PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KIRÄ


 



Tossu Tilda  pajatusõ


 

Siili kusi

Eesti aol oll’ Võrun väega kuulsa tohtri Piho Ruudi. Tä oll’ suur’ rahvamiis’, tuuperäst kõnõli inemise tohtrilõ ummi häti ka välänpuul arstikabinetti. Üts’kõrd astsõ jäl üts’ hädäline uulidsa pääl tohtrilõ mano ja kaivas’, et kuigimuudu ei saa nohust vallalõ, et kõik’ viguri omma är proovidu, a nõna lürisäs iks nigu innegi. Tohtri Piho mõtõl’ tsipa ja ütel’ hädäldäjäle: «Ma tiiä külh, miä nohu är võtt. Tuu om siili kusi, a ma ei mõista üldä, kost tuud saassi.»


Peris
kriminaalnõ värk’

Keväjä astsõ Kasaritsa lähkün ütte elämiste sisse miis’ ja pakk’ jalgratast müvvä. Et ollõv pia vahtsõnõ ratas ja pall’o ei massõv! Majaperemiis’ that’ joba üldä, et timä ratast osta-i, a sis tull’ täl parõmb mõtõ. Tä ütel’ nii: «Ma joht ratast parhilla osta ei taha, a mu kotost tsipa edesi, suurõ tii lähkün bussipiätüse man eläs nuur’peremiis’, kiä üts’päiv kõnõl’ ratta ostmisõst.» Läts’ki rattakaupmiis’ nigu nuult müüdä juhatõt maja värtest sisse. Nuur’peremiis’ oll’ koton. Kõgõpäält tahtsõ tä ratast nätä. Tuu nuur’peremiis’ oll’ politseinik ja nigu joba arvada, oll’ ratas varastõt.


Ei
nakka tsirkust tegemä

Vinne-aol käve kolhoosi klubin kõnõlõja, kiä kõnõl’ olokõrrast liiklusõn. Kaivas’, et pääle viinavõtmist tükütäs pall’o autoga sõitma minemä. «Pur’on pääga hoitkõ käe roolist kavvõn,» karist’ kõnõlõja. Perän arodi mehe asja suidsutegemise man. «Ma tiiä väega häste, ku rassõ om autot juhti, ku olõt viina võtnu. Käänät külh kõgõst joust ruuli, a massin kisk iks kraavi poolõ. Miä viil sis om, ku pur’on pää ja vallaliidsi kässiga sõita proovit?! Ei, mina kül tsirkust ei nakka tegemä!» oll’ üts’ sohvri kõnõlõja soovitusõ pääle väega pahanu.

____________________________________________

 

Poodipiim on laih

«Viimädsel aol muud kuulõki-i, ku luuhõrõnõmisõst ja luiõ kergest murdmisest,» kurtsõ bussi pääl üts’ vanainemine tõsõlõ. Arsti soovitasõ nii nooril ku vannul pall’o piimä juvva. Timä esi tarvitas piimä väega pall’o, aga iks arvas tohtrõ, et naasõ luiõga olõ-i kõik’ kõrran. A üts’kõrd tabasi memm esi ära, millen asi: timä juu poodist ostõtut piimä! «Innembide piim sääne es olõ,» kõnõl’ tä bussinaabrilõ. «Sis oll’ tsilk rasva rohkõmp seen, a nüüt om poodipiim selge vesi, nii laih, et säält ei saaki määdsitki vajalikkõ ainit luiõ tugõvambas tegemises.»

Tsigani ja suumlasõ

Kats’ suumlast saava kokku. «Mille sinnu inämb kõrdsin ei näe?» küsüs üts’. «Kai, et nii inämb edesi ei või,» vastas’ tõnõ, «ma võta nüüd viina kõrd katõ nädäli joosul ja sõs kah õnnõ üten mustlasõga.» «Mille mustlasõga?» küsüs sõbõr vasta. «Selle et tsigan’ ei kõnõla viinavõtmisõ aigu tüüst!»

Maas’ka Miili

 

Laskõ olla nii, nigu om!



Ruitlanõ

Mõnõ päävä tagasi, õkvalt pääle jaanipäivä, teivä Rüütli, Ergma ja Parts jovvulidsõ ütenavaldusõ, kon ütsipulgi kirän, miä saa, ku euroliit viimäte tulõgi ja miä kõik’ saamalda jääs, ku tä tulõmalda jääs. Euroteedüstüskampaania vai ajumõsu om tuuga sis täüspüürde pääle saanu.

Ma saa arvo, et klaustrohvoobia om säändene haigus, et mõni nakas ummi kängäpailu pelgämä, mõni ei julgu sitamajan vett laskõ ja mõni varisas kokko, ku kuuld sõnnu ruubli vai tibla. Ja et inemiisi är hirmuta, mõtõldas vällä sääntsiid hirmsiid sõnno nigu julgeolekuvaakum, eesti kultuuri väljavaadete ahenemine ja nii edesi. Om jo hirmsa? Ma saa Arnold-poisist kah joba arvo! Igä om sääne.

Mu meelest ei olõ Eestil üldse määnestki kultuuri, kost vällä kaia vai mille kaotamist pellädä! Ladvikut kaiõn saa arvo, et kõik’ om joba niikuinii lännü! Jäämi viil umast kaara jaanist ja homokalevipojast kah ilma, söögilavva päält kaosõ mulgipudru ja verivorsti. Üts’kõik’! Kõik’, miä mi maalt välläpoolõ paistus, om joba nigunii maailmakultuur’ ja Eesti hindä jaos tävveste kaonu.

Juudi kuningriik’ om tulõman ja sõas lätt. Seo om sama jälle asi, ku aoluust tunnõt saksa preestride vägivaldnõ inemiisi rist’mine. Nüüd om hää laulda, et Maarjamaa ja Maarjamaa. Maarjamaa tähendäs neitsi Maarja maad ja piät õks ull’ olõma, ku säändse nime Eestimaa pääl suuhvõ võtat.

14. septembril ütle ma uma kindla ei, selle et mullõ ei miildü euroliit, põhisäädüsemuudatus, Rüütli Arnold üten abikaasaga, Pardsi Juhan ja Ergma perridega niisama. Ainus tõõlinõ perräjäänü rahvuslanõ om Müürsepä Martin, Martin-poiss’, kiä mäng’ joba tükk’ aigu Kaasani Unixin! Om vas’t tä koduklubi parla? Selle, et vindläse omma meile kultuurilidsõlt sama lähkül ku Euruupa. Viil lähembäl! Õks oll’ hää siiä Pihkva takast suvitama sõita, tappa, vägistä ja nii edesi.

Miä om jutu moraal. Olõti nännü ütte suurt ja õiglast riiki! Ei olõ? Selle, et suur’riik’ om uma olõmusõlt kuritahtlik. Võta Hiina vai Inglüsmaa, Hispaania vai Vinnemaa, õks lövvät noidõ aoluust huul’madust ja vägivalda. Ja ma ei taha olla säändse suurõ karja siän, kost mu helü ka kõgõ kõvõmba rüük’mise pääle vällä ei päse!