PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Pinikarv lätt hinda

Seost keväjäst om Võromaa inemiisil hää võimalus naada hüvvä palgalissa tiin’mä: Ameeriga virma Doghair pin-inc, miä tege pinikarvast tselluliiti ravivaid pükse, nakkas siist pükse jaos karva kokko ostma.



























 

Midä karvadsõmb pini, tuuvõrd suurõmbat sissetulõkit või umanik timä päält luuta.

«Mi pükse ostõtas nii pall’o, et Ameeriga pinikasvataja jõvva-i inämb mi teïmist täütä,» kinnütäs Doghair pin-inc pressiesindäjä Jacqueline Rothweiler (37). «Et Põh’amaiõn omma karvadsõmba pini, sis tullimigi siiä. Alostami kokkoostmist Võromaalt. Siin om pall’o pinne ja inemiisil veidü rahha, vas’t haardva vahtsõst ärimõttõst kinni.» Doghair pin-inc’i pakmisõlõ minevä aasta märdsikuun vastas’ TaloLiidu projektijuht’ Naha Sille, kinkal om virma Võromaalõ meelütämise man väega suur’ tüü är tett.

Seost kuust nakkasõ Võromaa külli piten ringi sõitma erilidse karva-auto, kohe kokkokor’at pinikarv pääle pandas. Karvakilost mastas 800-900 kruuni.

Kiä taht pinikarva müvvä, tuu saa virma käest ilma rahalda Magic-Bag koti, kohe tulõ karv sisse toppi ja sis õhk vällä rulli. Niimuudu mahus auto pääle inämb karva. Pääle tuu andas väiku lisaraha iist üten eriline vedelik «Growing Fast», miä pand pinikarva kipõmbalt kasuma – niimuudu saa inämb rahha tiini.

«Kae ku hää võimalus – oll’gi hädä, et pini seivä kõik’ mu pendsiraha är,» kitt’ virmat Kärbläse Liidi (65), kiä om edimäne projekti ütenhaarõt inemine. «Mul om hallõ süä ja ma es raadsi kutsikit uputa. Mul om naid armõdu pall’o, kats’kümmend neli tükkü. Ma manidsa viil tuu kah är, et karvaajaminõ om tegeligult üts’jago rassõ tüü, võtt sälä är. A tuud piät kül ütlemä, et lambaravva omma tuu tüü jaos kõgõ parõmba tüüriistaq.»

Doghair pin-inc pressiesindäjä avaldas saladusõ, et neosama tselluliidi är hoitva püksi, midä Teleturun müvväs maaha väega hulga, ommagi pinikarvüst tettü. «Tuul kreemil, midä kitetäs, om väiku mõjo, ehvekti andva pääas’aligult iks püksi,» ütles tä.

Üts’ Sveitsi labor’ om tiidüsligult tõestanu, et pinikarvast koet rõivas and morfogeneetilisõ välä, miä häötäs inemise kihäst tselluliiti ja võtt liigõssõvallu veitembäs.

Harju Ülle 
 

Bioplastimassina joudva Võromaalõ
 

Silmä sandri pilt: Saksamaal toodõt bioplastilabori ravvast kest om täüs muudsat tehnoluugiat.
















Saksamaal toodõt bioplastilabori ravvast kest om täüs muudsat tehnoluugiat.

Põlva bioplasti tegemise entusiasti omma löüdnü vahtsõ moodu, kuis tuutminõ käümä panda. Nä ei nakka suurt ja kallist tehast ehitämä, a nakkasõ bioplasti tegemä väikuidõ liikvidõ laboridõga.

Veebruarin kuulut’ Tartu Maakohus vällä bioplastitehassõ ehitämisega tegelnü Estbiotechi pankroti.
Bioplastiga tegeles edesi vahtsõnõ firma Elementum.
Elementumi juhi umma ütelnü, et nä kül ei nakka 1,5 miljardi krooni iist tegemä suurt tehast Põlva lähükeiste, a ostva hoobis viis’tõiskümend väikest bioplastilaborit, miä nakkasõ sõitma ütest talost tõistõ nigu vanastõ rehepessümassina. Kottõga valõtas vili massinahe ja tõsõst otsast tulõ bioplast’ vällä.

«Nii suurõ tehassõ jaos olõ-i maailman tehnoluugiat viil vällä tüütet,» põhjõndas Elementumi pressiesindäjä ettevõttõ otsust.

«Kävemi Saksamaal Lurgi tehassõn väikuid laborit kaeman ja neo sobissõ meile ku kulak silmämulku.»

Edimädse kolm laborit nakasõ keväjä Võromaal tüüle. Bioplasti tetäs päämidselt tritikust, a proovi mõttõn saa massinalõ valla ka nissu, rükä ja hernit.

Firma mass vilä iist kattõ muudu: ku tahat, andas viläumanikulõ tasos kas vedelät bioplasti vai rahha. Näütüses rüäkilost massva bioplastitegijä 1.50 kruuni.

Ku tahat hindä muro pääle massinat telli, piät kõgõpäält ühendüst võtma OÜ Elementumiga ja uma nime kirjä pandma.

Silmä Sandri
 

Kokko panti katõnimeliidsi saadigurühm

Vahtsõn Riigikogon õnnõ 7 kotust saanu Isamaaliidu iistvõtmisõl moodustõdi Riigikogon saadigurühm noist, kinkal om kats’ edenimme. Saadigurühmä päälik ja iistvidäjä om Isamaaliidu esimiis’ Tunne-Väldo.

Päält timä omma saadigurühmän viil niisamatõ Isamaaliidust Helir-Valdor, Mõõdukidõst Toomas Hendrik ja Res Publikast Ken-Marti.

Saadigurühm saa Tuumpääl erälde tarõ, sekretäri, mitu sohvat, egäütele andas lavva pääle uma telek ja muu mugavusõ. Käävä jutu, et saadigurühmä mano võetas määndseski as’apulgas tüüle Tunne-Väldo naanõ Mari-Ann, kiä sjookõrd Riigikokko es saa.

«Valitsusõ punti «Isamaaliitu» es võeta, a lämmind kotust oll’ Tunne-Väldole vajja, tuuperäst tä säändse saadigurühmä kokko kutsõgi,» löüd Jaak-Hans, kiä seokõrd Riigikokku es saa. Tedä kitt takka ka Paul-Eerik, kiä oll’ niisama minevädsen Riigikogon ja kiä ei olõ rahul tuuga, et katõnimelidse innembi määntsiidki privileege es saa.

Midä katõnimeliidsi saadigurühm täpsembält tegemä nakkas, tuud esialgu viil Umal Lehel vällä selgütä es õnnistu.

UL


Kauksi Ülle pido Tarton

 

 

 

 








Merca (hääd kätt) tugi Kauksi Üllet laulu ja luulõtuisiga.

 

 

 

 

 

 

 


Kauksi Ülle oll’ uma vahtsõ luulõtuisikogo «Käänüpäiv» ettenäütämise säädnü keväjädsele pääväkäändmise pääväle 21. märdsil. Tetti tuud asja Tarto Toomõmäe pääl vanan anatoomikumin, kon om ülikooli Lõuna-Eesti keskus. Rahvast tull’ kaema niipall’o hulga, et kõik’ es mahu är inneskiste lahkamistarrõ, kon ettenäütämine käve. Õkva algusõn võti jämme otsa hindä kätte seto «Liinatsuraq», kinka laul helähti nii võimsalõ, et mõnõ tasadsõmba kirändüshuvilidsõ pääle edimäst puult tunni ussõ mano murdlõma naksi.

Ettenäütämise ruumõn olli välän Riitsaarõ Evari suurõ õlimaali. Pikä lavva päält pakuti pidosüüki ja pikist pudõlist valõti egäle suuv’jalõ kas terävät vai verevät. Õdagu tõnõ puul’ oll’ täüdet Lõkõridõ kontsõrdiga. Kõik’ tuu kokko tekk’ ettenäütämisest üte suurõ Tarto ugrilaisi pido.

Saarõ Evar