Õiglusõtundõga inemise olõi sukugi rahul valitsusõ
plaaniga, et pall’okõnõldu aastanõ vanõmbapalk saa olõma
nii suur’, ku imä vai esä palk. Om jo latsõkasvataminõ
üts’ tüü, mille sis mastas ütele sama tüü iist inämb ja
tõsõlõ veidemb?
Kõgõ inämb lüü sääne plaan’ mi kandi,
Võromaa inemiisi: palga omma siin pall’o vähämbä ku
pääliinan ja pall’odõl olõi sukugi tüüd.
Valitsusõ palgaga köüdet perretoetuisi
plaani kõgõ tugõvamb külg’ om tuu, et tüülkäüvä perre
eelarvõlõ tulõi aastast mulku, miä parla sunnissi
näütüses kalli üüriga kortina vähämbä vasta vaihtama vai
auto liisingu üles ütlemä. A kas rikkamb imä om parõmb
ku vaesõmb?
Uma Leht löüd, et vanõmbapalk võinu olla
kõigilõ üts’: umbõs Eesti keskmine palk. Riigi rahha
nakanu tuu pääle kuluma piäaigu niisamasuur’ summa (480
miljonit aastan) ja inemiisi ettekujotus õiglusõst
olõssi pästet. A kas tuu ka latsi päst?
Egä latsõvanõmb tiid, et midä suurõmb
lats’, tuuvõrd rohkõmb rahha timä pääle kulus, opilasõ
ja üliopilasõ pääle viil esieränis hulga.
Rahvatiidläse omma ammu vällä ülnü, et
kolmas lats’ perren päst Eesti rahvastikku. Kas kiäki
nakkas aastadsõ imäpalga peräst kolmandat last tegemä,
ku täl om katõ edimädse kasvatajoudmisõ peräst joba hirm,
ütles seon Uman Lehen kuvvõ latsõ imä Liiberti Tiina.
Umõhtõgi kor’as tä latsi koolitamisõ jaoks viimädse raha
kokko. Sääntsiide kangidõ immi pääl mi rahvas viil
püsüski.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
|
Fastrõ Mariko,
Saarõ Evar:
Sitaveost sai
sport’
Saarõ Evar: Lastukatus ei lupa
viku
Silmä Sandri: Imepuu Vahtra talon
Ruitlanõ: Teemi võro- ja
setovisiooni!
ILM
Tulõ tuult ja piksevihma
Bergmanni Karl,
ilmavana
Jaanikuu alustus piässi olõma parralt lämmi,
a külmi tuuliga. Mõnõl puul või sata piksevihma. Inne
suvistõpühhi või mõnõl puul olla nõrku üükülmi, või tulla
ka kuiv aig ja vähä jaihõmb ilm.
Täüskuu aigu või olla üükülmä, a tuud
mitte egäl puul. Või tulla sadõmit ja või olla ka kõvvu
külmi tuuli.
Pääle viimädse veerändi piässi minemä
lämmäs, või tulla vihma ja mõnõl puul ka rohkõmb, ku
vaia. Suuri tuuli ja pikset või olla nikani ku kuu
lõpuni. Võidupühä piässi olõma kuiv, a jaanipääväl või
tulla mõnõl puul vihma.
A suvõ algus või ka kuu lõppu muuta,
tuud ei tiiä viil parla üldä, inne ku suvõ algus om är
olnu. |
|