PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KIRÄ


 



Tossu Tilda  pajatusõ

 

Piimäpukk’ ja sots’võistlus

Vinne-aol tull’ Võromaalõ üts’ Moskva parteimiis’ kaema, kuimuudu siin kasvatustüüd tetäs. Sõit’ ringi ja mugu nõud’, misjaos üts’ vai tõõnõ asi hää om ja kas tuu asi ka kasvatustüüle kasus tulõ. Tä es olõ elon piimäpukki nännü. Tuuperäst küsse tä, milleperäst tii veeren sääne trepp’ sais. Rajooni väiku ülembäkene, kiä pidi suurõ liina mehele Võromaa elo seletämä, oll’ nal’amiis’. Tä tekk’ tõtõlidsõ näo pähä ja ütel’, et sjoo trepp’ om sots’võistlusõ võitjidõ avvutasostamisõs. Et kõgõ korgõmba astmõ pääle pandas tuu, kink tulõmusõ tüün ja isikligun elon omma kõgõ parõmba, tõõsõ ja kolmanda kotussõ umanigu saava trepiastmõ uma tulõmusõ perrä. Moskva miis’ kitt’ säändse jutu pääle, et «molodsõ estontsõ, horoðo võõdumali» – et asi om häste vällä mõtõld.


Vangimaja pia valmis!

Võro liinan Vabadusõ uulidsa viirde trükükoa kõrvalõ oll’ pistü aet majamüräk – vahtsõnõ kaubamaja. Tüü maja man käve edesi ja silte es olõ kah koskil puul nätä. Müüdä trehvässi minemä kats’ vanõmbat naistõrahvast. Jäivä saisma ja majja lähembält silmämä. Katussõ pääl üllen oll’ vahiput’ka ja majal väega tsillokõsõ aknõ. «Vangimaja nakkas kah valmis saama,» ütel’ üts’ naanõ. Leht’ oll’ ildaaigu kirotanu, et egäl maakunnal piässi uma vangimaja olõma. «A kon nuu vangi jalutaman käävä, jalotamisõs om jo platsi vaia?» näüdäs’ umma tiidmist tõõnõ naanõ. «Olõ-i tan määnestki ringiroitmist,» visas’ edimäne naanõ, «vangi saadõtas liina pääle tüüd tegemä!»

________________________________________________
 

Võta seerik jalast!

1957. aastal läts’ Kurõnurmõ Sõmmõrpalu sohvoosi ala. Kokkominegi kuunolõkil kõnõli sohvoosi direktri Taal ja partorg’ Parm, miä sohvoosi all tõistmuudu nakkas olõma ku kolhoosin. Koton lambapidämine oll’ sohvoosin keelet ja lamba kästi är häötä. Tuu pääle saistas’ Kolga Volli Jakapilt üles ja ütel’ partorgilõ: «Võta uma kroo¿nahast seerik jalast ja ku sääl villast sukka all ei olõ, sõs ma häödä lamba är!» Tuupääle es ütle partorg’ midägi, es võta seerikit jalast ja ka lambit lubati Kurõnurmõn edesi pitä.

Saarõ Evar


Kosilasõ Mulgimaalt

Soejüri Urbanik oll’ taluperemiis’ Vahtsõ-Antsla vallan. Eesti-aigu oll’ tä võitnu lotõriiga miljoni. Täl oll’ kats’ tütärd kah. Es lääki tuust miljonivõitmisõst pall’o aigu müüdä, ku tütrile tulli kosilasõ, kats’ mulki, jumala võhivõõra. Aeti sys kos’ajuttu, niikavva ku üts’ kosilanõ es piä vasta ja küsse, et noh, pall’u sys kaasavarra ka andas. Peremiis’ läts’ sõnnalausmalda kapi manu ja võtt’ kats’ katõkroonilist. Tsusas’ raha kummalõgi pejju, esi ütel’: «Olõ-i ma viil üttegi santi ilma minemä saatnu, ei saada teid kah!»

Rebäse Juhani jutu perrä Saarõ Evar

 

Üts’ ull’ päiv

Contra, ruitlanõ

Mahlakuu edimäne päiv om nii ullis käänet, et peris hallõ pääle kaia. Kõik’ võlss’va nii, et suu suitsas. Ei julgu tuudki usku, kas kusõhädä om pääl vai naard kussõrm põnnadi-põnnadi. Tuugi pääle ei või kimmäs olla, kirotas taad juttu Contra vai Ruitlanõ.

Uudissit ei massa muidogi usku, täämbä võlss’va kõik’ (pääle Uma Lehe). Ja ärke ti jumala iist ütegi kuulutusõ pääle kõll’ama naakõ, kõik’ om üts’ hanisvedämisvärk’ ja ullitaminõ.

Väega erilidsõlt tulõ pellädä, ku üteldäs, et tulkõ raha, tüütasu vai määndsegi võidu perrä. Ärke minke kohegi. Tuu om lõks’. Vai kutsutas pittu, sõs piät ka kodo jäämä putro kiitmä. Ja tuud piät jälki esi tegema, selle et kiäki tõnõ või sullõ säändse käki käändä, et tsiga kah ei süü... A muidogi, ku paistus, et pudõr üle kiis, ei tohi tuust ka vällä tetä, nigunii petüsvärk’.

Ja ku märki viil, et mõnõ inemise umma õkvalt sjool pääväl ilmavalgust nännü, näütüses Pulga Joel, sõs tegünes vägüsi mõtõ, et nä võiva olla määntsidegi tõisi vanõmidõ latsõ, mitte nuu, kiä vällä hõigadu. Vai viil hullõmb – säändse inemise võiva olla määntsegi pupikõsõ, kiä salahuisi sõpru puult hälli sokutõdu.

Ja koolda ei ole kah va soekuu edimäsel pääväl kukki tark tego. Tuud võedas nigunii ku nall’a. Mõnõ saava pahadsõs kah, toova su havva pääle lilli, a sa kargat puhma takast vällä ja hõigut aprilli.

Ja ku mi vagivahtsõnõ riigikogo trehväs 01.04. kuupääväl ammõdivandõ andma, sis tulõ jo külh viimäne ku üts’ näide vastavõet säädüs perän ümbre tetä!

Olkõ tuu Reiljani vanno kaadsu karmanipõh’a lap’misõ säädüs vai narkopisnise massu ala pandmisõ säädüs vai sääne tsunglisäädüs, kon egä viimädse ku kodanigu man andas käüki null’tolõrants’...

Rohkõmb ei paku, mille herrä ja provva sääl Tuumpää mäe pääl piässi mu tettü tüü iist kõvva palka saama! Las nä märgotasõ es’!