reklaam




 
PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ


 

 



Massu iist lehte pant jutt
 

HOITKÕ KÕKKÕ, MIÄ OM UMA!

Luigase Inara, Seto Kuningriigi ülembsoots’ka

Umma maad piät hoitma. Tuud kõnõl’ mullõ jo vanaimä, ku ma tä undriguhannast kõvastõ kinni hoitsõ ja tällõ õgalõ poolõ järge joosi. Hoitma piät umma immä ja essä, ummi veljo ja sõsarit. Nuu sõna jäivä mullõ miilde ja omma meeleh seoniaoni.

Ma olõ märk’nü, et ku hulga varandust veese üts’ inemine är siist ilmast, ku ta viimätsehe paika puhkama lätt. Terve elo, mitmitkümnit aastit kor’at tarkusõ võtt tä üteh ja meile jäävä õnnõ timä ültü sõna, midä mi kallist piä ja mille järgi tulõ ellä.

Mu kodo man om üts’ kotus, koh om Kuningatiik’. Mullõ om teedä ka vanarahva jutt, mille tuud tiiki nii kutsutas. Suvõl käve ma sääl uma latsõlatsõga ja proovõ tälle tuud juttu kõnõlda. Tä kai mullõ silmä sisse ja ma sai arvo, õt om varra tälle taad juttu seletä. Tä om seo jaost väiga nuur’. Ma piä uutma, nika ku tä kasus. A tuu aig tulõ. Ja ku mu latsõlats’ saa suurõst ja minno inämb seoh ilmah olõ-i, kõnõlõs tä ummilõ latsõlatsilõ Kuningatiigist…

Nii piäsi seoh ilmah elo minemä. Säänest rata pite ei kao ilmast är seto kiil’ ja seto kombõ, võro kiil’ ja võrokõisi ütlemise ja tegemise, kõik’, miä meile om umanõ ja süämelähkonõ. Mi piä jäämä siiä, kodokanti, maad kündmä ja leibä tiin’mä, latsi sünnütämä ja naid elotiile saatma. A kas meil lätt õnnõst nii ellä?

Väega kärre ja keerolidsõ omma nuu Euroopa Liidu puult tulõva keelütüse ja meelütüse. Seo ilma aigo tohe-ei inämb pall’a käega lehmä nüssä ja lämmind lehmäpiimä juvva, tohi-i ahoh küdset leibä söögist pakku, tohi-i pindre päält võetuid kurkõ suuhtõ võtta. Üldäs, õt neo tegemise ei vasta euronormõlõ. Tuud naa Eesti euroherrä ja -provva kõkkõ nägevä. A noid roojatsit tegemiisi, midä pall’a ihoga tetäs ja sis ettevõtlusõs nimetedäs, noid õgasugumaidsi tablette ja pritse, midä veresuundõ tsusitas, et segi minnäq, nimetäse nä euroopalikõst pahedõst. Veiga hulga halvo asjo om viimätsil aastil siiä mi kantigi jo tulnu. Tuuperäst om perämäne aig nuu värehti, kost nuu halva as’a tulõva, kinni lüvvä. A säändsit värehti kinnilüümiisi ja rahvalõ tüü andmist saa tetä mi riigih õnnõ Riigikogo.

Mullõ omma inemise ülnü, õt Inara, sa sääne tukõv inemine, mine sa sinnä Riigikokko ja kosta mi iist ka sääl sõna. Ma olõ nõuh sinnä minemä. Õnnõ ütel viisil – ku ti minno hindä hulgast är minemä ei tõuka, ku ti minno õks õgakõrd umma kampa võtati ja mullõ appi tulõti, sis ku mul sääl rassõ nakkas.

Ma usu, õt õnnõ ütehkuuh mi saa tetä nii, õt mi õks peremehe siin Eestimaa veere pääl olõmi, õt mi umma maad saa kündä ja villä kasvata, õt mi latsõlatsõ mi esäesäde maalõ pääle koolituisi tagasi tulõsi ja tiiäsi – kohki siin om üts’ kotus, koh om tiik’ ja tuud tiiki kutsutas Kuningatiigis.

 

Massu iist lehte pant jutt

AJAQ IHO ELÄMÄ – PÄSET HÄDÄST.

Niilo Tiit, Nopri talo peremiis’
 



Täämbädsen Eesti külän jääs järgepiten vähämbäs inemiisi, kiä muudsast ilmaelost jako saavaq. Tuuperäst tahassi hindäsugutsiid üles käändäq tiidüst ots’ma kygõ kotsilõ, miä hõngu sisse avitas jättäq. Määndseq nuuq imeas’aq sys ommaq?

Ma alosta kygõ kavvõmbast ja kygõ hullõmbast – eurost! Jutuq tuust, et pall’o rahha om olõman-tulõman, ommaq piaaigu et kimmäq. Periselt saa tuu elomahl tulõma ynnõ sys, kuq om kinkalõ andaq ja ommaq olõman nõvvuandjaq ja kirotajaq. Tahaq omgi mu meelest pini matõt. Lühkült ütelden piässi miq esiq tiidmiisi takan ajama niguq hulluq, et olõssiq võimõlidsõq tuud rahha õigõlõ kotussõlõ pandma. Tõõsõst külest piät riik’ õigõlõ arvu saama, määnest api meile vajja om. Tuu jaos piät miq Tal’na liina saatma hindä seest säändseq, kiä mõistvaq ka tõisilõ tähtsile inemiisile sjoo veere-elo jüvä selges tetäq.

Üts’ armõdu tähtsä asi om viil vajja hindäle selges tetäq. Parlaq ommaq säädüseq säändseq, et talomiis’ (põllupidäjä) om üts’ asi, kogoni tõnõ om maaettevõtja, kiä janda-i vilä ja eläjidega. Viimädsel ommaq noil kõvastõ suurõmbaq võimalusõq api saiaq, ku ynnõ esiq tegijä olõt. Tuuperäst omgi meil vaia otsiq noid tõisi-kolmandit ettevõtmisõ võimaluisi, olkõq sys tegemist ravimtaimõkasvatamisõga vai turistõ hullutamisõga. Üts’ sääne võimalus tõisi tegemiisist tiidmiisi saiaq om 18. küündlekuu pääväl Võro liinan Timmi Mardi söögisaalin, alostamisõga kell 11. Kullõlda saa juttõ ja nätäq pildikeisi maa-elo võimaluisist Eestin ja muial. Täpsembät tiidüst oodaq aolehest vai küsüq Taloliidust.

Ma jakkasi kygõ lähembägaq: nuuq ommaq valimisõq! Jälkiq om roosamanna aig. Ärq olguq külm niguq pininyna! Ärq jätkuq lugõmaldaq ilosit lubaduisi, jätku-i kaemaldaq valimisvaiõluisi pildikastin, käüq kaeman-kullõman-küsümän kyiki Riigikokko trügijit. Edimädse kõrraga tundus kyik’ üts’ rahva ullitaminõ ollõv. Kuq asja peris himoga võttaq, piäsiq vällä tulõma õks peris äkiliidsi üllätüisi. Võiollaq saamiq arvo, kas nuuq Tuumpää mäe pääle minejäq ka miq naha seen ello ette kujutasõq. Võiollaq lüü pildi klaaris ja mi saamiq aro, minkperäst taa elo tan Eestimaa veerekese pääl nii pää pääl om...

Avvumehemuudu ütelden om sjoo kirotus kah manna hõnguga, selle et allakirotanuq Nopri piimämiis’ and kah lubaduisi. Tä lupa kõrda, hindäl Pardsi Juhani Res-Publiga silt’ küllen. Tää lupa kõrda panda liinamiihi tiidmiseq maaelost ja tuu iist saistaq, et eurorahaq ka veere pääle jõvvassiq. Kokkovõttõn omgi lämmi soovitus kyikilõ, kinkal viil võid suun ärq sulas, iho eläma aiaq ja ollaq egätpiten aolinõ. Sys piät ka meil kunagi tuu saiakuurma ussaida sõitma...