliin

Harju Ülle: Sepäl tüüd jätkus

Pindmaa Aigar: tuu, miä uma, omgiq hää!

Eksta Viivi: Võrokõnõ om üts’ kistumaldaq hää inemine


Aholämmi !!!

ILM



Külm jakkus


Bergmanni Karl,
  ilmavana

Näärikuu piässiq tulõma üldidselt külm. Kuu algus piässiq olõma peris normaalsõ külmägaq, nii –10...–20 kraati, a üüse mynõl puul ülegiq. Või ollaq sadõmiid ja tuisku. Kolmõkuningapäävä ja talihar’apäävä vaihõl või mynõl puul ollaq ka myni pehmemb päiv.

Kuu keskpaigan või ollaq myni päiv selgümiisigaq ja või ollaq ka ilma sadõmildaq.

Kuu lõpupoolõ või ollaq ütsikit päivi –10 kraadist lämmämbä poolõ, a peris lõpun või ollaq jälq mynõl puul peris külm. Paiguldõ või üüse külm minnäq nikagu –30 kraadiniq.

Tuulõq ummaq näärikuul üldse väegaq segädseq: päivä või tuult ollaq mitmõlt puult ja vahepääl ka parajalt kõvvu, a kyik’ aig külmä.

____________


A
astagaq olõmiq jälkiq ütelepoolõ saanuq ja viimäne aig perrämärk’miisi tetäq. Näütüses sjoost, midä üleilmalinõ lämmämbäsminek’ ja kasvuhuunõehvekt’ joulõ ja aastavaihõtusõgaq teiväq – oll’ jo lämmi, mu korterin oll’ myni päiv nika ku 12 kraati! Ynnõ kasvuhuunõgaasõgaq läts’ sitastõ, tuuiist muiõ gaasõgaq, niguq näütüses pussuhais, minevaasta es koonõrdõdaq.

Loeq edesi...

Reklaamitelehvooniq

079 91 435
056 492 686

e-kiräq:
info@umaleht.ee

 


TOIMÕNDUS


 

KA KOS ÜTEl`



«
Mu hing’ lupa-i põraq arõndaq turismi. Suta-iq ma müvväq umma kodopaika raha iist, taa om tuusjaost liiastpall’o hüä.»

Meremäe kooli direktri Malkovi Pille kodokotusõ (Hinniala) kotsilõ

Kas Umma Lehte om rassõ lukõq?

Inne tuud, ku miiq nakka Uma Lehe kiräviisipõhimõttit ümbre tegemä, tahamiq teedäq, kuimuudu jagonõs miiq lugõjidõ arvamine.

Viimädseq kats’ nummõrd om Uma Leht pruuv’nuq tarvitaq õkva säänest kiräviisi, niguq soovitas «Võro-eesti synaraamat». Tuu man tunnus meile, et noid q-tähti saa iks ülearvo pall’o: niimuudu olõ-i võimalik kynõldaq.

Kiä viisis märkiq, andkuq teedäq, määntsen kiräviisin olnuq Uma Leht tiiq jaos kygõ vastavõetavamb. Näüdeq om sääne:

1. Muuq imäq söödiq latsilõ ryyska piimä, a meil es olõq lehmägiq. Tynõkõrd es olõq muud võttaq, ku tõi ruhmikugaq mynõ külmänüq mar’a.

2. Muuq imäq söödiq latsilõ rõõska piimä, a meil es olõq lehmägi. Tõnõkõrd es olõq muud võtta, ku tõi ruhmikuga mõnõ külmänü mar’a.

3. Muu imä söödi latsilõ rõõska piimä, a meil es olõ lehmägi. Tõnõkõrd es olõ muud võtta, ku tõi ruhmikuga mõnõ külmänü mara.

Mullõ miildü ............... variants’.

Vastussit võitiq saataq kirägaq toimõndustõ Põlvahe vai e-postigaq umaleht@umaleht.ee, a võitiq ka telehvonnigaq vastadaq kõlistõn tekevtoimõndajalõ vai keeletoimõndajalõ. Vastussit oodamiq ildambalt 20. jaanuaris.