PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ


 




Tapatalgu omma vallalõ päsnü

Suurõ ilma tülü

Ruitlasõ Olavi, kirämiis’


Ku Võromaa N. külä mehe August ja Paavli umavaihõl tüllü käändvä ja August Paavlilõ lapjuga vasta pääd and, nakkasõ Paavli latsõ saama toitjakaotusrahha. A August saa kohtumajan õigusõ: Paavli oll’ ummi juumatuurõga terve külä jaos ohtlik; ähvärd’, et võtt saina päält jahipüssä ja lask mõnõ mehe jupõs. No miä sõs, ku perän Paavli kuulmist vällä tulõ, et täl olõki es määnestki püssä ja kotost leüdäs õnnõ margikollõktsiuun’ ja järejuttõga aolehevällälõikõ?

Ku suurõ ilma mehe Bush ja Hussein tüllü käändvä ja edimäne tõist maaha taht tappa, selle et tuu maailmalõ (Paavli-muudu) ohtlik om, sis ei olõ as’a man midägi tõistmuudu. A et Husseinil juumatuurõ pääl ei käü, om mahalüümise põhjus muun.

Bush sõit mitmõliitrilidsõ pendsumootoriga massinaga, miä hirmudulõ serpäs. Bushil nahvtat olõ-i, Husseinil om jälki ülearvo. Üts’ Pilaadõni-nimeline tont’ lask’ määndsegi kaubanduskeskusõ vasta taivast ja kattõ esi ku vits vette. Rahvas nõud kättemassu. Massami sõs Husseinile, parõmb õks ku mitte kinkalõgi. Muido nakasõ inemise naarma, et Bush om määnegi lahja, juustu päält riibut anorektik. Bush esi om suurõmiilnõ päälegi, et tä või nahvtat osta kah. A muidogi om pall’o parõmb osta, ku esi saa hinda käsoda.

Niimuudu sis sõda tulõgi! A äkki om Husseinil saina pääl jahipüss? Nii nagu Paavlilgi olõssi võinu olla! Ma, Bush, lasõ petsälistõl ja ÜRO-laisil Husseini kortõri ja Iraagi läbi tsungi ja ku lõpus vällä tulõ, et jahipüssä olõ-i, massihäötüsrelvist kõnõlamalda, sõs om aig saata uma vapra sõaväelasõ rakettega õiglust nõudma.

A saa-i inne Husseinile kallalõ minnä, ku olõ-i tett üleilmalinõ reklaamikampaania, miä pand inemise uskma, et Bushmõsupulbri om õigõ ja Husseinmõsupulbri võlss’. Ja sõs piä ma, Bush, lubama, et ku Hussein maaha om lüüd, naatas iraaklaisilõ toitjakaotust masma. Nii nigu Paavli latsilõgi. Kallis taa lätt, selle et Husseinil om latsi 24 miljonit, a kiäki olõ-i ütelnügi, et kõva presitendi nimi ja ameeriga truun’ odavalõ käen piässi püsümä.

Nüüd Husseini saisukotsilt. Ku ma õks näe, et asi om halv, riigialambit tapõtas ja mu uma t...ots om tulõn, sõs võta keldrist sinnä ärkäkit tuumapommi, (miä sõs, et kiäki ei usu, et na mul omma) panõ Ameeriga rannikut pite mõnõ litaka ja sõs, võta hääs: ökokatastruuf, mõnõ miljoni laiba, miä viil?

Bushil om muidogi hää plaan’ Iraagi juht’kund kõgõpäält är häötä, a ku nii lättki, jääs sinnä õks viil egäsugutsiid islamifanaatikit ja muidusegätsiid – ku mõni sääne piässi Husseini keemiä, bakterioloogilidsõ vai tuumalaenguga paugu hindä kätte saama, ei olõ rassõ märki, miä saama nakkas.

Om selge, et Hussein olõ-i uma rahva ja terve maailma jaos määnegi õnnistus. Saman om timä vasta päältnätä kõgõ ohutumb hambid näüdädä – Iraagin and sõti diktatuuri vasta, niimuudu, et islami-ilm ei piässi tuud sõas usu vasta. A kiäki ei kujoda ette, miä lõpus vasta saina surut diktaatri või ette võtta!

Peräst 11. septembrit 2001 om maailman nätä ohtlikku suunda: ku mõnõlõ valitsusõlõ määnegi tõnõ riik’ vai inemiisipunt’ ei miildü, kuulutõdas nuu terroristes ja lastas jalapäält maaha. Ameerika alost’, edesi kuulutiva juudi palestiinlasõ terroristes, tsetseene või kah määndsegi vaihõlõsegämiseldä maaha tappa. Ku mi siin Vinnemaalõ väega vastikus saami, üteldäs, et terroriseerimi vinnekeelitsiid inemiisi ja...

Tapatalgu omma vallalõ päsnü. A maailm olõ-i puutrimäng, kon mõnõl segädsel võissi lupa tervet kremplit ohtu säädi. Halv om seo, et maailm olõ-i naidõ katõ «palat’», mida nä kindlamiilselt vasta taivast pruuv’va laskõ.




Kalkuni Ago: jummal’ hoitku säändse iist, kiä ei tunnõ nall’a!

Kala-, jahi- ja hambamiis’ Kalkuni Ago (56) mõist tõisi ummi vikur’juttõga peris häste är ullita. A Viitenäst peri Verska miis’ kaibas, et setodõ siän om võrokõsõl peris rassõ pässe esi ullisjäämisest.


Kas võrokõsõ ja seto tegevä nall’a esimuudu?

Jah, siin proomitas kõik’ aig tõist nõnna piten tõmmada. Seto tüküse sändsit kriukit viskama, et... Inne vahit jupp’ aigo otsa ja kaet, kas iks kõnõlõs õigõt juttu. Peräst irvõlõsõ, ku ütlemine täppe läts’.

Ma olli jahisektsiooni esimiis’ ja küsse laomehe käest: «Kas sul omma viläjätüse alalõ, et mõtsa eläjile viiä?» Tuu ütel’ vasta: «Ah, direktori asõtäütjä Perve Viktor and’ tõstugi ja Võhandu-mehe veivä kõik’ katõ pääväga puhtas!» Mul läts’ joba silmi iin mustas, a õnnõs oll’ niipall’o mõistust, et lätsi kaema. Varblasõ õnnõ olli tuu unigu pääl käünü!

Siin om sääne kõva nall’ategijä nigu Laanõlinnu Koll’a, tuu pruuv’ alati sändse vikur’jutuga tulla, et kuis sa külh nii teit, tuu vai taa kõnõl’! A ma uuri iks inne perrä, kui kinkalõgi kallalõ lähä.

Kas mõni hanis ka lätt?

Iks. Üts’ mutikõnõ tull’ Verskalõ ja küsse: «Miä siin uudist om?» Üteldi vasta: «Miä siin iks uudist, Suvõ Ants kaivu är uppunu!» Maalt tulnu mutikõsõl olï bussini aigo, kõigilõ kõnõl’, et kae, kos inemisel oll’ hirmsa lõpp! Olõ lahkõ, peräst tull’ vällä, et Ants elon ja terve!

Ilda-aigo oll’ niisama: üts’ Treski naistõrahvas küsse kah, et miä uudist. Üteldi: «Teil om külä pääl üts’ õnnõtus, nuur’ miis’ ärki koolnu.» Tuu helist’ kah kõigilõ sugulaisilõ!

Kas inemise saava nal’ast aru?

Egäsugutsiid om. Ausalõ ütelden om kats’ ulli inemist: üts’ om tuu, kiä ei tunnõ nall’a, ja tõnõ om aktiivnõ ull’. Jummal’ hoitku sändsidega kokko saamisõ iist!

Kas lõuguga saa kah rahha tiini?

Ku lõuguga nakkat rahha tiiñmä, võit vasta lõugu saia! (Naard) Vaihõpääl iks kutsutas. Kats’ kõrda om Mik’tämäele kutsutu ja mõlõmbal kõrral olli ma peris är hiitünü. Üts’ kõrd olli kullõja pensionäri ja inämbjaolt naasõ, a mul olli sändse ilõdu soomõ nal’a!

Essipääväs kutsuti jäl Mik’tämäele. No mõtli sääl egäsugumaidsi nall’u kõnõlda, a jummal’ hoitku: edimädse, tõsõ, kolmanda klassi latsõ! Elon edimäne kõrd, ku ma suu pääle sattõ!

Kuis muu tüüga om?

Tüüd om kõik’ aig: vahtsit tialasõpuurõ om vaia tetä, mul om paar’kümmend puuri, üts’ paadiloks’ vaia tetä, varsti kardohka idanõma panda... A palgatüüd om Verskan väega rassõ löüdä. Sääne vannus kah, et ümbreop’misõs veidükene ilda, kuulmisõs veidükene varra.

Tuu olõ-i määnegi tüü, ku siin midägi paprõ pääle ts’ukõrdat. A tii paar’ tsukõrust ja oltki kõigil teedä! Kiäki ei tiiä, et Runneli Hando agronoom’ om,
tiiä-i varsti kiäki tuudki, et Kalkun om eläjäkasvataja – kutsõala parõmb ja es’ki autahvli pääle pant!

Kas kõgõ parõmb nali tulõ elost hindäst?

Vahel kullõt hääd ütelüst vai tsähvätäs hindäl. Sis võtat kipõlt paprõjupi ja tsehkendät üles, et hälgätüs meelest är ei lähässi!

Kas jahimiihil omma ka nal’a au seen?

Ma piä hindä kõgõ suurõmbas võidus tuud, ku ma vabariikligul jahimiihi kokkotulõgil üts’ aasta edimädse kotussõ võidi. Sääl oll’ Raimo Aas ja egäsugumaidsi prohvõ miihhi, a mu nali miildü rahvalõ.

Kalamehe omma jo kah nal’amehe...

Ma olõ saanu maru suurõ kogrõ, neli killo ja kolmsada grammi. Mul oll’ kats’ tunnistajat, a mõlõmba omma koolnu. A et ma tuust kohegi ammõtligult teedä es anna, jäi ilma tuust, et olõssi tulnu rekordikogrõga Eesti meistres. Nüüd irvõlõsõ kõik’, et nal’amiis, võlsit! Nüüd püvvägi umast mualumbist suurt kokrõ, a üle katõ poolõ kilo olõ-i saanu!

Küsse Harju Ülle

Plaki Aare piltKalkuni Ago om sündünü 3. septembril 1946 Viitenän. Käünü Viitenä koolin, sis Võro Tüüstüstehnikumin. Päält tuud oppõ EPAn tsootehnigus. Om olnu ratsaspordi instruktri, mäng’nü puhkpilliorkestrin. Setomaalõ trehväs’ 1977. aastal, ku kodokandist kats’ majandit är kaotõdi. Kalkun kutsuti Verskahe ja jäigi sinnä. 1999. aastal valiti Setomaa Nal’ahambas.

Abielon, katsigu puja. Üts’ laul Liinatsuradõn seto laulõ, tõnõ om puutripetsiälist’. Nal’amehe nimä olõ-i.

Kalkuni Ago om vällä andnu kats’ raamatut: «Handsakit juttõ Võro- ja Setomaalt» ja «Suurõ Setomaa Väiko Jutu» (2001). Poolõlõ om suur’ ettevõtminõ kodokandi Viitenäga: tä kogo kokko jutu paronidõst, Barbara Juliane von Krüdenerist, tuust, kuis umal aol Pärlijõõ pääl pärlipüük’ käve, kolhuusõst, kiudutamisõst jne.