PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Sitaveost sai sport’

Fastrõ Mariko
Saarõ Evar

fasaar@kiirtee.ee 

Minevä puul’ päävä oll’ Vahtsõn Roosan Mõtsavelle talun sitavidämistalus. A tuu oll’ väega esimuudu talus, võistluisi ja hulga päältkaejidõga.

Egä võistkund pidi kuurma sitta rattidõ pääle nõstma ja tuu 3x12 meetridse lapi pääle nii häste är laotama, ku vähägi mõist’. Pääle tuu peeti viil sitahiitmise võistlust kaugusõ pääle, muusika mänge, rahvast oll’ murdu ja esiki vihm jäi taivadõ. Talgulisõ muiduki kastmalda es jää.

Inne võistlust kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele, kuis vanast sitta laotõdi – kässi vaihõl, nii et ütski kotus tulõvadsõst rüämaast katmalda es jää.



Vahtsõ-Roosa võistkund visas’  edimädse kuurma pääle õigõ hää huuga.

Vällä oll’ tulnu neli nellämehelist võistkunda: Vahtsõ-Roosa uma mehe, Selista ehitüsvirma mehe Võrult, Varstu mehe ja Alûksne taluliit Lätist. Vällänägemise perrä kõgõ ehtsämb sitavidäjä oll’ uma miis’ Tulviste Raul. Selista mehe olli tulnu kõllatsidõ halattõ ja ehitüskiivridega, a pallidõ jalguga. Varstu miihil olli lipsi iin ja valgõ pluusõ sällän.

Hobõsõmiis’ Kullassepä Aive kõnõl’ inne võistlust, kuis Hindsikäl elli üts’ miis’, kiä es saa naist, selle et nõud’ väega hääd sitalaotamist. Kiä tuu iks taht naasõs tulla, ku pandas kässiga sitta puutma!

Võistkunna panti paarikaupa tüühü. Kohtunigu saisõ man ja näütsi nüürega tähistet maa kätte. Selista miihil oll’ esiki luut’laud nurmõ üten võet. A periselt oll’ tuuga hää vedelät paska müüdä hainakamarat lakja määri. Edimält oll’gi näide tüü kõgõ parõmb. A inne tõsõ voori manu minekit uut’ võistlõjit lõunalaud ja kolm podõlit viina nellä mehe pääle.

Kaugushiitmist tetti tähistet sektorin. Edimäne kõrd hiideti klassikalidsõlt: viglaga. Tõnõ hiitmine oll’ vaban stiilin. Tuu man tekk’ suurõmb osa võistlõjist sitast kõva kuuli nigu palliviskõn. Pääle võistkundõrahva saiõ ka tõsõ kätt pruuvi. Esiki paar’ soomõ naistõrahvast tei uma pasahiitmise är. Klassikalisõn tehnikan es saa kiäki kukki kavvõdõ, a vabatehnika võistlusõ pand’ kinni Navi miis’ Eleri, kiä sai hendäle Baltimaiõ parõmba sitaviskaja tiitli. Pääväpiltnigu elu oll’ tan nigu sõavällä pääl – sitta linnas’ ka päältkaejidõ hulka, miä pidi armõtudõ õnnõ tuuma.

Tõnõ puul’aig oll’ sitavidäjile peris rassõ – kandõraamiga viidi miihi platsi päält minemä. Umõta tulõ üldä, et Varstu ja Läti võistkundõ sitt sai nüüd esiki katvambalt laotõt ku inne lõunat. Pääle võistlust oll’ inämbjagu miihi pikäle maal, üts’ Selista miis’ pruuvõ esiki vaadõrpassi mulli kaia.

Õdagu kuulutõdi võitja vällä, kinkas sai Selista võistkund, selle et näil oll’ sitt mõlõmbal puul’aol kõgõ ühtläsembält laotõt.

 

Laat näüdäs’ Võromaa kultuuri

Rahmani Jan
 

Õnnõostjist es tulõ laadul puudus.

Edimädsel Võro Keriguplatsi laadul oll’ kõrralik ja piaaigu tävvelikult võrokiilne kultuuriprogramm’. Pääle kultuuri kaemisõ-kullõmisõ sai laadul õgasugust käsitüüd ja muudki kraami kaia ja osta. Poolast peri hilpõ ja muud kaupa, midä muido õks vahtsõmbil laadõl pakutas, külh es olõ.

Kuigi kaupa oll’ timahavadsõl laadul küländ vähä, oll’ tuu hulgan mitmit põnõvit asju. Pääle õgasugumadsõ käsitüü, oll’ nätä ka ravvatüüd, müügin oll’ taimi ja puuistikit ja es’ki kanno ja kikkit. Üts’ peris luhtimüüjä oll’ kah: timä möi õnnõ 50 sendi vai ku tahtsõt, ka krooni iist. Üts’ kepiga vanamiis’ möi noidsammu käümise keppe.

Keriguplatsi laat oll’ vällä reklaamit stiililaadas, miä püüd tetä perrä tuud, kuis 1900. aastagal laatu peeti. Tuu perräahvminõ häste vällä es tulõ, kõgõ stiilsõmba olli Hurda külä näütetrupi habõnidõga naasõ, kiä käve ringi ja osti kaupa tsaariaigsõ paprõrahaga. A tuu ei tähendä, et laadul midägi vika olõs olnu.

Kultuuriprogrammin astõ üles puhkpilliorkestre, lõõdsamiis’, näütetrupiq kolmõst küläst ja rokkansamblis kätte är minnev Lõkõriq. Loosi ja Nursi külä naasõ olli küländ üttemuudu kavaga, tetti nall’a ja laulõti. Nursi külä naasõ pandi kõvva pihta poliitikilõ. Loosi naisi nall’u teemäs olli inemiisi umavahelidsõ suhtõ. Hurda külä tiatri oll’ ette valmistanu pikembä näütemängu, a hulga läts’ kaoma tuuperäst, et nää tarvida-es mikrohvonni. Tuuiist tarvidi mikrohvonnõ Lõkõriq ja näide esinemise aigu oll’ õks puul’ liina näide laulu täüs. Vahtsõs as’as om Lõkõridõn eelektrikitra, miä tege näide laulu rokilikumbas.

Ma trehvsi ka nätäl’ varramba Lions klubi kõrraldõt Rannatarõedidsele laadulõ. Tuu laadu peräst oll’ kogonistõ poolõn liinan autuga sõitminõ är keelet. Sääl oll’ inämbüs kaupa Poolast peri närdsu, kultuuriprogramm’ oll’ kah, a inämbäste tetti nii, et lasti määntsegi ao takast tulõtõrjõmassina tsireeni – noh nigu kultuuri iist. Nii omgi keväjä Võro liinan kats’ laatu: Poolamaa ja Võromaa kultuuri tutvustava laadu. Ma soovi jõudu edespididses toolõ tõõsõlõ ja tuu kõrraldajilõ käsitüüseldsist ESI.

 

Kõgõ Võromaa kotussõnime omma nüüd kaardi pääl

Lehekuu keskpaigan lõpõt’ Eesti Kaardikeskus perämäidsi Eesti põhikaardi lehti tegemise aoluulidsõst Võromaast. Nüüd om trükit 1:20 000 põhikaart olõman kõgõ vana Võromaa pinna päält ja egaüts’ saa hindä kodokandi kaardilehe osta, ku taht. Võromaa om edimäne aoluulinõ maakond, kon niikavvõdalõ jõuti.

Üten kaardiga sai valmis ka Saarõ Evari kotussõnimmi korjamise tüü vanal Võromaal ja Setomaal. Tuud tüüd tekk’ tä Võro Instituudi alt 1995. aasta sügüsest saani. Kõgõ tuu ao seen om tä kõnõlnu vähämbält 7000 inemisega näide kodoümbrüse kotussõnimmist. 63 kaardilehte, miä pututasõ  Võromaad ja Setomaa Eesti võimu ala käüvät ossa, kandva hindä pääl umbõs 25 000 kotussõnimme. Noist vähämbält 10 000 omma säändse mäe-, nurmõ-, mõtsanime jm, miä varõmb ütegi kaardi pääle      olõ-i jõudnu.

Viimädse säidse kaardilehte tetti Antsla kandist Karula ja Urvastõ kihlkunnan. Kygõ tihtsämbält tull’ säält nimmi mägidse maa päält Kaika, Rimmi ja Kurõnurmõ kandist. Varahampa omma kotussõnimmi poolõst kõgõ rikkamba kandi olnu Setomaa, Himmastõ ja Karilatsi külä ja Mõnistõ vald. A häid nimetiidjit om olnu egäl puul, kost viil uma rahvas peris är kaonu ei olõ.

Maa-ammõtil om plaanin alosta põhikaardi vahtsõt tsõõri Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna maiõ pääl. Tuu tähendäs, et sääl või vahtsõst ka kotussõnimmi korjamist ette tulla, a seo tüü, kon egä külä vannu elänikkõ käest näide kotussõnimepruuki küsti, om nüüd ütel puul.

UL
 

Latsi vahtsõ jutu

Võro Instituudil tull’ õkvalt vällä vahtsõnõ «Mino Võromaa» kogomik, kon omma seen koolilatsi aasta joosul kirotõdu umakiilse jutu ja luulõtusõ. Kogomikust või egäüts’ löüdä umakandi mõnõ tutva latsõ põnõva kirotusõ: lövvüs vikur’juttõ, lugusid umast perrest, eläjist jm. «Mino Võromaa» om koolilatsilõ tähtsä raamat: säält saa koolitunnõn lugõmist har’ota ja vanavanõmbilõ ette näüdädä, ku kimmält om võro kiil’ käpän. Seoaastadsõ kogomigu toimõnd’ Antsla koolioppaja Silmä Anu.

 

Seokandi as’a tiidläisi purrõ

22. maikuu pääväl tulli mitmidõ eriallõ tiidjänaasõ ja -mehe kokku, et ütenkuun kõnõlda Lõuna-Eesti as’ust semminääril «Lõuna-Eesti eri vaatepunktidest», minka kõrrald’ Tartun Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keskus. Ligi 40 inemisele peeti 12 ettekannõt, kon kaeti võro ja seto asju pääle tiidüsligust saisukotussõst. Seto aúust kõnõldi inämb aoluu, maatiidüse ja rahvaluulõ kandi päält, Võro aúust jäl inämb keele, kirändüse ja kultuuri kandi päält. Semminääri lõpus peeti viil jututarõ tartu keeli kirutava kiränigu Traadi Matsiga ja kullõldi Liinatsurrõ laulu. Seo ettevõtminõ oll’ ütekõrraga ka Lõuna-Eesti keskusõ seo keväjä herksämbä tegutsõmisõ lõpõtusõs, et sügüse jäl vahtsõ vungiga pääle naada.

Fastrõ Mariko