Parhilladsõs om suur’ kevväi joba käen. Ku liinaprovva
kaesõ, kuis tselluliidist valla saia ja noorõ viskasõ
mütsü kapipõhja, sis talomehel om keväjä sakõstõ sääne
tunnõ nigu Traadi Matsi «Puud olid, puud olid hellad
velled» Palanumäe Hinnul: saassi õnnõ paeda kõgõ seo
jama mant kasvai mõtsa.
Aruandõ, rahaküsümise, traktoriülekaehus, mürgüpritsiga
aedas viil kah ülekaehustõ. Tulõ osta, müvvä ja hinduga
kursin olla, ette arvada, määntsiid euronormõ
valisusasutuisi paprõmäärjä sullõ järgmädses kaala
saatva ja määnest absurdi eluvõõra säädüse majandustõ
sisse toova. A aig mugu lätt ja lätt ja maad ei saa
uutma panda.
Olõ-i imes panda, et suur’kaubandus om inämbüse
põllumiihist hindä lõa otsa võtnu tuuga, et tege turu
ots’misõ tüü põllumehe iist är ja päst egävedsest
rahapuudusõst: ma anna sullõ väetüst ja mürkü ja liisi
sullõ massina, a saagi piät mullõ müümä. Hinna omma ette
annõdu. Esihindäst tulõtas tuu väega ATK-aigo miilde. A
minkperäst tuu nii om? Olõ-i aigu märki...
Niilo Tiit om üts’ sääne talomiis’, kinkal suurõ
märk’mise ja vindsõ tahtmisõga om kõrda lännü umma
majapidämist veidikese tõistõ elämä panda. Timäst tett
vilmi pidänü kaema nii maainemise ku ega viimäne ku
põllumajandus-ammõt’nik. A nigu vilmistki nätä, haard
sääne elo katsõs (!) pääväs nädälin ja säält päse-i
inämb vällä. Ja sõs tulõgi küsümine, mille jaos?
A nigu löüd Niilo Tiit ja löüdvä ka pall’o tõsõ maaga
ütenkasunu inemise – uma talo ülesehitämine om nigu
kumardusõs esivanõmbilõ. Säänest tüüd tetäs mälestüse
hoitmisõs ja seo and säändse hingerahu, midä elomurrin
liinainemine mõista-i kostki otsi.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
|
|
Harju Ülle: Pinikarv lätt hinda
Kalkuni Ago: jummal’ hoitku
säändse iist, kiä ei tunnõ nall’a!
Rahmani Jan:Kärinä
külä katõssa päivä
|
ILM
Jahhet tuult ja üükülmä
Bergmanni Karl,
ilmavana
Jüri- vai
nal’akuu algus piässi olõma parralt lämmi. Üüse või mõnõl puul
olla üükülmi. Pilven ilmaga või mõnõl puul sata vihma vai
lörtsi ja tuud või olla nikani ku edimädse veerändini.
Edesi nikani ku
täüskuuni või olla peris jaih, või olla ka üükülmi.
Munapühhi-aigu või olla mõni päiv peris lämmi, a vahel või
mõni päiv olla ka jahehõmb.
Pääle munapühhi nikani ku kuu lõpuni piässi olõma
segädsevõitu, või olla üükülmi, mõni päiv peris jahelik, mõnõl
puul või olla ka nõrku sadõmiid. Nigu keväjä algus näüdäs’,
piässi ka aprilikuu tuul’ olõma üldidselt külm kaemalda toolõ,
kost tä puhk.
Contra:
Mahlakuu edimäne päiv om nii ullis käänet, et peris
hallõ pääle kaia. Kõik’ võlss’va nii, et suu suitsas.
Loeq
edesi...
|
|
|