logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ
ARHIIV



Trüki otsisõna ja pressi ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE

Vaihõpääl jääs sääne tunnõ, et eestläse omma võtnu plaani uma elo kõgõsugumaidsi säädüisi ja ettekirotuisiga nii ahtalõ aia, et ei saaki inämb tõistmuudu ellä ku säädüst rikkõn. Niimuudu saa alalõ hoita or’aaost sissekasunu mõnusat tunnõt, et herrä sääl Brüsselin omma ulli, ei kujoda ettegi, miä mi näide sällä takan tegelikult tii.

Kasvai taasama lihajama: piimälehmätoetust andas säändse kõrra perrä, et suurõl pidäjäl olõ-i mõtõt kehvembit lehmi jaokaupa kombinaati viiä, a kõrraga ja pääle tuud, ku pää omma üts’ kõrd aastan üle loedu. Lihatüüstüse lüvväs suvõs suur’farmõridõ eläjit täüs ja vanaimä päses umma lehmä müümä pääle märdipäivä. Ku vanaimäl õks hädä käen, kuts tä lihunigu kodo.

Lihunik tulõgi säädüst rikkun, nimigi om tälle vahtsõnõ pant, õkva ku ameeriga vilmist: killõr’. Euroettekirotuisist om asi kavvõn, lihha raodas noorõ haina vai värski lumõ pääl õkva nigu vanaessi aigu. Hääd tunnõt ei jää, a häämiil’ om õks, et killõri lõpus muru päält kaossõ ja esiki rahha masva.

Hirm ja ülearvo hää fantaasia ajava segi nii lihtrahva ku ammõt’miihi päid. Õks rohkõmb ja rohkõmb vahtsõt kaupa pressitäs sullõ pääle nii hariligu päähämäär’mise ku egäsugumaidsi ettekirotuisi abiga. «Miä sa kõpitsat tuud vanna bussi, osta peräkärusuvila! Nigunii keeletäs varsti säändse bussi suutumas är! Mis sa jandat naidõ maatõugu lambidõga, osta mi maisiseemend, kae kos saat saagi!» Üts’ asi jäedäs ütlemäldä: ku ostat kõpitsõt giinega seemend ja häötät uma vana sordi, sõs jäätki seemend ostma, selle et sääl või seen olla ka üts’ sääne giin’, miä tuulsamal siimnel joba järg’midsen põlvõn kasumisõ är võtt.

Ärtsurgit giinega kaup om ka taa elo pääle kaeminõ, midä meile egä jumala päiv päähä määritäs, et meist kõvõmbit tüürabajit ja sõnakullõlikkõ ostjit tetä.
A om viil võimalik tõist tiid minnä. Elleri Kalle kuts seon lehen üles eesti maatõugu eläjit üles ots’ma ja pidämä. Satu aastit omma nä arõnu nii, et mi maal parõmbidõ vasta pitä. Suurt tullu näist ei saa, a kas piät sõs saamagi, olokõrran, ku kõik’ hädä tulõva tuust, et kaupa om liiga pall’o.


Saarõ Evar: õnnõmäng eläjidega

Roose Celia: Võrumaal om väega pall´u ilusit laulõ!

Harju Ülle, Silmä Sandri: Pütäl´ hoit haiguisi iist

Elleri Kalle: Maatõugu eläjit tulõ hoita


AHOLÄMMI!!!

 

ILM



Tulõ pikset ja tuult



Bergmanni Karl,
  ilmavana

Hainakuu alostusõn vaheldusõ lämmä ja jaihõmba päävä. Lämmil päivil või tulla mõnõl puul ka vihma ja piksõt. Piksõ aigu või olla vihma seen iäd.

Edimädse kuu veerändi ümbre om mõnõl pääväl sadõmiid, muu päävä omma inämb-vähämb kõik’ häste lämmä.

Inne täüskuud omma vihmadsõ ja jaihõvõitu ilma. Pääle täüskuud piässi olõma ka pikembät aigu kuiva ilma nikani ku kuu viimädse veerändini.

Jakapäävä ümbre või olla es’ki joba sügüsest halla, a kuu lõpul või tulla viil lämmid päivi.

 

 

UMA LEHE
SÕBÕR!!



Reklaamitelehvooni

079 91 435
053 428349

ekiri:

info@umaleht.ee


TOIMÕNDUS


 

KA KOS ÜTEl`


"Ku mi ei julgu esihindis naada, sis lõppudõ lõpus ei olõki meid inämb kinkalõgi vaia."

Kivastiku Mart esihindäsolõmisõst ja -jäämisest (TMK)



Uma internetin


Siia vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsura vahtsid laulõ.


Siist saa uuri võroeesti synaraamatut

Siist saa kaia Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi

Siist saa lukõ ja kullõlda muinasjuttu «Vaenõlats’ kuu pääl».

Siist saa lukõq Eesti rahva nal´ajuttõ, minkast mõni om ka võro keeli kirjä pant.

Siist saa uuri MTÜ Vanaajamaja kodolehte, kost või lukõ ja oppi vanno meistriide tarkuisi palk’majjo ehitämise, lastukatussõ pandmisõ jms kotsilõ.