PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KIRÄ


 




Tossu Tilda  pajatusõ

 

Kommunist’ post’kastin

Nii täüs, ku parhilla valimiisi-aigu, olli post’kasti viimäte Vinne-aol. Lehe olli odava, egän perren käve mitu lehte, rahha jakku ka viil aokirju jaos. Ütel Võro mehel oll’ kogoni kümmekund aolehte-aokirjä tellitü. Miis’ oll’ tuu pääle väega uhkõ ja hõõrd’ tuud tõisilõ kõik’aig nõna ala. Tüükaaslasõ mõtli miist veidü opada. Nä telle timä nimele Eesti Kommunisti. Tuud aokirjä taha-es kiäki häämeelega ja vabatahtligult telli.

Oll’gi ütel hääl pääväl mehe post’kastin Eesti Kommunist. Mehe koonõr’ naanõ nakas’ tuud näten suurõ helüga tänitämä. Miis’ läts’ Aokirändüslevi agõntuuri, et asi selges tetä. A sääl näüdädi tälle tel’miskviitungit ja üteldi, et õiõnda olõ-i midägi, ku olõt tel’nü, võta vasta! Ega lehetel’mise man jo kiäki passi nätä es küsü.


Rohoputel’

Setomaa miis’ Vass’o oll’ muido egäte ladna miis’, a ku viina võtt’, tükse timä iholinõ kraan’ vallalõ päsemä. Vass’o oll’ külä pääl ollõn viinavõtmisõ man suikma jäänü. Ku tä üles heräsi, oll’ lump’ istmisõ all. Pernaanõ nakas’ tuud näten pahandama, et Vass’o määtäs niimuudu timä toolipõh’a är. Vass’o kai – oll’ jah tuul’ likõ. Tä kobist’ karmanni ja ütel’: «Kas sa näet, vanakurrat’, rohoputõl’ om karmanin katski lännü!» Ütel’ ja ast’ uhkõ sammuga ussõst vällä. Tarrõ jäi timäst hõl'joma «roho» makus nuhe.


Kõnnõpidäjä

Kolhoosi tull’ kõnnõpidäjä. Rahvas aeti kullõma, et nää veidükene vaimuvalgust ja kultuuri saassi nuhuda. Väega targa jutuga kõnnõpidäjä trehväs’ olõma. Ku üts’ meesterahvas koton uma vanamoori käest kõnnõ kotsilõ küsse, mõista es tuu midägi selletä. Tä es olõ arvo saanu, pääle üte lausõ. Tuu lausõ oll’: sikk tantsib kolhoosiesimehe mundris. A perän tull’ vällä, et kõnnõpidäjä oll’ tarkust paiguldõ ladina keelen jaganu ja ütelnü: «Sic transit gloria mundi» (‘nii lätt ilma auv’).

______________________


Opõtaja

Keriguopõtaja lännü õdagu pois’kõisi leeritarrõ, kon ahi palli. Opõtaja oll’ pandnu perse ahju ja peerätänü. Gaas’ oll’ plahvatanu. Esi kitse: «Ti lasõt tan salatsossi, a nii piät tegemä!»


Külm võtt puu är

Kasaritsa miis’ kõnõl’: «Võih taa külm om jälle! Võtt kõik’ puu är! Minevä aasta jo võtt’ külm terve kuuritävve lahutuid halgõ är.»

Maas’ka Miili



Elägu putk’avabariik’!

Ruitlanõ, ilmaparandaja
 

Val di Fiemme MM om täämbädses joba aoluus saanu. Valimiskarussell’ kah. Midä inämb ma naid kattõ sündmüst umavaihõl võrdli, tuud inämb ma naidõ katõ asa vaihõl sarnasuisi lövvi.

Jätämi Mae Jaagu uma hõpõmedaliga sinnäpaika ja kaemi asja Kristiina saisukotsilt. Selle, et Riigikogo om uma olõgi poolõst naisiorganisatsiuun’ – kisklõmisõ, silmi päästkraap’misõ ja üts’tõsõ kõri kallal jürämise perrä, miä om naisikollõktiivilõ jo umanõ. Algul või rassõ olla aru saia, et kuis Savisaar, Kallas ja tõsõ pistükusõjidõ siäst vällä arvada, a ku mõtõlda, ku segi maailm parla ummi hormoonõga om, sõs saa aru külh!

Suusatamisõn om päätähtsä tõisist müüdä saia, valimiskarussellin niisama. Ku suusatamisõn joba rivaalõst müüdä mintü, tulõ kotust hoita, sõs pukki ronni ja kuld karmanni toppi. Valimiskarussellin niisama – tulõ pukki ronni ja karmani täüs toppi. Ku Kristiinal lastas peräst topingukontrolli jaos purki kusta, sõs valimisõ võitnu eräkund kusõs säältsamast pukist, korgõ uhkõ kaarõga opositsioonilõ, valijilõ ja umilõ lubaduisilõ lagipähä.

Mu meelest olõ-i viil nii häbemäldä hirmsit valimiskampaanijit nätä saanuki, ku na viimädse no olli. Kolmõaastadsõ latsõ tasõ, kon põhirõhk vastaspoolõ mustamisõl. Ei olõ mõtõt luutagi, et sääne pasakari lihtsä inemise jaos ildamba midägi är tiissi. Jäti vabariigi aastapäävä puhul viinagi võtmalda – minkperäst hinnäst ullis juvva, ku sündünüid ulle niigi egäl sammul.

Sälgroodsulda Siim toet’ Ameerikat ja suuvõ Eesti puult õnnõ algava sõa puhul Iraagiga. Riik’, miä om väiku nigu putsai pini persen, võinu avvu – ainugõsõ pääle, miä täl um – mõtõlda. A ei, äkki käändäs jäl koskiltpuult määnegi kopkatoro kinni. Toeta kedägi tuun, et tuu saassi rahumeelen inemiisi tappa – no om häbemäldä värk’! A ei saa näet mõni uma suumulku kinni hoita.

Vabariigi aastapäiv oll’ jah, a määndse vabariigi uma? Mullõ ei tulõki inämb sõnna «vabariik’» kullõldõn muud miilde, ku üts’ kisklõminõ, suur’ nührü- ja orjamiilsus. Mullõ seo viimädse aastidõ vabariik’ ei miildü ja kõik’. Rahvuslikkusõ mõistõn olõ-i tedä inämp nigunii ammuilma olõman... Poliitika, miä ei kujoda hindäst rohkõmbat, ku majandusõ käepikendüses olõmist, tege inemisele liiga. Halv jah, ku turumajandus tege riigist, pallodõ inemiisi kodost, turu, sis lavhka ja lõpus odava vällämüügiput’ka.