PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHII
KIRÄ


 



Tossu Tilda  pajatusõ



Pois' kõsõ, oppaja ja lamba

Viiekümnendil aastil tul' iks ette, et latsil olli täi vai pus'a pään. Üten maakoolin tulli sügüse kuuli kats' velekeist, mõlõmbil eläjä hiusõkarvu seen.

Pois'kõisil kästi pää kõrda tetä, a nää kävve ummi täiega edesi. Sis võtt' üts' miis'oppaja massina ja ai pois'kõisi pää nulli pääle.

Pois'kõisil oll' hing' väega haigõ ja häbü kah. Et umma tujjo paranda, naksi pois'kõsõ nigu lamba määg'mä. Kävve koolimaia piten ja egän vahetunnin mugu määgsevä: «Määää, määä...» Ütel noorõl naisoppajal nakas' tuud kuuldõn pää peris valutama.

Maadõn, üüse vasta hummogut kuuld' tuu naisoppaja määg'mist. Oppaja hiitü väega: peräkõrd omma pois'kõsõ joba moro pääle määg'mä tulnu!? Oppaja kullõl' viil ja sis sai arvo, et «mää» tulõ iks lauda puult. Määgjä oll' oppaja hindä lambakõnõ.


Üts' kurat' tan piäs olõma A!

Egä sügüse tull' liinakuuli edimäste klassi ka mõni maalats'. Nuu es olõ nii julgõ ku liinalatsõ.

Oppaja kirot' tahvli pääle A-tähe. Liinapois'kõsõ kirodi uma A-tähe sinnä kõrvalõ, tahvli sai lõpus peris täüs kirotõdus.

Maapois'kõnõ kai kah, a kirotama es lää. Ku koolikell oll' vahetunni kõlisnu, oll' maapois'kõnõ julgõmbas saanu. Läts' tahvli manu, pand' käe oppaja A pääle – tuu oll' kõgõ ilosamb – ja ütel': «Ütú kurat' tan piäs olõma A!»

_________________________________________


Astmisõst ja võtmisõst

Miis' tull' üüse ts'ommin pääga kodo. Naanõ ütel': «Jäl olt sa hinnäst täüs tõmmanu! Olõs sa üts'kõrd ka normaalsõlt kodo tulnu!» Miis' vasta: «Kallis naasõkõnõ, är pahandagu-i täämbä külh, mul om tõõlinõ põhjus – ma asti parteihe!»

Sis nakas' naanõ viil õigõhe sõimama: «Kas sul na astmisõ üts'kõrd otsa lõpõ-i! Üle-eelä astsõ sa nagla otsa! Tuupääle sa võtit! Eelä astsõt lehmäsita sisse, tuu pääle jäl võtit!»


Vahtsõ sõna

Ku astumi Euroliitu, piämi uma sõna sääd'mä eurostandartõ perrä. Euroliidun tohe-i inämb üldä «piim», mi piät ütlemä «lüpsend». Rõõsk kuur' olõ-i inämb «kuur'», a «lüpsendi tõusõnd» – nõsõs piimä pääle.

«Hapukuur'» kõlba-i ka inämb üldä, tuu om «lüpsendi tõusõndi hapõnd'». Et hapnõstkoorõst saias võidu, om võid «lüpsendi tõusõndi hapõndi klopõnd'»!

Vahelaanõ Paali

___________________________


Üte palgapäävä lugu

Mehel olle palgapäiv ja sedä olle vaja tähistä. Võeti poolõ üüni sõbraga viina ja õltsi. Hummogu pää väega haigõ, nõudsõ naasõ käest pääparandust. Mari ütel', et ei anna. Ku sa parhilla ei anna, ma lää ja puu hindä är! Mari ütel', mine päälegi, saa üts' joodik vähämbäs.

Miis' võttõ puhvaika säl'gä ja läts' küünü. Võttõ mõsunööri, köüte takast püksirihma külge, pandsõ puhvaika alt üles, tegi nigu olõski ümbre kaala. Läts' pingi pääle ja köüte nööri tala külge, lei jalaga pingi alt ja jäigi tilpnõma. Ku tä joba rippu, tull'e Mari kaema ja nakas' hirmsahe rüük'mä. Tuu kisa pääle juuskõ naabri Anna kaema, miä om johtunu. Anna käske miilidsä perrä minnä. Mari läts'ki. Naabri Anna nägi riiuli pääl suidsulihha, võttõ suurõ tükü ja minemä. Mehel läts' hing' täüs, hõigas': «Ann, panõ liha tagasi.»

Anna läts' näost valgõs, nakas' surmahirmuga juuskma, a sattõ läve pääl maha, murdsõ seereluu katski. Ku Mari tulle miilitsäga, es saa Anna kõnõlda, mugu hünisi ja näüdäs' näpuga mehe poolõ.

Miilits ütel', et asi om selge, miis' tulõ nööri otsast är võtta. Saistas' pingi pääle ja nakas' nüüri katski lõikama. Miis' võttõ miilitsäl ümbre kaala kinni, et ku nüür' lätt katski, satas tä maha. Miilits nakas' väega rüük'mä, hüpäs' pingi päält ja sattõ tühä tünnü pääle, murdsõ kats' küleluud katski ja satõn tougas' Marit jalaga ja tuu sattõ meelemärküseldä maha. Mehel kakkõsi püksirihm är ja tä sattõ iks maha.

Ku kõik' tuu laabõrjaht' müüdä sai, läts' miis' esi miilitsähe, et päsemist nigunii ei olõ. Sääl mõistõti tälle 15 päivä aresti.

Rulli Roosi

 

«Jah» Euroliidulõ ja egäüts' saa avvusamba!

Ruitlanõ, kummipää

Niimuudu inämb edesi ellä ei saa. Midägi piämi uma elokõrraldusõ man põh'aligult ette võtma, mõtli ma täämbä hummugu ja inämp ma umast otsussõst ei taganõ - nellätõistkümnendäl septembril ütle ma kah euroas'a pääle «jah», selle, et... noh... üts'kõik'... Ma ei piäki midägi seletämä, lihtsäle ütle «jah» ja kõik'.

Ma usu, et pääle Euroliitu saamist tetäs egäle inemisele, kiä uhkõlõ «jah» ütel', uma pronksist avvusammas, selle, et tä otsustaval hetkel jupp' maad kavvõmbalõ märke, ku mudsu võtt'.

Erki-poisilõ panti joba Võromaalõ sammas pistü. Mi, tavaliidsi inemiisi jaos tetäs kah, egäleütele uma. Pronksist, ja sääne, et päävä käen läügüs.

Mul om hindä jaos sambaprojekt'ki valmis tett. Tarton Tähe ja Sepä uulidsa nuka pääl om üts' sääne asutus, mink moro pääl hoidas ja töödeldäs ümbre ohtlikku kraami, asku ja muud säänest, minka kokkuputminõ inemisele hää ja miildüv ei olõ.

Kõgõ silmäpaistvamb ask om sääl pronksist Lenin, korgõ ja illos, seosama Lenin, kiä aastid uhkõlõ Riia mäel EPA, parhilladsõ Kaitsõliidu, maja iin saisõ. Ku ma saassi täl pää maha lõigada ja hindä uma asõmõlõ tsusada, om mul sääne mälestüsmärk', et Noolõ Erki vasõst puuslik õkvalt kadõhusõst rohilidsõs lätt. Selle, et mu avvusammas kaal sõs hää mitu tonni, a timä uma jõud suvalinõ parm egä kell aiakäroga Emexile sõiduta.

Määndsest as'ast ma sinnä Lenini otsa uma pää tii, ma viil ei tiiä. Puust olõssi hää kerge tetä, võtassi säändse ilma ossalda paku... Sõs naatasi ütlemä, et Ruitlanõ om puupää. Võtassi kipsi, sõs olõ kips'pää, tavalidsõst pronksist om mu keerolist ja sümpaatsõt ilmet jälki väega rassõ vällä viili... Vas't kummist olõssi kõgõ tõõnäolidsõmb.

Ei olõski kõgõ targõmb umma täpsät näko sääl Lenini otsan vällä näüdädä. Parõmb istutasi sinnä pää asõmõlõ säändse kummist meesterahva m...i. A ku rahval Euroliidun olõmisõst kõrini saa, miä nigunii juhtus, sõs saava avvusamba all pingi pääl õlut lakva parmu mu, ku kõvva ja selgele Euroliidulõ «jah» ütelnü mehe kotsalõ m...n üldä, kiä ma sõs tõtõstõ olõ kah.

Egä kõrraligu monumendi küllen om määnegi tahvlimuudu asi, kon kirän, kiä monumendil kujotõt ja mille iist tälle säänest avvu osutõt. Mu kotsilõ saati sõs lukõ, et siin sais ja puhkas ja om Ruitlanõ, kiä 14. septembril, uma kodomaa ja rahva iist otsustamisõ hetkel käitü ku tõõlinõ t...pää.