Pinikarv
lätt hinda
Seost
keväjäst om Võromaa inemiisil hää võimalus naada hüvvä
palgalissa tiin’mä: Ameeriga virma Doghair pin-inc, miä
tege pinikarvast tselluliiti ravivaid pükse, nakkas
siist pükse jaos karva kokko ostma.
Midä karvadsõmb
pini, tuuvõrd suurõmbat sissetulõkit või umanik
timä päält luuta. |
«Mi
pükse ostõtas nii pall’o, et Ameeriga pinikasvataja
jõvva-i inämb mi teïmist täütä,» kinnütäs Doghair
pin-inc pressiesindäjä Jacqueline Rothweiler (37). «Et
Põh’amaiõn omma karvadsõmba pini, sis tullimigi siiä.
Alostami kokkoostmist Võromaalt. Siin om pall’o pinne ja
inemiisil veidü rahha, vas’t haardva vahtsõst ärimõttõst
kinni.» Doghair pin-inc’i pakmisõlõ minevä aasta
märdsikuun vastas’ TaloLiidu projektijuht’ Naha Sille,
kinkal om virma Võromaalõ meelütämise man väega suur’
tüü är tett.
Seost
kuust nakkasõ Võromaa külli piten ringi sõitma erilidse
karva-auto, kohe kokkokor’at pinikarv pääle pandas.
Karvakilost mastas 800-900 kruuni.
Kiä taht
pinikarva müvvä, tuu saa virma käest ilma rahalda
Magic-Bag koti, kohe tulõ karv sisse toppi ja sis õhk
vällä rulli. Niimuudu mahus auto pääle inämb karva.
Pääle tuu andas väiku lisaraha iist üten eriline vedelik
«Growing Fast», miä pand pinikarva kipõmbalt kasuma –
niimuudu saa inämb rahha tiini.
«Kae ku
hää võimalus – oll’gi hädä, et pini seivä kõik’ mu
pendsiraha är,» kitt’ virmat Kärbläse Liidi (65), kiä om
edimäne projekti ütenhaarõt inemine. «Mul om hallõ süä
ja ma es raadsi kutsikit uputa. Mul om naid armõdu
pall’o, kats’kümmend neli tükkü. Ma manidsa viil tuu kah
är, et karvaajaminõ om tegeligult üts’jago rassõ tüü,
võtt sälä är. A tuud piät kül ütlemä, et lambaravva omma
tuu tüü jaos kõgõ parõmba tüüriistaq.»
Doghair
pin-inc pressiesindäjä avaldas saladusõ, et neosama
tselluliidi är hoitva püksi, midä Teleturun müvväs maaha
väega hulga, ommagi pinikarvüst tettü. «Tuul kreemil,
midä kitetäs, om väiku mõjo, ehvekti andva pääas’aligult
iks püksi,» ütles tä.
Üts’ Sveitsi labor’ om tiidüsligult
tõestanu, et pinikarvast koet rõivas and
morfogeneetilisõ välä, miä häötäs inemise kihäst
tselluliiti ja võtt liigõssõvallu veitembäs.
Harju Ülle
Bioplastimassina
joudva Võromaalõ
Saksamaal toodõt bioplastilabori ravvast kest om
täüs muudsat tehnoluugiat. |
Põlva
bioplasti tegemise entusiasti omma löüdnü vahtsõ moodu,
kuis tuutminõ käümä panda. Nä ei nakka suurt ja kallist
tehast ehitämä, a nakkasõ bioplasti tegemä väikuidõ
liikvidõ laboridõga.
Veebruarin kuulut’ Tartu Maakohus vällä
bioplastitehassõ ehitämisega tegelnü Estbiotechi
pankroti.
Bioplastiga tegeles edesi vahtsõnõ firma Elementum.
Elementumi juhi umma ütelnü, et nä kül ei nakka 1,5
miljardi krooni iist tegemä suurt tehast Põlva
lähükeiste, a ostva hoobis viis’tõiskümend väikest
bioplastilaborit, miä nakkasõ sõitma ütest talost tõistõ
nigu vanastõ rehepessümassina. Kottõga valõtas vili
massinahe ja tõsõst otsast tulõ bioplast’ vällä.
«Nii suurõ tehassõ jaos olõ-i maailman tehnoluugiat viil
vällä tüütet,» põhjõndas Elementumi pressiesindäjä
ettevõttõ otsust.
«Kävemi Saksamaal Lurgi tehassõn väikuid laborit kaeman
ja neo sobissõ meile ku kulak silmämulku.»
Edimädse kolm laborit nakasõ keväjä Võromaal tüüle.
Bioplasti tetäs päämidselt tritikust, a proovi mõttõn
saa massinalõ valla ka nissu, rükä ja hernit.
Firma mass vilä iist kattõ muudu: ku tahat, andas
viläumanikulõ tasos kas vedelät bioplasti vai rahha.
Näütüses rüäkilost massva bioplastitegijä 1.50 kruuni.
Ku tahat hindä muro pääle massinat telli,
piät kõgõpäält ühendüst võtma OÜ Elementumiga ja uma
nime kirjä pandma.
Silmä Sandri
Kokko panti katõnimeliidsi
saadigurühm
Vahtsõn Riigikogon õnnõ 7
kotust saanu Isamaaliidu iistvõtmisõl moodustõdi
Riigikogon saadigurühm noist, kinkal om kats’ edenimme.
Saadigurühmä päälik ja iistvidäjä om Isamaaliidu
esimiis’ Tunne-Väldo.
Päält timä omma
saadigurühmän viil niisamatõ Isamaaliidust Helir-Valdor,
Mõõdukidõst Toomas Hendrik ja Res Publikast Ken-Marti.
Saadigurühm saa Tuumpääl erälde tarõ, sekretäri, mitu
sohvat, egäütele andas lavva pääle uma telek ja muu
mugavusõ. Käävä jutu, et saadigurühmä mano võetas
määndseski as’apulgas tüüle Tunne-Väldo naanõ Mari-Ann,
kiä sjookõrd Riigikokko es saa.
«Valitsusõ punti «Isamaaliitu» es võeta, a lämmind
kotust oll’ Tunne-Väldole vajja, tuuperäst tä säändse
saadigurühmä kokko kutsõgi,» löüd Jaak-Hans, kiä seokõrd
Riigikokku es saa. Tedä kitt takka ka Paul-Eerik, kiä
oll’ niisama minevädsen Riigikogon ja kiä ei olõ rahul
tuuga, et katõnimelidse innembi määntsiidki privileege
es saa.
Midä katõnimeliidsi
saadigurühm täpsembält tegemä nakkas, tuud esialgu viil
Umal Lehel vällä selgütä es õnnistu.
UL
Kauksi Ülle pido Tarton
Merca (hääd kätt) tugi Kauksi Üllet laulu ja
luulõtuisiga.
|
Kauksi
Ülle oll’ uma vahtsõ luulõtuisikogo «Käänüpäiv»
ettenäütämise säädnü keväjädsele pääväkäändmise pääväle
21. märdsil. Tetti tuud asja Tarto Toomõmäe pääl vanan
anatoomikumin, kon om ülikooli Lõuna-Eesti keskus.
Rahvast tull’ kaema niipall’o hulga, et kõik’ es mahu är
inneskiste lahkamistarrõ, kon ettenäütämine käve. Õkva
algusõn võti jämme otsa hindä kätte seto «Liinatsuraq»,
kinka laul helähti nii võimsalõ, et mõnõ tasadsõmba
kirändüshuvilidsõ pääle edimäst puult tunni ussõ mano
murdlõma naksi.
Ettenäütämise ruumõn olli välän Riitsaarõ
Evari suurõ õlimaali. Pikä lavva päält pakuti pidosüüki
ja pikist pudõlist valõti egäle suuv’jalõ kas terävät
vai verevät. Õdagu tõnõ puul’ oll’ täüdet Lõkõridõ
kontsõrdiga. Kõik’ tuu kokko tekk’ ettenäütämisest üte
suurõ Tarto ugrilaisi pido.
Saarõ Evar
|