PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ


 




Prükü pandva maaha õnnõ  huul’mada ja hirmsa inemise!

Midä tetä asuga?

Poltimäe Ena,
Võro keskunnateenistüse päälik


Egä päiv tulõ elämisest soti ja muud kraami, midä hindäl inämb vaia ei olõ. Ja midä päiv edesi, tuud inämb asku tegünes…

Kilekoti, egäsugudsõ kaubapakmisõ klants’paprõ pääl, vana rõiva, patarei, vana müübli – kõik’ seo kraam’ sõit egä päiv asu-unikulõ vai sokutõdas kohegi mõtsa ala. Üts’ om kimmäs: mõtsa ala ja tii viirde pandva asku maaha õnnõ väega huul’mada ja hirmsa inemise. Kiäki piät tuu säält jo iks ärä koristama!

Kuis asi piässi olõma? Om sääntsit asjo, miä ei tohessi kuigimuudu sinnä sodi maahapandmisõ kotussõlõ jouda. Sääntse, miä tervüse är rikva: õli, kihvt’, värv’, vana kraadiklaasi, ellävhõpõ.

Noidõ jaos omma erälde kotussõ, kohe inemise võiva sääntse as’a ilma rahalda är viiä. Võron om tuu kotus Võrkon Räpinä maantii otsan, sääntsesama kotussõ omma viil Miss’on, Vahtsõliinan, Lasval, Antslan, Rõugõn. Põlva maakunnan Põlvan, Kanepin, Sabõrnan, Verskan, Verioral, Ahjal, Tilsin ja Räpinäl.

Säänest lihtsambat asku, miä põh’aviile olõ-i ohtlik, veedäs asu maahapandmisõ kotussõ pääle. Võro maakunnan Räpolõ. Egäüts’ või sinnä esi kah sõita ja viiä, a inne tulõ veidükese rahha massa ja Ragn-Sellsi kontorist vai tanklast papõr’ saia. Põlva maakunnan võit õkvalt Adistõ prügümäele sõita ja paigapääl massa.

Võromaal tegelese asukoristusõ (ärvidämisega) ka Võrko, Võru Onkel, Kagumerk, FIE Arno Männiste, Merob, AS Todas ja tõsõ. Põlvan Ragn-Sells, Cleanaway ja Põlva Heakord.

Et ask su maja mant är viiässi, tulõ vidäjäga kontraht tetä. Prahti esi är palota ei tohe selle, et palotamisõga lätt õhku väega pall’o kah’olikkõ ainit, miä tekitäse inemiisil astmat, allergiat ja lahkva taivan osoonikihti.

Vahtsõ prügümäe tetäs parhilla joba sääntse, et säält saa-i inämb midägi põh’avette minnä – alus tetäs ala. Sääne ehitedäs terve Kagu-Eesti jaos euroraha abiga Tartomaalõ, a sinnä om pikk’ maa vitä ja kallis maaha panda.

Tuuperäst om väega tähtsä, et sinnä piässi viimä võimaligult veidü. Eri sorti asku võedas Võrol erälde ilma rahalda vasta vähä – klaas’ tulõssi viiä klaasikonteineride sisse (Võrol Edu ja Odapu poodi man, Põlva liinan om kah paar’ tükkü, pääle tuu Kanepin ja Põlva vallamaja iin). Varõmb ostõti Võrol plast’mass’pudelit kokko, a parhilla inämb ostõta-i. Võitlõmi Ragn Sellsiga, et tuud tagasi saia, a nimä ütlese, et kogussõ omma väega väiku. (Põlvan inne 1. maid plast’mass’pudõlit viil ostõti, a inämb ei).

Erälde asu korjamisõ kotust kutsutas eesti keeli jäätmejaamas ja sääntsit om lähembil aastil plaanin maakunda tetä neli-viis' suurõmbat ja ekkä valda vähämbit. Erälde kogotu ask lätt tõist kõrda kasutustõ.

Sääntse aúa, miä luudusõn är lagonõsõ, tulõssi kompostis tetä. Liinan om noidõ erälde kogominõ rassõ, a näütüses Vilniusõn om erälde firma, kiä korjas ärmädänevä asu erälde ja tege tuust komposti. Tuu man om väega tähtsä, et nii tulõ inemisel vähämb massa ja kallis prügümägi püsüs kavvõmb alalõ.

 

Jürviste Piitre:  egäl puul om põnnõv ellä, ku elu põnõvas tetä!

Antsla koolipoisil Jürviste Piitrel (15) om lavvasuhvlilõ kogunu hää unik avvuhindu ja kittüskirju: aoluun, maatiidüsen ja keemiän om tä mi kandist üts’ kõvõmbit. Ildaaigu võit’ tä är pääpreemiä presitendi Rüütli Arnoldi välläkuulutõdul aoluukonkursil.

Piitre om kotun eluaig võru kiilt kõnõlnu ja timä luulõtuisi või löüdä mitmõst «Mino Võromaa» raamatust. Olõ-i poiss’ joht suu pääle sadanu – tuudki tull’ pääle jutuajamist tunnista.

Kost om peri nii suur’ aoluuhuvi, et sääne kõva konkursivõit tull’?

Tegeligult tunnõ ma huvvi pall’udõ asju vasta ja koolin püvvä kõgõn häste hakkama saia. Aolugu pututas meid, a and teedä ka pall’ust, miä om inne juhtunu, ja oppas, kuimuudu tulõvikun ellä. Tuuperäst mullõ aolugu miildüski.

Kõgõ inämb huvitas minnu lähemb aolugu. Tuu uur’misõs omma hindäl kah parõmba vällävaatõ. Pall’u inemise viil elässe ja kõik’ aig tulõ midägi vahtsõt vällä. Näütüses Pätsi opati koolin ku hääd riigijuhti, a mul om poolõ pääl suumlasõ raamat, kon kirutõdas, et tä oll’ inämb-vähämb riigireetjä.

Minkast uma konkursitüü kirotit?

Pioneerimalõva aoluust ja skautõ-gaidõ tegemiisist, alostõn 1975 nika ku 1990. aastidõ algusõni. Ma tahtsõ teedä saia, miä oll’ tuudaigu pioneerimalõva man hääd ja miä halva. Hää oll’ tuu, et olli laagri ja matka ja noidõ iist piä-s masma. Hää oll’ tuugi, et nuuri opati tüüd ja tüütegejit avvustama. Parhilladsõl aol, tiiäti es’ki, olõ-i taa asi inämb nii hää.

Meil skautõ-gaidõ piäaigu olõki-i, nuur’kotka ja kodotütre tegutsõsõ, a näid om nii veidü, nigu oll’ inne ütú pioneerirühm. Kõrvaltkaejalõ olõ-i nätä, et näil väega kõva tüü käüssi.

Noorõ näivä, et saava uma ao parõmbadõ är sisusta. Mõnõ noorõ tegelese aoluu-uur’misõga (naard), mõni tegeles tõisi asju uur’misõga. Kooli man tegutsõsõ mitmõ ringi. Kiä taht midägi tetä, tuu tege, a kiä ei taha, tuu käü uulitsidõ pääl ringi. Nuu hulk’misõ omma seotu mitmidõ parhilladsõ ütiskunna pahedõga.

Kas Antslan om põnnõv ellä?

Antsla elul omma uma plussi ja miinussõ. Egäl puul om põnnõv ellä, ku hindä elu põnõvas tetä. Võrun omma või-olla parõmba võimalusõ, a mi liin om sääne aidliina muudu ja tuul om uma võlu. Ja ku meil tulõ laat, sis om nätä, et meid löüdvä üles ka kavvõmba kandi inemise.

Kohe tahassit edesi op’ma minnä? Kas päält tuud om plaan’ ka kodo tagasi tulla vai suurõmbalõ liina vai es’ki vällämaalõ är minnä?

Ku taha edesi oppi, sis om vaia kavvõmbalõ minnä. Tüü mõttõn või arvada kah, et kavvõmbalõ minek’ sais iin. A kodukotus om iks armsa. Pall’u vanõmba inemiseki, kiä omma terve ilma läbi käünü, tulõva iks lõpus kodukanti tagasi.

Midä olt pääle presitendi-preemiä viil saanu?

Olõ keskkunnateemäsit uur’nu, tõist aastat käve vabariigin geograafiaolümpiaadil. Sai säitsmenda kotussõ, suurõmbat preemiät olõ-i viil tulnu.

Suvõl tulõ Saksamaalõ-minek’, et aoluu-huviliisiga mõttit vaihta. Ku ausalõ kõnõlda, sis võõras kiil’ olõ-i häste suun. Looda tuud viil niipall’u parõmbas lihvi, et kül ma hakkama saa.

Võru kiil’ om sul peris käpän, kost om hää keelemõistminõ peri?

Võru keelega om sääne lugu, et ma kirodi vähämbin klassõn võrukiilsid luulõtuisi. Inämp ei olõ tuu jaos aigu, a kotun kõnõlõsõ mõlõmba vanõmba võru kiilt. Kah’us suru eesti kiil’ võro keelele pääle, et inemise omma naanu kõnõlõma võru-eesti segäkiilt.

Kas tiiät viil mõnt nuurt inemist, kiä häste võru kiilt mõist?

Tuu kottalõ või niimuudu üldä, et klassiruumin ei kõnõlda, a ku inemisega katõkõisi juttu aia, sis mõnikõrd lätt jutt võru keele pääle üle. Mõistõtas külh.

Midä sõbra su huvidõst arvasõ?

Sääntsen iän om popimb ullitaminõ ja pidu pidu perrä, minka asõmal ma tii midägi muud. Sõpru mul pall’u olõ-i, a olümpiaadõl om peris hää kõnõlda inemiisiga, kiä mõtlõsõ veidükese tõistmuudu.

Kuis vanõmbidõ inemiisiga läbi saat?

Häste. Üts’ väega põnnõv inemine, kinka käest ma pioneeritegevüse kottalõ uursõ, eläs Vanan-Antslan – Käärmanni Heldur. Timä tegel’ fanfaristõga. Helduri lugusid tuu kottalõ, midä umal aol laagriin tetti ja kuis timä hindä elu lännü om, oll’ väega huvitav kullõlda.

Miä võinu su kodukandin tõistõ olla?

Mullõ sääntse inemise ei miildü, kiä õnnõ õiõndasõ, et tuu vai taa asi om halvastõ. A es’ ei tii mitte midägi parõmbas. Siin om mitmit häid asju, tsolgi puhastamisõs om kõvastõ tüüd tett ja koolimaiu remonditu.

A Antslan võissi olla kõrralik muusõum. Ütú väiku muusõum kooli man om, a võinu tervest liinast kor’ada põnõvit eksponaatõ ja tetä üts’ illus muusõumimaja. Näütüses Türi liinan om väega põnnõv muusõum.

Meil om peris illus vana raudtiijaama hoonõ. A tuu om väega halvan olukõrran, om es’ki palanu. Tuu võissi kõrda tetä, a tuu jaos piässi mõni virma uma ola ala pandma.

Või-olla passis sinnä muusõum?

Tuu om huvitav mõtõ!


Küsse
Harju Ülle
 

Jürviste Piitre om sündünü 15.12.1987. Opis Antsla Gümnaasiumi 8. a klassin.

Saavutuisi uur’mistöie ja olümpiaadõ alal om alatõn nelländäst klassist. Kats’ viimäst aastakka om saanu maakunna maatiidüse olümpiaadi võidu.

Minevä aasta sai maakundligul aoluuolümpiaadil tõsõ ja seo aasta keemiäolümpiaadil kah tõsõ kotussõ.

Tüüga «Antsla kandi pioneerimalevast skautluse ja gaidluseni» võit’ presitendi aoluukonkursi teemäl «Laps».

Uma hää võru keele peräst valiti tä sisse lugõma linti «Tsiamäe luuq» (Võro Instituut’, 2001) ja tä om võitnu mitmit avvuhindu «Mino Võromaa» võistlusõlt.