PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ


 




Mi hindi pühäq ommaq hääq võimalusõq ollaq tõistsugumast vurhvi*

Perändüsesaamist tulõ oppiq



Lukka Ene,
Põlva maakunna kultuuriammõtnik


Põlva maakunnan om kolm esiqsugumast kultuur’kunda: võro-, seto- ja lõunatartomaalinõ. Tuuga tulõ uman tüün rehkendäq. Võro Instituudi uuringuq ommaq näüdänüq, et võrokõisi jaos om rahvuslinõ hindäpidämine (identiteet’) tähtsä. Setodõ jaos niisamatõ. Küsümüs om pall’alt tuun, kuimuudu tuuga rehkendäq. Seo aasta taha teedäq saiaq, määndseq kultuuriasotusõq, seldsiq, liikumisõq ja muuq säändseq nättüseq tan maakunnan ommaq. Ja määne om naidõ osa tuun, et uma kandi inemiseq olõssiq luuvaq ja hindän kimmäq, ku tegeleseq umakultuuriga kygõ laemban mõttõn.

Tõnõ hädäline tüütsiht’ om pereh. Usu, et perändüskultuurin om sükäv tähendüs perrelidse olõmisõ tugõvambas tegemise man. Ma olõ peri tuugaq, et perrekombit köüdetäs tähtpäiviga kokko ja luvvas manoq vahtsiid kombit. Tuun üleilmalidsõn ilmameren, kon miiq upuskõllõmiq, om ainomanõ pästeryngas pereh. Ma taha luvvaq ka Põlvadõ perändüskultuuri opikua nuuri ja tulõvaidsi immi jaos.

Eesti Vabariigin om kehtestet 19 riiklikku tähtpäivä ja pühhä, a määntside põhiväärtüisi pääl naaq püsüsseq? Taha teedäq, määndseq naaq põhiväärtüseq ommaq, minka jaos kokko tullaq ja pühhä pitäq, et saiaq hyisku (innustust) ja nõsta hindäpidämist argielon vastapidämises.

Midä tähendäs ollaq valmis tõisi kultuurõga läbikäümises? Kuimuudu mõistassiq üleilmalidsõst kultuurist vällä valliq ynnõ miiq jaos sündsä, kuis mõistassiq muialt ilmast tulnut läbi kurnadaq vai kumpiq?

Mõista-i, minkjaos piät pidämä vyyraperäst halloween-i, ku meil ommaq mardi- ja kadripääväq. Naaq mi hindi pühäq ommaq hääq võimalusõq kõrras hindäpidämist muutaq, ollaq tõistsugumast vurhvi ja pingit maahha võttaq pümmen ja külmän süküstalvidsõn aon.

Hää olõssiq, ku Põlva maakunna nooril olõssiq esiqtahtlinõ ühendüs, kon perändüskultuur’ olõssiq kygõ meelelidsemb tegemine: uma perreperänduse korjamine, täht’päivi ja pühhi pidämine, kodokandi kultuuriluuliidsi kotussidõ tundmaop’mine jms. Taha, et noorõq mõistnuq pilli mängiq, lauldaq ja karadaq. Taha kuuntüün muusigakuulõ ja kohalikõ pillimiihhiga opadaq latsilõ ja tõisilõ huviliidsilõ perändüsmuusikat.

Taha kakkõmadaq kuuntüüd tetäq Võro Instituudi, Viljandi Kultuurikolledzhi ja tõisi kultuuri uurvidõ asutuisigaq, et klaariq, määndseq ommaq seo ilma aigu inemiisi vaihõkõrraq tõisi inemiisiga, koolnuq esivanõmbidõga, luudusõ ja jumalaga.

Taha teedäq saiaq, määndseq protsessiq tan maakunnan kääväq ja määntside luumisõlõ tulõ üten avitaq, miä hoitvaq alalõ ello egän paigan. Looda, et perändüskultuur’ löüd kimmä kotussõ egä inemise isiklikun elon ja tüükeskunnan. Tuud olõ-i rassõ tetäq, ku inemine tund ummi esivanõmbit, tiid uma perre laulõ ja juttõ ni kynõlõs naid umilõ latsilõ, näütüses talistõpühhi aigu. Tüükeskkunnan ettetulnuq täht’päivi ja pühhi pidämise sisun võinuq löüdäq kotussõ miiq umaq vanaq müüdiq, minkast saavaq aru ka täämbädseq inemiseq, näütüses ilmamaa luumisõ müüt’. Taha tetäq taan valdkunnan ka mynõ koolitusõ, kon mi esiq naid pühhi ütenkuun piämiq.

* Autori kiräviisin

 

Kersna Vahur: ku usaldat inemiisi, usaldasõ nimä sinnu!

Eesti üte kõgõ inämb kaetu saatõ «Pealtnägija» vidäjä, Antslast peri Kersna Vahur (40) trehväs Võrumaalõ inämb ku kõrra aastan: siistkandist om tulnu telesaatõlõ mõnigi hää lugu ja Antslan immä kaeman tulõ kah kävvü.

Kas Võromaal võedas teid tõistmuudu vasta ku kongi muial Eestin?

No mu imä eläs sääl ja sis veidükene tõistmuudu om. Muial mul immä elä-i. A kiä minnu iks nii väega vasta võtt. Egäl rahval omma uma suurkuju, pidalitõbidsõ ja kur’ategijä. Tuun mõttõn saa-i üldäq, et võrukõsõ millegi poolõst erilidsõ olõssi.

Eläti külh Tal’nan, a kas ei tahassi näütüses osta Võrumaalõ suvõtarrõ kohegi ilusa kotussõ pääle?

Tahassi külh, a olõ-i saanu tuud viil hindäle otsi. Lemmik-kant’ om Karula kant’, iks kisk sinnä Antsla poolõ. Sääl omma ilusa mäe-järve, muud suurt olõki-i. Looda, et seo mõtõ iks kunagi täüde lätt.

Mitmõ ütlese, et ku muialt api ei saa, tulõ Kersnalõ helistä. Pall’o sullõ üte päävä joosul kõnnit tulõ?

Seo Kersna-kutsminõ om rohkõmb nigu ähvärdämine. Ähvärdedäs väega pall’o. Tävveste imelikõ asju puhul tõmbasõ inemise jala kõtu alt vällä ja nakasõ mu kutsmisõga ähvärdämä. Hirm om suurõmb ku umal aol SORVO iin. A väega väiku osa näist helistäs mullõ tõõlidsõlt, ku hädä om tõtõst suur’. Kümmekund asja päävän iks tulõ.

Määndse omma olnu kõgõ imelikumba kõnnõ?

Egäsugumaidsi asju om ette tulnu. Et mu mobiili nummõr’ olõ-i salastõt ja egäüts’ või helistä, sis helist’ki kellä kümne aigu õdagu väega üles härgütet kodanik ja ütel’: «Nii, ti piät õkvalt kohalõ tulõma!» Miä oll’ põhjus: timä oll’ ostnu poodist vastlakuklit ja kuklide seen oll’ kuur’ hapus lännü! Ma ütli, et puut’ võtt kimmäle kukli tagasi ja sis ütel’ timä: «Viigi, a ma arva, et seost piässi ka avalikkusõlõ teedä andma!»

Mõni helistäs, et naabri omma täl lillipindre üles kaibnu, et Kanal 2 määntsengi seebiseriaalin olõ-s seo päiv tiitrit all, vaia asi kõrda aia...

Kas trehväs ka niimuudu, et inemine kaibas kinkagi pääle ja perän tulõ vällä, et esi om tülün hoobis suurõmb süüdläne?

Om vällä tulnu külh. Inemine om märk’nü, et tulõmi ja tambimi timä vastalidsõ õkva maapõhja. Ku lugu sünnüs, või tulõmus olla hoobis vastapidine. Ku kõrvalt kaia, või ka tõsõl poolõl veidükese õigus olla. Nigu tull’ vällä 22. jaanuari Pärnu-luun, ku helisti üürnigu ja kaipsi umanigu pääle. Lõpus tull’ vällä, et mõlõmba omma õnnõdu ja kõgõ suurõmb süüdläne om olukõrran hoobis riik’.

Om Teid ähvärdet ja lubat midägi halva tetä?

Om reegli, et ku olt õiglanõ ja tii ei kinkalõgi ülekohust, sis olõ-i tuus põhjust. Mitte õkva ei peedä luku, a tunnustõdas. Teedäs, et sa ei kasuda kurjast avalikkusõ võimu, midä sul iks veidükese om, tahat vai ei. A kinkal om midägi pellädä, pelgäse meid ilmkistumalda. Ku joba helistät ja ütlet, et olt «Pealtnägijast», sis tõsõl puul torru nakas lõug värisemä.

Kas om mõnikõrd niimuudu, et inemine kõnõlõs põnõva jutu är ja sis ütes, et timä nimme ja näku tohe-i luun tarvita?

Tele olõ-i aoleht’, kon saat niimuudu kaibaman kävvü. Ku tahat midägi telen üldäq, sis tulõ tuud uma näoga tetäq. Om väega veidü naid juhtumit, ku mi inemise näku varjami ja hellü är muudami. Seo piät olõma väega olulinõ põhjus, minkperäst nii tetäq. Inemisele andas võimalus ja ku tä taha-i seod kasuta, sis mi olõ-i KAPO, miä väänäs käeq sällä taadõ ja pess jalguga makku. Ku inemine ei taha, sis tä ei taha, seo om timä vaba valik.

Kas teil omma uma nipi, kuis infot saia ja kuis inemiisi Eestimaa päält üles löüdä?

Ma arva, et inemise usaldasõ meid. Mu meelest olõ-i mi seod usaldust kur’astõ är kasutanu ja ma looda, et mi nakka-i seod ka kunagi tegemä. Edu põhjus omgi vastastigunõ usaldus: mi usaldami inemiisi ja loodami sama vasta saia.

Küsse Harju Ülle

Kersna Vahur om sündünü 4. aprilil 1962. Om lõpõtanu Antsla keskooli ja Tartu ülikooli aokirändüse eriala. Tüütänü om veidükese aigu aolehen Edasi, olnu Top-raadio päätoimõndaja ja Raadio Pulss direktri.

Edesi tulïgi tüü ETVn. Parhilla om «Pealtnägija» saatõ juht üten Kärmasõ Mihkliga.