Urvastõ elo käü latsi ümbre

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee
 

Urvastõ mõis, külä ja kerik jääse egäüts’ tõõnõtõõsõst mitu versta kavvõlõ. Kõgõ inämb pidä kirämiis’ Contra Urvastõs õks küllä, kon om erikuul’ 120 kõva pääga latsõlõ ja kohe plaanitas ka tetä edimäst latsiaida.

«Latsiaida saassi 10–15 last kokko,» seletäs kõgõ tunnõtumb Urvastõ inemine Contra, kink naanõ Airi om ütś latsiaiaplaani vidäjist. «Projektist om edimäne 2000 kruuni kätte saad, vas’t saa ülejäänü 200 000 kah.»

Ku mõttõst asja saa, lupa vald päärahaga avita: Urvastõlõ olõssi latsiaida vaia joba tuuperäst, et latsõ mahu-i Kuldrilõ är. «Sügüse saa 60 tahtjast latsiaida 40,» seletäs Contra ja ütles, et ku kõik’ häste lätt, alostas latsiaid inneskidsõ põhikooli majan joba vahtsõst aastast.

A koolimajast taht tarri mano ka Urvastõ kuul’, selle et erikoolin tohe-i üle 16 latsõ klassin olla ja uma maja jääs ahtas. Urvastõ vallavanõmb Müürsepä Kurmet löüd, et mõlõmba plaani omma hää ja tarri jakkus mõlõmbilõ. «Ku vanõmba ja kuul’ kimmä ettepanõkiga vällä tulõva, sis ütles vald uma lõpligu sõna,» seletäs Müürsepp.

Erikooli latsil olõ-i koton hää

Urvastõ koolin käävä latsõ Võro, Põlva ja Valga maakunnast, iispäävä tulõva ja riidi läävä kodo. Poolõ omma peri asotsiaalõ perrist. «Näütüses tulõ poiss’ iispäävä hummogu, haisas hirmsahe ja ütles: imä lei mu vällä, ma pinikuudin magasi,» kõnõlõs kooli äripääväst majandusjuht’ Villemi Aino, inneskine vallavanõmb. «Sis saisva söökla ussõ takan ja uutva, et kuna lõpus süvvä saa.»

Villemi Aino tunnistas, et noid latsi  kaias külä pääl iks veidükese tõistõ. «Ku inne oll’ latsikodolatsi punt’ suvõl tegevüseldä kooli man, oll’ aiamaiõ pääl pahanduisi,» kõnõlõs tä.

Saman om kuul’ Urvastõ kandilõ kasus: tan saa tüüd 62 inemist. «Miä mullõ ei miildü, om tuu, et teenindävä inemise omma miinimumpalga pääl,» seletäs Aino. «Korgõ külälise kitvä, et opilaisikodo om meil illos ja puhas. A meil om 41 kemmergut ja tussiruumi! Tulku säält ministeeriumist ja kraamku naid egä päiv 2000 krooni iist! Mi latsõ olõ-i säändse, et ku haigõ omma, sis hõikasõ: imä, tuu potti! Mõni tulõ iispäävä ja süü kõrraga koti kommõ är. Sis ossõndas ja kiä koristas?»

Aino märk’, et mõnõ kotussõ (näütüses kompvekke jagamisõ) päält piässi süäme külmembäs tegemä, a kuis sa saat, ku lats’ tulõ iispäävä bussi päält, lüü käe ümbre kaala ja ütles: «Olõ mullõ emmes!»

Urvastõ kooli latsi «emme» Villemi Aino murõhtas tuu peräst, et latsil tulõvikun tüüd ja leibä olõssi. Harju Ülle pilt.

«Emme» Aino murõhtas ka tuu peräst, et latsil tulõvikun tüüd ja leibä olõssi. Timä päälekäümisel saava latsõ parhilla pääle puu-, metälli- ja ummõlusõtüü koolin ka põllumajandust oppi.

«Tull’ vällä, et latsõ ei tunnõ kaali- ja põrk’naluumõ,» põhjõndas Villemi Aino. Asi tull’ vällä, ku Taheva latsikodo tütär’latsõ timä kodotallo uudistaman kävve. «Tütär’latsõ kõnõli, et tahtva hindäle ka säänest koto,» kõnõlõs tä. «Ega näist liinaminejät olõ-i ja ku pindre pääl põrk’na-kardohka ja laudan tsiapõrsa är kasvatasõ, sis om vähämbält süük’ lavva pääl.»

Villem seletäs, et kooli suurõmba huligaani omma saman kõgõ parõmba tüütegijä ja ku tunni aost saa puid vai lavvakuurmat maha laati, sis lätt tüü linnuga. Järgmädsest aastast jääs puiõ laat’minõ är, selle et kuul’ saa vahtsõ katlamaja.

Vahtsõt ja hääd tulõ Urvastõlõ kõik’ aig mano ja tuu tõõstas, et seo om tävven elojõvvun paik. Pääle Contra perre ja kooli ettevõtmiisi taht Urvastõ mõisa man elläv Kanna Marika ka toolõ kandilõ ello sisse puhku, Contra imä Konnula Evi tege naisiklubiga kõvva tüüd, ilda aigu oll’ Urvastõn hariduselo aastapäiv jne.



Kas Urvastõn tasus ellä?

Contra:

Mi kolimi varsti Piidsa küllä, tuu om sääl mõisa puul. Ostsõmi sinnä maja.

Iks tasus, olõ-i hindäle parõmbat kotust löüdnü. Tulli tsõõriga siiä tagasi ja jo sis om taa mullõ õigõ kotus. Õnnõs saa kirätüüd üts’ kõik’  kon tetä. Mul tulõ varsti vällä latsiraamat, «Presidendi suur saladus» om päälkiri.

Maal om ruumi inämb. Mullõ miildüs, ku autid sõit müüdä paar’  tükkü tunnin ja tii pääl tulõ-i inämbüste kiäki vasta.

Mi kolimi varsti Piidsa küllä, tuu om sääl mõisa puul. Ostsõmi sinnä maja.
 

Siug pand’ pernaist kodoaian

Liinamäel Rauskapalu külän sai 16. hainakuu pääväl vanapernanõ Tarendi Liisi (Lovise) (77) õkva aian marjapuhmõ vaihõl siu käest salvada. Lätś rihaga hainu unikukõistõ pandma, ku äkki tundsõ, et nigu kusiraudsik purõ. Husś kattõ är ku volksati. Lovise märk’, et miä tuu sõs om, tetäs tohtre man prits’ ja valmis, a täl tull’ katõssa päivä haigõmajan olla.

«Kõgõpääst helisti umalõ rahvalõ,» kõnõl’ Liisi. «Nuu ütli, et mis sa viidät, kutsu kiirabi. Kiirabi, kos tä sääl Tartu lähkün om, ütel’, et

saadami teile Võru. Ma ütli, et mullõ tulõ iks innembi Antsla, Antsla uma tiidvä, kon ma elä. Ku punanõrist’ tull’, sõs oll’gi Viljar, uma külä inemine.»

Kiirabi tulõkini nakas’ jalg joba valutama ja üles ajama. Veri oll’ ka vällä tulnu, tohtre viil rõõmust’, et vas’t tull’ osa mürkü ka vällä. A tervüs läts’ iks halvas, mitu päivä hoiõti Liisit tsilguti all. Jala pääle es saa sukugi, a ku jalga üllen hoiõt, sõs väega es valutagi.

«Eluaig olõ Rauskapalun ja Ess-suu pääl marjal käünü, ei olõ hussi kunagi nännüki,» imeht’ Liisi. Minevä suvvõ sõski näkk’ – õkva kodomuro pääl. Rehk’ tokiga tuu siu är kah. Nüüd haigõmajan üts’ sanitar oll’ manitsanu, et miä sa teit, hussi ei tohtõv tappa, huss’ mass kätte. «A mi vanarahvas kõnõl’, et hussi tapja saa ütessä pattu andis,» ütel’ Liisi toolõ jutulõ vasta.

Võru haigõmaja ülembarst’ Aarti Agnes ütel’, et viimädse kuu joosul om näil olnu neli siu salvõtut. Põlva kiirabist üteldi, et näil om olnu seo suvi kah neli. Aarti Agnes selet’, et ku huss’ pand, ei tohe määntselgi juhul veresuuni kinni tõmmada. Viil hullõmb om suuga mürgü välläimemine, tuu kätte om timahavva Eestin joba üts’ inemine koolnu. Kõgõ parõmb om jättä jalg rahulõ ja juvva pall’o vett.

Saarõ Evar



Suumlasõ op'va võro kiilt

Hainakuu alostusõn oll’ hulk suumlaisi Võrol eesti kiilt op’man. Naidõ siän oll’ ka kuus’ hääd eesti keele mõistjat, kiä opõ Võrol eesti keele asõmõl hoobis võro kiilt. Võro keele kursus toimu Võro Instituudi man. Suvidsõ keelekursusõ kõrrald’ Soomõ eestisõpro selts’ Tuglas-seura. Suumlaisil oll’ võro keele vasta nii suur’ huvi, et nä lubasi hindäle telli Võro Instituudist ka võro keele Internetikursusõ, ütel’ keelekursuisi pääkõrraldaja Tapio Mäkeläinen.

UL