logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ
ARHIIV



Trüki otsisõna ja pressi ENTER



JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


Parhilladsõs om suur’ kevväi joba käen. Ku liinaprovva kaesõ, kuis tselluliidist valla saia ja noorõ viskasõ mütsü kapipõhja, sis talomehel om keväjä sakõstõ sääne tunnõ nigu Traadi Matsi «Puud olid, puud olid hellad velled» Palanumäe Hinnul: saassi õnnõ paeda kõgõ seo jama mant kasvai mõtsa.

Aruandõ, rahaküsümise, traktoriülekaehus, mürgüpritsiga aedas viil kah ülekaehustõ. Tulõ osta, müvvä ja hinduga kursin olla, ette arvada, määntsiid euronormõ valisusasutuisi paprõmäärjä sullõ järgmädses kaala saatva ja määnest absurdi eluvõõra säädüse majandustõ sisse toova. A aig mugu lätt ja lätt ja maad ei saa uutma panda.

Olõ-i imes panda, et suur’kaubandus om inämbüse põllumiihist hindä lõa otsa võtnu tuuga, et tege turu ots’misõ tüü põllumehe iist är ja päst egävedsest rahapuudusõst: ma anna sullõ väetüst ja mürkü ja liisi sullõ massina, a saagi piät mullõ müümä. Hinna omma ette annõdu. Esihindäst tulõtas tuu väega ATK-aigo miilde. A minkperäst tuu nii om? Olõ-i aigu märki...

Niilo Tiit om üts’ sääne talomiis’, kinkal suurõ märk’mise ja vindsõ tahtmisõga om kõrda lännü umma majapidämist veidikese tõistõ elämä panda. Timäst tett vilmi pidänü kaema nii maainemise ku ega viimäne ku põllumajandus-ammõt’nik. A nigu vilmistki nätä, haard sääne elo katsõs (!) pääväs nädälin ja säält päse-i inämb vällä. Ja sõs tulõgi küsümine, mille jaos?

A nigu löüd Niilo Tiit ja löüdvä ka pall’o tõsõ maaga ütenkasunu inemise – uma talo ülesehitämine om nigu kumardusõs esivanõmbilõ. Säänest tüüd tetäs mälestüse hoitmisõs ja seo and säändse hingerahu, midä elomurrin liinainemine mõista-i kostki otsi.

UMA LEHE
SÕBÕR!!


Harju Ülle: Pinikarv lätt hinda

Kalkuni Ago: jummal’ hoitku säändse iist, kiä ei tunnõ nall’a!

Rahmani Jan:Kärinä külä katõssa päivä


ILM



Jahhet tuult ja üükülmä



Bergmanni Karl,
  ilmavana

Jüri- vai nal’akuu algus piässi olõma parralt lämmi. Üüse või mõnõl puul olla üükülmi. Pilven ilmaga või mõnõl puul sata vihma vai lörtsi ja tuud või olla nikani ku edimädse veerändini.

Edesi nikani ku täüskuuni või olla peris jaih, või olla ka üükülmi. Munapühhi-aigu või olla mõni päiv peris lämmi, a vahel või mõni päiv olla ka jahehõmb.

Pääle munapühhi nikani ku kuu lõpuni piässi olõma segädsevõitu, või olla üükülmi, mõni päiv peris jahelik, mõnõl puul või olla ka nõrku sadõmiid. Nigu keväjä algus näüdäs’, piässi ka aprilikuu tuul’ olõma üldidselt külm kaemalda toolõ, kost tä puhk.
 

Contra: Mahlakuu edimäne päiv om nii ullis käänet, et peris hallõ pääle kaia. Kõik’ võlss’va nii, et suu suitsas.

Loeq edesi...

 


Reklaamitelehvooni

079 91 435
053 428349

e-kiri:

info@umaleht.ee


TOIMÕNDUS

 

KA KOS ÜTEl`


«Opõtaja, teil om tatt´ habõnih!»

Tüütsmäe kooli opilaisi aprillinali 1940ndil aastil.


Uma internetin


Siia vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsura vahtsid laulõ.


Siist saa uuri võro-eesti synaraamatut

Siist saa kaia Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi

Siist saa lukõ ja kullõlda muinasjuttu «Vaenõlats’ kuu pääl».

Siist saa lukõq Eesti rahva nal´ajuttõ, minkast mõni om ka võro keeli kirjä pant.


Kauksi Ülle pido Tarton

Kauksi Ülle oll’ uma vahtsõ luulõtuisikogo «Käänüpäiv» ettenäütämise säädnü keväjädsele pääväkäändmise pääväle 21. märdsil. Tetti tuud asja Tarto Toomõmäe pääl vanan anatoomikumin, kon om ülikooli Lõuna-Eesti keskus.

Loe edesi...