Euruupan peedäs ka põllumehest ja maaelost luku
Euroliit – a milleperäst?
Padari Ivari, poliitikust põllumiis’
Mu käest om pall’o
küstü, kas minnä sinnä euroliitu vai ei. Asi om mi,
eestläisi, jaos üllen olnu jo tuust aost, ku jälki
vabas saimi.
Sõs
olõs või-olla 99,9% ummist ütelnü «jah»: tuudaigu
olli jo jutuki, et pidänü Roodsilõ sõa kuulutama ja
õkva alla andma – saanu pall’okitetü Roodsi ao
tagasi!
Parhilla om rahval olnu aigu ümbre kaia ja kukalt
süütä: kas taa euro määnegi saksu vikur’ ei olõq? Et
oll’ 700 aastat or’aüüd, Vinne aig viil pääle, mis
liitu mi tan jälkina tükümi?
Ma
olõ-i tuu ilmatark kedägi oppama, a mul om uma
arosaaminõ, midä ma julgu ka vällä üldä. Olõ, nigu
kõik’ inemise, asja kaalnu ja lövvä, et «jah» om
kimmähe õigõmb ku «ei».
Väiku Eesti kotus hummogu ja õdagu veere pääl, sääne
sõltumatus, et Eestist tõtõstõ midägi ei sõltu, om
ohtlik. Sõs om lihtsäle ao küsümus, kuna vahtsõlõ
vinne kirsa alla saat.
Saisukotus, et külh NATO avitas, ei olõ kimmäs: ega
sõs täämbädsel pääväl tangiga võeda-i, võetas iks
majanduslikult ja poliitilidselt. Mõnõ tangi rahaga
võit Eestin pukki pistä määndse Barbarusõ tahat.
Kiä
usu-i, mär’k’ü kohalikkõ valimiisi, kon Tal’nan
võidõti võim pensionäärele 500 krooni jagamisõga. Ku
järg’miisi valimiisi aigu pakutas 1500 vai 2500 ja
kõigilõ?
Kõnõldas, et liitun mi kaotami uma esisaisvusõ. Kas
sõs Roodsi, Soomõ ja Inglüsmaa olõ-i inämb
esisaisva?
Vai: «Eurobürokraadi omma vereimejä!» Jah, suur’
hulk asjamiihi om tan murrõs külh. A miä om vanalõ
maailmalõ parõmb – kas rahumiilne ümbrelavva
läbikõnõlõminõ (kon nii vai tõistõ om ammõdimiihi
vaia) vai üts’tõsõl vere vällä laskminõ? Mälestüse
ilmasõtust omma viil värski. Ütenkuun olõ-i Euruupan
üttegi ulli füürerit kah võimulõ last.
Mi
olõmi maaharija rahvas. Meil om põllumaad üte
inemise kottalõ kavvõst inämb ku Euruupan. Kõik’ taa
maa tulõ panda inemiisi tiin’mä ja läbi harimisõ
piät tedä hoitma. Uma turg om meil väiku, üts’ jago
kraamist tulõ vällä müvvä.
Euruupa turg om Vinne turust kimmämb. Euruupan
peedäs ka põllumehest ja maaelost luku.
Ka
tuu jutt ei piä paika, et päält liitumist nõsõsõ
poodin õkvalt kõik’ hinna. Kallimbas läävä tsukru ja
suidsu. Pall’odõn Euruupa riigen om toidukorv’ kas
saman hinnan vai es’ki odavamb ku meil. Kauba hind
ripus är iks rahva rahakotist.
14.
septembri om tähtsä otsussõ päiv. Ma looda, et mu
otsussõ pääle ütlese latsõ ja latsõlatsõ kunagi:
«Esä, õigõlõ teit!»
*
Midä arvat euroliidust?
Uma
Leht uut järgmädse numbrõ jaos arvamuisi mi kandi
inemiisi käest, kiä mõtlõsõ euroliidulõ «ei» üldä.
Pankõ uma mõttõ kirja ja saatkõ mi toimõndusõlõ 25.
põimukuu pääväs!
Vildi Eva: seo
kandi inemise tunnõt viie meetri päält är!
Eesti kõgõ tunnõtumban seriaalin «Õnne 13»
tege Lauda-Kelli osan üten ka Antsla Nässmõisast
peri näütlejä Vildi Eva (42), kiä eräelun om nigu
ehtsä Võrumaa naistõrahvas iks: kasvatas latsi ja
kõnõlas lõppõmalda virka võru kiilt.
Määnest tüüd olõt elun viil tennü pääle tiatritüü?
Pääle katsõndat klassi lätsi Villändile
kultuurikuuli ja 17-aastadsõlt olli ma joba
klubijuhataja. Sinnä Villändile ma esi pagõsi, ega
kotun es taheta, ülti, et keskkuuli piät minemä ja
Antsla är lõpõtama. Salaja tei eksämi ja sai sisse,
no egas tuu midägi hullu es olõ. Kuuliminegipääväl
esä sis passõ kotun, et kas lätt vai ei lähä, piät’
viil bussi kinni. A ma tulli illadsõmba bussiga,
lätsi Kraavi kaudu, üts’ meesterahvas vei mu viil
mootorrattaga bussijaama. Ja ku kodu mant müüdä
sõitsõ, panni ma pää pingi ala – sis ma olli päsnü.
Pääle tuud vas’t kuu aigu vai rohkõmb kotun es käü,
sis oll’ raha otsan ja... Varsti tull’ esä käest
kiri: noh, tappa iks saat üte päätävve, a tulõ är
kodu.
Klubijuhataja ammõtit sait ka pitä?
Jah, kats’ aastat inne lavakalõ minekit. Tootsi
Pärnu rajoonin oll’ edimäne tüükotus. Nii noorõlt
iks ei tohe panda nii vastutava tüü pääle. Ei, häste
läts’, es olõ midägi, a är ma säält tulli, nii ruttu
ku sai. Sibula Karla – mu vaimnõ esä – kutsõ, et mis
sa tiit sääl võõran rajoonin, tulõ är! Ja tulligi
är, lätsi Karla manu tehnikumi klubi kunstilidsõs
juhis. Sääl mängse lokupilli – tuu oll’ kül kihvt
pill’, luitsidõga mängiti. Esi tä kirut’ toolõ
sätungi. Ma olõ tävveste kimmäs, et ma mängse
tihtipääle võlssi, a pill’ kostsõ iks vällä nii,
nigu olõssi õigõlõ mäng’nü. Kas tuu puuvärk’ pett
nii vai, ei tiiä.
Midä parla tiit?
Tüü
mõttõn om iks «Õnnõ» olnu kõik’ aig. Ma olõ mitu
kõrd mõtõlnu, et ei tegele inämb tuuga, selle et ku
näet kõrvalt tuud sousti, tulõ sääne mõtõ, et
issand, määne aoraiskamine. A vaiksõlt imbut sisse
ja ajat esi ka varsti ulli juttu ja istut ja oi, ku
tähtsä olõt.
A
Vanalinnastuudiost ärtulõk’ oll’ küll nii, et sai
lihtsäle siibri. Es koondada minnu, es midägi,
julgõlt lei ussõ kinni. Õnnõ padukomöödiä oll’ sääl
Vanalinnastuudion, üts’ tükk’ lätt, tõnõ tulõ,
vaheda õnnõ päälkiri är.
Sis
oll’ mul plaan’ Nukuteatrilõ minnä, Hermaküla manu
ja ilmselt olõs seo lugu kõik’ häste lõppõnu, ku taa
ei olõs lõppõnu nii, nigu taa lõppi.
Kuis sa «Õnnõ 13» trehvsit?
«Õnnõga» om nall’akas värk’. Ma elli juhuslikult
vanan «Õnnõ» majan. Innembi olli ma kuun Toomas
Kirsiga tennü telelavastust «Pildikesi Paunverest»,
a sis tä nakas’ joba esi ka midägi tegemä ja tä nägi
minnu last uutõn uulitsa pääl. Sis tä ütel’, et
sünnüdä är, järgmädsen seriaalin mängit mul pääossa.
Sis läts’ kavva aigu müüdä ja üts’kõrd tulõva sis
ussõ taadõ ja ütlese, et omma Eesti televisioonist.
Ma mõtli õkva, et ossa, kül Kirss om sõnapidäjä
miis’: mul om lats’ viil 11 kuud ja joba tulõ tüüd
pakma! Ma sis õkva küsse, et aa, minnu otsitigi,
jah? Tuu ütel’, et ei, ei, meid huvitas seo
tondiloss’, seo maja. Tuu oll’ sis «Õnnõ» kunstnik,
kiä võttõplatsõ otsõ. No ja sis nakas’ mul «Õnnõ»
ümbre maja käümä. Sääl oll’ häste suur’ krunt’ ja
puid pall’u pääl, et jätt säändse mulje, et oll’
nigu erälde. Kolleegi kävve mu puul sis kohvi
jooman, ma olli iks kotun ja sis sündü mul kolmas
lats’. Ku tegevüs läts’ maalõ, ku Ülu tull’, sis
tull’ mullõ ka osa. Sis ma naarsõ, et näet, juusksõ
magavalõ kassilõ hiir’ suuhtõ, juusksõ.
Mul
oll’ imä haigõ sis joba ja meil es olõ autut ja tä
meile Talliina küllä es jõvva. Tuu oll’ kül hää, et
tä televiisorist «Õnnõst» umõtõgi nägi mi maia. Ma
näüdässi tälle, et näet, njoo akna omma meil. Ja
titemõsu ka oll’ üts’kõrd pääl. Üts’kõrd imä ütel’,
et ma iks egäkõrd kae, et äkki sa juhuslikult läät
müüdä!
Kas midägi võru keelen ka tahassit mängi?
Jah! Tuu om kül üts’ asi, miä om kripeldänü. Ku ma
näe, kuis kiäki opp kül är võrukiilse teksti, a tä
hääldüs om võlss’, sis mõtlõt kül, et... Ma olõ
kadõ. Mängi kül tahas, täitsä nõun. Ja lukõ tahas
kah.
Miä sinnu viil huvitas?
Ma
lätsi giidikursuisilõ, et ma opi taa Talliina aoluu
selges. Är tei eksämi kah. Käve latsiga paar’ tsiiru
kah. A latsi aolugu ei huvita, nii nigu hinnäst
huvitas. Näid huvitas, kos hamburgeriput’ka om.
Hindäl om sääne aig, kos kõik’ huvitas. Parhilla
huvitas minnu Antsla aolugu ja seosama Karula
aolugu. Talliina aoluu sai teedä jah, a mul sääl
määntsidki juuri ei olõ.
Ku
piir’ oll’ viil valla, käve vanaimä ja onuga
Petserimaal. Mu esä olï 3-aastanõ, ku nä säält är
Antslalõ lätsi. Hundament’ oll’ alalõ ja vanaimä
läts’ väega palama, mugu käve ja näüdäs’, es olõ
määnestki jalahaigust. Sis ma tundsõ, kae, ku
imelik, et juurõ omma sääl, sis ma sai aru, midä tuu
tähendäs. Mul tull’ kananahk kah säl’gä, mul tulõ
parhilla kah, ku ma kõnõla.
Tegelikult om nii, et seo kandi inemise tunnõt viie
meetri päält är, ku muial näet. Nigu Kukumäega saimi
üts’kõrd kontsi pidul kokku ja tull’ vällä, et uma
veri. Teküs kontakt’, midägi ei olõ tetä. Määnegi
ausus vai avatus, määnegi sääne märgusõna om.
Võõridõ inemiisiga ei tekü säänest kontakti. Miis’
om mul ka siistkandist, Valgast.
Küsse Fastrõ Mariko ja Saarõ Evar
Saarõ Evari pilt
Vildi (Malleuse) Eva
om sündünü 22.08.1960 Antslan. Om 1978. aastal
lõpõtanu Villändi kultuurikooli ja 1984 TRK
lavakunstikateedri. 1987-1988 op’nu Talliina
muusigakoolin laulmist. Tüütänü
Vanalinnastuudion ja mäng’nü telelavastuisin.
Parhilla om vabakutsõlinõ. Kõgõ kuulsamb timä
osa om Lauda-Kelli seriaalin «Õnne 13». Abielun
Tiit Malleusega, kiä mäng’ piirivalvõorkestrin.
Perren kasus kolm last: Matilda (14), Oskar (10)
ja Bertha (9). Suvist käü iks
Antsla kandin suvitaman. Tälle miildüse aoluuga
kotusõ vai asja, Lõuna-Eesti luudus ja
mägironimine.
|
|