Tossu Tilda pajatusõ
Piimäpukk’ ja sots’võistlus
Vinne-aol tull’ Võromaalõ üts’ Moskva parteimiis’ kaema,
kuimuudu siin kasvatustüüd tetäs. Sõit’ ringi ja mugu
nõud’, misjaos üts’ vai tõõnõ asi hää om ja kas tuu asi
ka kasvatustüüle kasus tulõ. Tä es olõ elon piimäpukki
nännü. Tuuperäst küsse tä, milleperäst tii veeren sääne
trepp’ sais. Rajooni väiku ülembäkene, kiä pidi suurõ
liina mehele Võromaa elo seletämä, oll’ nal’amiis’. Tä
tekk’ tõtõlidsõ näo pähä ja ütel’, et sjoo trepp’ om
sots’võistlusõ võitjidõ avvutasostamisõs. Et kõgõ
korgõmba astmõ pääle pandas tuu, kink tulõmusõ tüün ja
isikligun elon omma kõgõ parõmba, tõõsõ ja kolmanda
kotussõ umanigu saava trepiastmõ uma tulõmusõ perrä.
Moskva miis’ kitt’ säändse jutu pääle, et «molodsõ
estontsõ, horoðo võõdumali» – et asi om häste vällä
mõtõld.
Vangimaja pia valmis!
Võro
liinan Vabadusõ uulidsa viirde trükükoa kõrvalõ oll’
pistü aet majamüräk – vahtsõnõ kaubamaja. Tüü maja man
käve edesi ja silte es olõ kah koskil puul nätä. Müüdä
trehvässi minemä kats’ vanõmbat naistõrahvast. Jäivä
saisma ja majja lähembält silmämä. Katussõ pääl üllen
oll’ vahiput’ka ja majal väega tsillokõsõ aknõ.
«Vangimaja nakkas kah valmis saama,» ütel’ üts’ naanõ.
Leht’ oll’ ildaaigu kirotanu, et egäl maakunnal piässi
uma vangimaja olõma. «A kon nuu vangi jalutaman käävä,
jalotamisõs om jo platsi vaia?» näüdäs’ umma tiidmist
tõõnõ naanõ. «Olõ-i tan määnestki ringiroitmist,» visas’
edimäne naanõ, «vangi saadõtas liina pääle tüüd tegemä!»
________________________________________________
Võta
seerik jalast!
1957. aastal läts’ Kurõnurmõ Sõmmõrpalu
sohvoosi ala. Kokkominegi kuunolõkil kõnõli sohvoosi
direktri Taal ja partorg’ Parm, miä sohvoosi all
tõistmuudu nakkas olõma ku kolhoosin. Koton
lambapidämine oll’ sohvoosin keelet ja lamba kästi är
häötä. Tuu pääle saistas’ Kolga Volli Jakapilt üles ja
ütel’ partorgilõ: «Võta uma kroo¿nahast seerik jalast ja
ku sääl villast sukka all ei olõ, sõs ma häödä lamba
är!» Tuupääle es ütle partorg’ midägi, es võta seerikit
jalast ja ka lambit lubati Kurõnurmõn edesi pitä.
Saarõ Evar
Kosilasõ Mulgimaalt
Soejüri Urbanik oll’ taluperemiis’
Vahtsõ-Antsla vallan. Eesti-aigu oll’ tä võitnu
lotõriiga miljoni. Täl oll’ kats’ tütärd kah. Es lääki
tuust miljonivõitmisõst pall’o aigu müüdä, ku tütrile
tulli kosilasõ, kats’ mulki, jumala võhivõõra. Aeti sys
kos’ajuttu, niikavva ku üts’ kosilanõ es piä vasta ja
küsse, et noh, pall’u sys kaasavarra ka andas. Peremiis’
läts’ sõnnalausmalda kapi manu ja võtt’ kats’
katõkroonilist. Tsusas’ raha kummalõgi pejju, esi ütel’:
«Olõ-i ma viil üttegi santi ilma minemä saatnu, ei saada
teid kah!»
Rebäse Juhani jutu perrä Saarõ Evar
Üts’ ull’ päiv
Contra,
ruitlanõ
Mahlakuu edimäne päiv om nii
ullis käänet, et peris hallõ pääle kaia. Kõik’ võlss’va
nii, et suu suitsas. Ei julgu tuudki usku, kas kusõhädä
om pääl vai naard kussõrm põnnadi-põnnadi. Tuugi pääle
ei või kimmäs olla, kirotas taad juttu Contra vai
Ruitlanõ.
Uudissit ei massa muidogi usku, täämbä võlss’va kõik’
(pääle Uma Lehe). Ja ärke ti jumala iist ütegi kuulutusõ
pääle kõll’ama naakõ, kõik’ om üts’ hanisvedämisvärk’ ja
ullitaminõ.
Väega erilidsõlt tulõ
pellädä, ku üteldäs, et tulkõ raha, tüütasu vai
määndsegi võidu perrä. Ärke minke kohegi. Tuu om lõks’.
Vai kutsutas pittu, sõs piät ka kodo jäämä putro kiitmä.
Ja tuud piät jälki esi tegema, selle et kiäki tõnõ või
sullõ säändse käki käändä, et tsiga kah ei süü... A
muidogi, ku paistus, et pudõr üle kiis, ei tohi tuust ka
vällä tetä, nigunii petüsvärk’.
Ja ku märki viil, et mõnõ
inemise umma õkvalt sjool pääväl ilmavalgust nännü,
näütüses Pulga Joel, sõs tegünes vägüsi mõtõ, et nä
võiva olla määntsidegi tõisi vanõmidõ latsõ, mitte nuu,
kiä vällä hõigadu. Vai viil hullõmb – säändse inemise
võiva olla määntsegi pupikõsõ, kiä salahuisi sõpru puult
hälli sokutõdu.
Ja koolda ei ole kah va
soekuu edimäsel pääväl kukki tark tego. Tuud võedas
nigunii ku nall’a. Mõnõ saava pahadsõs kah, toova su
havva pääle lilli, a sa kargat puhma takast vällä ja
hõigut aprilli.
Ja ku mi vagivahtsõnõ
riigikogo trehväs 01.04. kuupääväl ammõdivandõ andma,
sis tulõ jo külh viimäne ku üts’ näide vastavõet säädüs
perän ümbre tetä!
Olkõ tuu Reiljani vanno
kaadsu karmanipõh’a lap’misõ säädüs vai narkopisnise
massu ala pandmisõ säädüs vai sääne tsunglisäädüs, kon
egä viimädse ku kodanigu man andas käüki
null’tolõrants’...
Rohkõmb ei paku, mille herrä
ja provva sääl Tuumpää mäe pääl piässi mu tettü tüü iist
kõvva palka saama! Las nä märgotasõ es’! |