logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ
ARHIIV



Trüki otsisõna ja pressi ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


K
u seo lehenumbrõ kirätükü kokko saiva, pand' meid õkva imehtämä, ku hulga om juttõ nuurist ja nuuriga. Suidsusannu jutust võiti lukõ, et Margna Epp ja Kalve Toomas silmssi külä pääl liikun ja sannu pildisten säänestsamma asja: uutmalda hulga nuuri ja huvitavit inemiisi eläs maal vai om ildaaigu Võromaalõ elämä tulnu.

Säändse tagapõh'a pääl tunnus Elleri Kalle ennustus eesti keele ja rahva kurvast käekäügist Euroliidu all veidükese ülepingutõt.
Periselt või elo muiduki nii ka minnä, ku eestläse, noidõ hulgan ka võrokõsõ ja seto, uma maa paprõrahas vaihtasõ ja uma latsõ ärminejis kasvatasõ.

Ildaaigu oll' Vikerraadio kesküüprogrammin saadõ, kon noorõ näütlejä, kiä olli Napolin op'man käünü, kõnõli, kuis Napoli om tõistmuudu, ku üts'ki tõnõ Euruupa suur'liin – ulli massituristi jaos vastik kasimalda kotus, kon võit poodin pettä saia, a naapollaisi jaos hindästmõista kõgõ parõmb kotus maamuna pääl. Üts' näütlejä ütel', et ku eestläisil olõssi nii kimmäs hindäst lukupidämine ku naapollaisil, ei olõs täl määnestki hirmu Euruupa Liitu minegi iin. Kõnõldi, et Napoli olõ-i inämb aastasatu umaette kuningriik', a om sutnu kõik' tõisi kultuurõ mõotusõ vasta võtta ja umahindä Napoli kultuuri osas jauhva.

Et Võromaa rahvas om nakanu umma näko ja esierälist olõmist rohkõmb hoitma, tuud kinnütäse muuhulgan kõgõsugumadsõ küläkokkotulõgi ja kodokandipäävä, midä minevä suvõ joosul külh rohkõmb peeti ku mitma varradsõmba aasta joosul kokko. Pall'o kõnõlas säänegi asi, et Rõugõ kodokandipääväl sai kiränik Kauksi Ülle tutvas uma esäga, kedä tä 40 aastakka – niipall'o täl näid omgi – nännü es olõ.

UMA LEHE
SÕBÕR!!



Silmä Sandri:
Vihm võtt lavva päält kardohka ja põllult vilä

Harju Ülle: Suidsusann om Võromaal avvu seen

Laube Kadri: lõõdsamängu võedas maailman väega häste vasta

 

AHOLÄMMI!!!
 

ILM


Lühküt vannunaisisuvvõ



Bergmanni Karl
a,
  ilmavana

Süküskuu algpäävä piässi olõma väega segädse: pilven, selge, sadõmiid, või olla ka üükülmä pelgüst.

Pääle edimist kuuveerändit või tulla ilma sadõmilda pääväpaistõlinõ kuiv ilm üüsidsidõ üükülmiga. Tuun aon või är olla ka vannunaisisuvi.

Pääle täüskuud piässi minemä jaihõmbas ja ilm om mõningadsõ üükülmi ohuga nikani ku noorõnikuuni.

Kuu lõpuni piässi olõma peris jaih, või olla sügüsiidsi külmiga ilmu, mõnõl puul või nakada ka nõrgalt maad külmätämä. Tuu aig või olla ilma suuri sadõmilda, mõnõl puul või sata vähätsiid lumõhelbit.

 

 


Reklaamitelehvooni

079 91 435
053 428349

ekiri:
info@umaleht.ee


TOIMÕNDUS


 

KA KOS ÜTEl`


"Egas nüüd Vinne aig olõ-i, et egäle matsilõ kõik' mano tulõ!"

Inemine, kink kodoküllä es jõvva ei kinobuss' ega eurobuss'



Uma internetin


Siia vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsura vahtsid laulõ.


Siist saa uuri võroeesti synaraamatut

Siist saa kaia Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi

Siist saa lukõ ja kullõlda muinasjuttu «Vaenõlats’ kuu pääl».

Siist saa lukõq Eesti rahva nal´ajuttõ, minkast mõni om ka võro keeli kirjä pant.

Siist saa uuri MTÜ Vanaajamaja kodolehte, kost või lukõ ja oppi vanno meistriide tarkuisi palk’majjo ehitämise, lastukatussõ pandmisõ jms kotsilõ.

Siist saa nätä kodolehte «Egah kolgah uma kiiï», kost võit uuri vanasõnno ja mõistatusi tunnõtust.