Õnnõmäng eläjidega
Seo suvi omma eläjäviimise järjekõrra
väega pikä. Lihakombinaadist üteldäs, et vahtsõ kuu
limiit’ om täüs ja kavvõmba ao pääle ette sappa ei
panda. Uma külä autujuht’ pidä kah rehnutti ja ütles, et
täl om oktoobrikuuni kõik’ täüs. Spekulandi vai killõri
tulõva külh ja tapva kotun tuu lehmä vai pulli är, a
masva veidü ja pelgäse politseid.
Otepää lihatüüstüsest ütel’
pääraamadupidäjä Niidu Maire, et näil om aasta lõpuni
järjekõrd täüs: «Näet esiki, määne suvi om, inemise ei
istu aian vorstikõisi kütsen!»
Om esiki säändsiid, kiä tulõva ja ikva,
et vanaimä kuuli är, võtkõ no lehm vasta. Perän om vällä
tulnu, et koolõ-õs kohegi.
Valga lihatüüstüsest ütel’
varumisökonomist’ Koigi Asta, et nimä pandva egä kuu
lõpul ülejärgmädse kuu eläjätuumisõ järjekõrra täüs.
Vasta süküst minnev tung’ suurõmbas, sõs talvõl tulõ
kõrraga vaikus ja keväje nakkas jälleki pakmist rohkõmb
olõma ku vastavõtuvõimaluisi. Valka tuvvas eläjit Võrust
Villändini.
Ku lehmä omma tervüse man ja hainu
jakkus, olõ-i vaia asju aia killõridõga, kiä su
koton lehmä sisikunna lakja pilva ja odava lihaga
minekit tegevä. |
Vastse-Kuuste tapamajajuhataja Milleri
Piitre kõnõl’, et riigi põllumajanduspoliitika tege tuud
lainõtust lihaeläjäturul suurõmbas. Et piimälehmi ja
õhvu-pullikõisi päält toetust saia, piät näid mai
algusõni karjan pidämä. PRIA ammõtnigu käävä tuud
kontroïman kah. Loomulik olõssi, et joba märdsin-aprilin
naatas kar’ast kehvembit eläjit vällä prakiir’mä. Nüüd
korjusõ kõik’ prakiir’misõ suvõ algustõ ja sõs ei olõ
ime, ku juulikuu järjekõrd pandas edimädsel juunil poolõ
tunniga kinni.
Ku kombinaat’ su eläjät taha-i, avitasõ
killõri. Sõmmõrpalo valla miis’ Mart (nimi muudõt) ütel’,
et ku timä uma karjapidämist lõpõt’, olli spekulandi
ainugõsõ, kiä kõrraga ja inämb-vähämb vastavõetava
hinnaga ostiva. Jämme kaalaga miis tull’ Audi A6-ga muru
pääle, mõõt’ laudan õhvakõsõ üle ja massõ õkva säälsaman
raha kah peo pääle. Järgmine päiv tull’ sama miis’
mikrobussi ja abilisõga jäl ja tunni aoga tetti kats’
õhvakõist lihas.
«Ropp tüü, a umma tüüd nuu mehe tundsõ,»
kõnõl’ Mart, «kirvõga anti üts’ plähv’ kukrulõ ja tõnõ
litak lagipähä. Nii ku õhv jala päält sattõ, olli silmä
jo pähä är saistunu, kannatus oll’ täl iks lühemb ku
kombinaadin eelektriga tapmisõl.»
Kor’us tõmmati plokiga puuhtõ üles,
säälsaman niluti ja raoti, sisikond, pää ja jala jäivä
maha. Väega julgõ nuu spekulandi kah es olõ, tüü man
vahiti iks närvilidselt ringi ja pall’o es lõõbita. Ku
tiiotsast vällä sõitõn politseiautu suur’tii pääl nõna
iist läbi sõit’, käändse spekulantõ buss’ hoobis tõsõlõ
poolõ, ku tä tulõgitii oll’.
Lehmäst 500 kruuni
Killõri ostva ka haigit eläjit, a noidõ
man om oht pettä saia kõgõ suurõmb. Vahtsõliina miis’
Lembit (nimi muudõt) kõnõl’, et ku täl lehm haigõs jäi,
ütel’ tõpratohtrõ õkva, et säänest ei osta muu ku nuu,
kinkal õnnõ mobiilinummõr’ lehekuulutusõn om. Paidõ ja
Rakvere mehe põlgsõva kaugõs, a Villändi mehe lubasiva
tulla. Kolm päivä helist’, sõs lõpus lepüti kokku, et
lehm om iks väega haigõ joba ja mastas katõssa kruuni
kilust, et õkva tulõva. Tulligi, päälik kai lehmä ja
ütel’: «Peremiis’, seo lehm ei miildü meile mitte sukugi.
Mi läämi vas’t är tagasi… Vai no ku sa viiesaa krooniga
lepüt, sõs vas’t tasus võtta.» Mis vanal mehel muud üle
jäi, ku lõpmisõl lehm pätele kätte anda. Päti lasi
tapatüü man konjakit, pilli sisikonna ja muu halvõmba
kraami muru pääle lakja ja teivä lihaga minekit.
Om kuulda olnu, et
mõnõ killõri pruuv’va hindäst peris viisakat muljõt
jättä, kõnõlasõ, et näil om pinisöögifirma ja
hädätapuliha lätt pinisöögis. Ummõtõ tulõ arvada, et ka
inemise pandva Eesti Vabariigin egä päiv nii mõnõgi
pinisöögis ostõdu lehmä nahka.
Saarõ Evar
Harju
ülle pilt
Kaika suvõülikuul’
Urvastõn
Timahavanõ, 15. Kaika suvõülikuuï peedäs
8.-10. põimukuu pääväl Urvastõn. Nigu õga aasta, omma
sjoogi kõrd plaanin loengu, ekskursiuun’ ja õdagudsõ
kultuuriüritüse.
Saarõ Evar näütäs aoluulidsõ Võromaa
kaartõ; tammist, mõtsust ja inemiisist kõnõlõsõ Kuuba
Rainer ja Elleri Kalle. Peris pall’o juttu tulõ Urvastõ
kandist ja inemiisist. Kõnõldas ka kirändüsest, Tal’na
Võro Seldsi näütering’ Hüdsi mäng’ Kõivu Andsu tükkü «Perändüs»,
mink põh’as om tarvitõt Jaigi Juhani näütemängu «Õnn
hulgub». Video päält saa kaia Võro Harrastustiätri tükke
«Rehepapp» ja «Üts’ kõrd üts’».
Puul’päävä tege Contra luulõtamisõ kuuli
ja Ruusa Ago näütäs ummi vilme. Pühäpäävä om uuta kõvva
eurovaiõlust: puultolõjidõ iinotsan om Padari Ivari ja
vastadsit juht’ Pulga Jaan.
Buss’ Kaika suvõülikuuli Urvastõn lätt
vällä riidi, 8. põimukuu pääväl kell 11.30 Võro kerigu
iist platsi päält. Osavõtumassu olõ-i, üten piässi võtma
söögirahha.
UL
Võõpson laulti
Räpinä laulõ
Inne jaani käve Räpinä kandin kõva
folgipido. Tuu seen, 21. piimäkuu pääväl laulti Võõpso
Pritsikuurin Kalla Urmasõ iistütlemisel Räpinä
rahvalaulõ.
Mehikuurma miis’ Kalla Urmas mõist armõdu
pall’o Räpinä kihlkunna laulõ. Tä om läbi kullõlnu kõigi
noidõ vaharullõ koopia, mink pääle Armas Otto Väisänen
1912. aastal noid laulõ võtt’. Räpinä laulujuppõ om
alalõ üle saa.
Kalla selet’, et vaharulli olli väega
kalli ja tuuperäst võeti noidõ pääle laulust õnnõ üts’
jupikõnõ. «Inemine sai kõrra hõngo haarda, ku joba
lõpõtõdi är,» kõnõl’ tä ja ütel’, et tuuperäst om
parhilla rassõ peris õigõt lauluviit kätte saia.
Väisänen oll’ umal aol rahvalaulõ
kor’atõn Räpinä-kandin kõgõ inämb hätä nännü: inemise
pruuvsõ laulmisõ iist rahha küssü ja taha-as väega
laulda. «Lauljit oll’ joba tuus aos küländ veitüs jäänü,
a egän külän oll’ vähämbält üts’ põnnõv inemine, kedä
massõ kullõlda,» kõnõl’ Kalla Urmas. Tä nimmas’ Adoski
Anni Kõnnu küläst ja Varuski Anni Võõpsost, kedä vai
kinka latsi vanõmba inemise viil mäletäse.
Kalla Urmast avidi laulmisõ man Räpinä
inemise iinotsan Mäesaarõ Piia, timä sõsara ja Vürsti
Urmasõga. Üten leivä ka seto mehe Vahelaanõ Paali ja
Järvelilli Rein.
Harju Ülle
Parõmba latsõ pässi
suvõkuuli
Mineva nädäli keskel saiva Ruusmäel kokko
üts’tõist targõmbat võro keele mõistjat aoluulidsõ
Võromaa kuulõst, opõ laulõ, tei käsitüüd ja sai umast
kodokandist inämb teedä.
«As’a mõtõ oll’ tuu, et võro kiilt kittä
ja võrokõisilõ umakiilset järelkasvu saia,» selgitäs
Ruusmäe suvõpäivi üts’ kõrraldajist, Antsla kooli oppaja
Silmä Anu.
Võro Instituudi päämiis’ Kama Kaido kõnõl’
latsilõ väikuist keelist üle ilma, Laanõ Valdissõ
matemaatiga tunnin sai vällä rehkendä, pall’o kivve
Haani miis’ Võrolõ vidi ja pall’o noidõ iist rahha sai.
Jüvä Sullõv tekk’ võro keele tunni, latsõ kaiva taloello,
teivä käsitüüd ja saiva ka teedä, kuis Umma Lehte tetäs.
5.-9. klassi latsi soovidi oppaja ja
kõrraldaja kaiva ka noid, kiä saiva latsi võistlusõl «Ütski
tark ei sata taivast» parõmbit tulõmuisi. «Valisimi
vällä säändse latsõ, kiä joba võro kiilt tundva, a
tahtva viil targõmbas saia,» kõnõl’ Silmä Anu. Tä ütel’,
et mõni lats’ kõnõlõs koton võro kiilt egä päiv, mõni
siskina õnnõ tunnin.
Oppusõl käve Tigase Triin, Pärnapuu Kerli,
Otsa Karl, Kalkuni Henn-Hillar ja Raudmanni Liis
Ruusmäelt, Jürviste Piitre Antslast, Teemo Aveli, Teemo
Diana, Nõlviku Helina ja Raudiku Egle Vahtsõliina
gümnaasiumist ja Kama Pikne Lüllemäe koolist.
Harju Ülle
|