Vaihõpääl jääs sääne tunnõ, et eestläse
omma võtnu plaani uma elo kõgõsugumaidsi säädüisi ja
ettekirotuisiga nii ahtalõ aia, et ei saaki inämb
tõistmuudu ellä ku säädüst rikkõn. Niimuudu saa alalõ
hoita or’aaost sissekasunu mõnusat tunnõt, et herrä sääl
Brüsselin omma ulli, ei kujoda ettegi, miä mi näide
sällä takan tegelikult tii.
Kasvai taasama lihajama: piimälehmätoetust andas säändse
kõrra perrä, et suurõl pidäjäl olõ-i mõtõt kehvembit
lehmi jaokaupa kombinaati viiä, a kõrraga ja pääle tuud,
ku pää omma üts’ kõrd aastan üle loedu. Lihatüüstüse
lüvväs suvõs suur’farmõridõ eläjit täüs ja vanaimä päses
umma lehmä müümä pääle märdipäivä. Ku vanaimäl õks hädä
käen, kuts tä lihunigu kodo.
Lihunik tulõgi säädüst rikkun, nimigi om tälle vahtsõnõ
pant, õkva ku ameeriga vilmist: killõr’.
Euroettekirotuisist om asi kavvõn, lihha raodas noorõ
haina vai värski lumõ pääl õkva nigu vanaessi aigu. Hääd
tunnõt ei jää, a häämiil’ om õks, et killõri lõpus muru
päält kaossõ ja esiki rahha masva.
Hirm ja ülearvo hää fantaasia ajava segi nii lihtrahva
ku ammõt’miihi päid. Õks rohkõmb ja rohkõmb vahtsõt
kaupa pressitäs sullõ pääle nii hariligu päähämäär’mise
ku egäsugumaidsi ettekirotuisi abiga. «Miä sa kõpitsat
tuud vanna bussi, osta peräkärusuvila! Nigunii keeletäs
varsti säändse bussi suutumas är! Mis sa jandat naidõ
maatõugu lambidõga, osta mi maisiseemend, kae kos saat
saagi!» Üts’ asi jäedäs ütlemäldä: ku ostat kõpitsõt
giinega seemend ja häötät uma vana sordi, sõs jäätki
seemend ostma, selle et sääl või seen olla ka üts’ sääne
giin’, miä tuulsamal siimnel joba järg’midsen põlvõn
kasumisõ är võtt.
Ärtsurgit giinega kaup om ka taa elo pääle kaeminõ, midä
meile egä jumala päiv päähä määritäs, et meist kõvõmbit
tüürabajit ja sõnakullõlikkõ ostjit tetä.
A om viil võimalik tõist tiid minnä.
Elleri Kalle kuts seon lehen üles eesti maatõugu eläjit
üles ots’ma ja pidämä. Satu aastit omma nä arõnu nii, et
mi maal parõmbidõ vasta pitä. Suurt tullu näist ei saa,
a kas piät sõs saamagi, olokõrran, ku kõik’ hädä tulõva
tuust, et kaupa om liiga pall’o. |
Saarõ
Evar:
õnnõmäng eläjidega
Roose Celia: Võrumaal om
väega pall´u ilusit laulõ!
Harju Ülle, Silmä Sandri :
Pütäl´ hoit haiguisi iist
Elleri Kalle :
Maatõugu eläjit tulõ hoita
AHOLÄMMI!!!
ILM
Tulõ pikset ja tuult
Bergmanni Karl,
ilmavana
Hainakuu alostusõn vaheldusõ lämmä ja
jaihõmba päävä. Lämmil päivil või tulla mõnõl puul ka
vihma ja piksõt. Piksõ aigu või olla vihma seen iäd.
Edimädse kuu veerändi ümbre om mõnõl
pääväl sadõmiid, muu päävä omma inämb-vähämb kõik’ häste
lämmä.
Inne täüskuud omma vihmadsõ ja jaihõvõitu ilma. Pääle
täüskuud piässi olõma ka pikembät aigu kuiva ilma nikani
ku kuu viimädse veerändini.
Jakapäävä ümbre või olla es’ki joba sügüsest halla, a
kuu lõpul või tulla viil lämmid päivi.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
|
|