PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Õnnõmäng eläjidega

Seo suvi omma eläjäviimise järjekõrra väega pikä. Lihakombinaadist üteldäs, et vahtsõ kuu limiit’ om täüs ja kavvõmba ao pääle ette sappa ei panda. Uma külä autujuht’ pidä kah rehnutti ja ütles, et täl om oktoobrikuuni kõik’ täüs. Spekulandi vai killõri tulõva külh ja tapva kotun tuu lehmä vai pulli är, a masva veidü ja pelgäse politseid.

Otepää lihatüüstüsest ütel’ pääraamadupidäjä Niidu Maire, et näil om aasta lõpuni järjekõrd täüs: «Näet esiki, määne suvi om, inemise ei istu aian vorstikõisi kütsen!»

Om esiki säändsiid, kiä tulõva ja ikva, et vanaimä kuuli är, võtkõ no lehm vasta. Perän om vällä tulnu, et koolõ-õs kohegi.

Valga lihatüüstüsest ütel’ varumisökonomist’ Koigi Asta, et nimä pandva egä kuu lõpul ülejärgmädse kuu eläjätuumisõ järjekõrra täüs. Vasta süküst minnev tung’ suurõmbas, sõs talvõl tulõ kõrraga vaikus ja keväje nakkas jälleki pakmist rohkõmb olõma ku vastavõtuvõimaluisi. Valka tuvvas eläjit Võrust Villändini.

Ku lehmä omma tervüse man ja hainu jakkus, olõ-i vaia asju aia killõridõga, kiä su koton lehmä sisikunna lakja pilva ja odava lihaga minekit tegevä.

Vastse-Kuuste tapamajajuhataja Milleri Piitre kõnõl’, et riigi põllumajanduspoliitika tege tuud lainõtust lihaeläjäturul suurõmbas. Et piimälehmi ja õhvu-pullikõisi päält toetust saia, piät näid mai algusõni karjan pidämä. PRIA ammõtnigu käävä tuud kontroïman kah. Loomulik olõssi, et joba märdsin-aprilin naatas kar’ast kehvembit eläjit vällä prakiir’mä. Nüüd korjusõ kõik’ prakiir’misõ suvõ algustõ ja sõs ei olõ ime, ku juulikuu järjekõrd pandas edimädsel juunil poolõ tunniga kinni.

Ku kombinaat’ su eläjät taha-i, avitasõ killõri. Sõmmõrpalo valla miis’ Mart (nimi muudõt) ütel’, et ku timä uma karjapidämist lõpõt’, olli spekulandi ainugõsõ, kiä kõrraga ja inämb-vähämb vastavõetava hinnaga ostiva. Jämme kaalaga miis tull’ Audi A6-ga muru pääle, mõõt’ laudan õhvakõsõ üle ja massõ õkva säälsaman raha kah peo pääle. Järgmine päiv tull’ sama miis’ mikrobussi ja abilisõga jäl ja tunni aoga tetti kats’ õhvakõist lihas.

«Ropp tüü, a umma tüüd nuu mehe tundsõ,» kõnõl’ Mart, «kirvõga anti üts’ plähv’ kukrulõ ja tõnõ litak lagipähä. Nii ku õhv jala päält sattõ, olli silmä jo pähä är saistunu, kannatus oll’ täl iks lühemb ku kombinaadin eelektriga tapmisõl.»

Kor’us tõmmati plokiga puuhtõ üles, säälsaman niluti ja raoti, sisikond, pää ja jala jäivä maha. Väega julgõ nuu spekulandi kah es olõ, tüü man vahiti iks närvilidselt ringi ja pall’o es lõõbita. Ku tiiotsast vällä sõitõn politseiautu suur’tii pääl nõna iist läbi sõit’, käändse spekulantõ buss’ hoobis tõsõlõ poolõ, ku tä tulõgitii oll’.

Lehmäst 500 kruuni

Killõri ostva ka haigit eläjit, a noidõ man om oht pettä saia kõgõ suurõmb. Vahtsõliina miis’ Lembit (nimi muudõt) kõnõl’, et ku täl lehm haigõs jäi, ütel’ tõpratohtrõ õkva, et säänest ei osta muu ku nuu, kinkal õnnõ mobiilinummõr’ lehekuulutusõn om. Paidõ ja Rakvere mehe põlgsõva kaugõs, a Villändi mehe lubasiva tulla. Kolm päivä helist’, sõs lõpus lepüti kokku, et lehm om iks väega haigõ joba ja mastas katõssa kruuni kilust, et õkva tulõva. Tulligi, päälik kai lehmä ja ütel’: «Peremiis’, seo lehm ei miildü meile mitte sukugi. Mi läämi vas’t är tagasi… Vai no ku sa viiesaa krooniga lepüt, sõs vas’t tasus võtta.» Mis vanal mehel muud üle jäi, ku lõpmisõl lehm pätele kätte anda. Päti lasi tapatüü man konjakit, pilli sisikonna ja muu halvõmba kraami muru pääle lakja ja teivä lihaga minekit.

Om kuulda olnu, et mõnõ killõri pruuv’va hindäst peris viisakat muljõt jättä, kõnõlasõ, et näil om pinisöögifirma ja hädätapuliha lätt pinisöögis. Ummõtõ tulõ arvada, et ka inemise pandva Eesti Vabariigin egä päiv nii mõnõgi pinisöögis ostõdu lehmä nahka.

Saarõ Evar
H
arju ülle pilt

 

Kaika suvõülikuul’ Urvastõn

Timahavanõ, 15. Kaika suvõülikuuï peedäs 8.-10. põimukuu pääväl Urvastõn. Nigu õga aasta, omma sjoogi kõrd plaanin loengu, ekskursiuun’ ja õdagudsõ kultuuriüritüse.

Saarõ Evar näütäs aoluulidsõ Võromaa kaartõ; tammist, mõtsust ja inemiisist kõnõlõsõ Kuuba Rainer ja Elleri Kalle. Peris pall’o juttu tulõ Urvastõ kandist ja inemiisist. Kõnõldas ka kirändüsest, Tal’na Võro Seldsi näütering’ Hüdsi mäng’ Kõivu Andsu tükkü «Perändüs», mink põh’as om tarvitõt Jaigi Juhani näütemängu «Õnn hulgub». Video päält saa kaia Võro Harrastustiätri tükke «Rehepapp» ja «Üts’ kõrd üts’».

Puul’päävä tege Contra luulõtamisõ kuuli ja Ruusa Ago näütäs ummi vilme. Pühäpäävä om uuta kõvva eurovaiõlust: puultolõjidõ iinotsan om Padari Ivari ja vastadsit juht’ Pulga Jaan.

Buss’ Kaika suvõülikuuli Urvastõn lätt vällä riidi, 8. põimukuu pääväl kell 11.30 Võro kerigu iist platsi päält. Osavõtumassu olõ-i, üten piässi võtma söögirahha.

UL



Võõpson laulti Räpinä laulõ

Inne jaani käve Räpinä kandin kõva folgipido. Tuu seen, 21. piimäkuu pääväl laulti Võõpso Pritsikuurin Kalla Urmasõ iistütlemisel Räpinä rahvalaulõ.

Mehikuurma miis’ Kalla Urmas mõist armõdu pall’o Räpinä kihlkunna laulõ. Tä om läbi kullõlnu kõigi noidõ vaharullõ koopia, mink pääle Armas Otto Väisänen 1912. aastal noid laulõ võtt’. Räpinä laulujuppõ om alalõ üle saa.

Kalla selet’, et vaharulli olli väega kalli ja tuuperäst võeti noidõ pääle laulust õnnõ üts’ jupikõnõ. «Inemine sai kõrra hõngo haarda, ku joba lõpõtõdi är,» kõnõl’ tä ja ütel’, et tuuperäst om parhilla rassõ peris õigõt lauluviit kätte saia.

Väisänen oll’ umal aol rahvalaulõ kor’atõn Räpinä-kandin kõgõ inämb hätä nännü: inemise pruuvsõ laulmisõ iist rahha küssü ja taha-as väega laulda. «Lauljit oll’ joba tuus aos küländ veitüs jäänü, a egän külän oll’ vähämbält üts’ põnnõv inemine, kedä massõ kullõlda,» kõnõl’ Kalla Urmas. Tä nimmas’ Adoski Anni Kõnnu küläst ja Varuski Anni Võõpsost, kedä vai kinka latsi vanõmba inemise viil mäletäse.

Kalla Urmast avidi laulmisõ man Räpinä inemise iinotsan Mäesaarõ Piia, timä sõsara ja Vürsti Urmasõga. Üten leivä ka seto mehe Vahelaanõ Paali ja Järvelilli Rein.

Harju Ülle

 

Parõmba latsõ pässi suvõkuuli

Mineva nädäli keskel saiva Ruusmäel kokko üts’tõist targõmbat võro keele mõistjat aoluulidsõ Võromaa kuulõst, opõ laulõ, tei käsitüüd ja sai umast kodokandist inämb teedä.

«As’a mõtõ oll’ tuu, et võro kiilt kittä ja võrokõisilõ umakiilset järelkasvu saia,» selgitäs Ruusmäe suvõpäivi üts’ kõrraldajist, Antsla kooli oppaja Silmä Anu.

Võro Instituudi päämiis’ Kama Kaido kõnõl’ latsilõ väikuist keelist üle ilma, Laanõ Valdissõ matemaatiga tunnin sai vällä rehkendä, pall’o kivve Haani miis’ Võrolõ vidi ja pall’o noidõ iist rahha sai. Jüvä Sullõv tekk’ võro keele tunni, latsõ kaiva taloello, teivä käsitüüd ja saiva ka teedä, kuis Umma Lehte tetäs.

5.-9. klassi latsi soovidi oppaja ja kõrraldaja kaiva ka noid, kiä saiva latsi võistlusõl «Ütski tark ei sata taivast» parõmbit tulõmuisi. «Valisimi vällä säändse latsõ, kiä joba võro kiilt tundva, a tahtva viil targõmbas saia,» kõnõl’ Silmä Anu. Tä ütel’, et mõni lats’ kõnõlõs koton võro kiilt egä päiv, mõni siskina õnnõ tunnin.

Oppusõl käve Tigase Triin, Pärnapuu Kerli, Otsa Karl, Kalkuni Henn-Hillar ja Raudmanni Liis Ruusmäelt, Jürviste Piitre Antslast, Teemo Aveli, Teemo Diana, Nõlviku Helina ja Raudiku Egle Vahtsõliina gümnaasiumist ja Kama Pikne Lüllemäe koolist.

Harju Ülle