PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KERGÜSI
KIRÄ

 
       


 

Kõrdsi saksanõudõ

Seo ilma aigu oldas meil maapuutõn euronõudidõga hädän. Vanaaigsiil mõisakõrdsõl olõ-õs määntsitki säädüsega paikapantuid nõudit, a suurtiiviirside kõrtsõ käest iks ütte-tõist nõvvõti külh. Näütüses tuud, et pääle viina- ja ollõmüümise pidi nää tiipäälolõjilõ üümaia andma, hobõsõ talli laskma, süüki ja hobõsõhainu müümä. Tuuperäst olõ-i meil üttegi vanna kõrtsi, kon es olnu otsa ehitedüt talli, miä om iks kõrdsitarõst jupp’ maad suurõmb. Egän suurtiiviirsen kõrdsin oll’ erälde suur’ kõrdsitarõ ja üts’ vai mitu saksakammõrd.

Suurõst kõrdsitarõst õkva leti ette es päseki: letitarõ uss’ käve kokko katõst poolõst ja mats’ sai uma kraami kätte läbi tuu luugi. A saksakambrõst võisõ õkva leti ette jaluta.

Pall’o oll’ sääntsiid kõrtsõ, kon oll’ kats’ talli, hääd kätt lihtrahvatall’ ja kurra kätt saksutall’. Lihtrahvatallist pässi suurtõ kõrdsitarrõ, saksutallist saksu poolõ pääle.

Saksutallin oll’ hariligult ka kemmerg, midä lihtrahva poolõ pääl joht es olõ. Kemmergudõ vei saina viirt piten laudtii, minkal olli käsipuu, et mõni väsünü kundõ hobõsõsita sisse es sadanu. Suurõst kõrdsitarõst käüti niisama lepistikku.

Saarõ Evar

 

Kagahii Pekot!


Ilda aigu käve Järvere miis’ Kreevaldi Aimar (27) Pühäjõõ veeren matkaman.

Et Pühajõõ pääl eläs perädü pall’o koprit, omma jõõveere kopridõ jüretüid puujuppõ täüs. Tast jõõ veerest Jõgõralt, õkva säält, kon jõgi katõs lätt, löüd’ Aimar kopral vällä jüretü puukujo, miä näge vällä õkvalt nigu setodõ viläjummal’ Peko.

Taad peris rassõt Peko kuio kand’ üts’ Aimari kõhna kundiga tudõngist sõbõr hää mitu kilomeetrit sälän. Päält matka lõppu vidi Aimar Peko hindäle kodo ja pand’ ussaida üles. Tiiä-i joht, a vas’t tulõ nüüd perrele inämb viläõnnõ.

Harju Ülle