PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ


 




Eesti kiil'  jääs Balti nukan nelländäs. Võro kiilt ja seto laulõ kuulõt õnnõ kaseti päält

Määntsit asju om uuta?

Elleri Kalle, ettekaeja

Piä om taa sõs käen, süküskuu 14. päiv, ja tulõ är otsusta, kuimuudu sõs üldä.

Üts' om selge, naabrimiis' seto piät umbõ ull' olõma, ku tä «jah» ütles. Õuruupa Liidun ei naka kiäki inämb märk'mä piiri ümbremõõtmist, niida ku om, nii taa jääs.

Miä saa eesti keelest (ja üten tuuga ka võro keelest), tuust om külh kõnõld, a olõ ei ma trehvänü kongi, et olõs üldü vai kirotõt nii, kuis ma as'ast arvu saa.

Õuruupa Liitu minek' tähendäs, et Balti nukan olõmi mi eestläse kõrraga nelläs rahvas, ku piiri är kaosõ. Edimäne om leedu kiilt, a tõnõ om vinne kiilt kõnõlõja rahvas. Sõs tulõ lätläne ja mi olõ kõgõ tsillõpa. Läti vinläsi tulõ innebä mi poolõ pääle elämä ku vastapite. Lätläne ja leedulanõ võiva olla uma keelega, a ku nä taha tüühü ja elämä tulõva, saa näistki osa Eesti vinnekeelidsest elänikkunnast.

Tulõ rehkendä, et kimmäle sund' Õuruupa Lätile ni Eestile pääle tõsõ ammõtligu keele, tuu om vinne keele. Seo tulõ nii viie-kuvvõ aastaga peräst. Päält tuu nakas mi maalõ tulõma poolakõisi ja serbläisi ja muid Hummogu-Õuruupa inemiisi. Õt nä omma päämidselt slaavi keele ilmast, saava na väega häste vinne keelega as'a aetus.

Samal aol lätt küländ hulga ummi nuuri inemiisi muialõ.

Sõs näedi es', kuis kujonõs. Ega na siistminejä suurõlt jaolt õkva är ei lää, a vet' tiiäti külh, kuis käü: mindäs mihele ja võedas naisi ja aig lätt ja tagasitulõminõ vinüs.

Katõkümne aastaga peräst om sais sõs sääne. Edimäne kiil' egän mõttõn om tan vinne kiil'. Kauba aaminõ ja muu as'atoimõndusõ omma täütsä vinne keele pääl. Eesti kiil' om külh ammõtlik edimäne kiil', õnnõ tä tüküs joba inglüse keele perrä kolmandamas jäämä. Eesti kiil' om niiüteldä klubi-kiil', õnnõ paar' kõrda aastagan lugõ pääministri pidoligu kõnnõ paprõ päält maha ja kõnõlõs sõs vinne kiilt edesi, et rahvas kah arvu olõssi saanu.

Võro kiilt saat kuulda külh vai sõs seto kiilt. Seo aoga om kuningriigi pääväst ja Kaika koolist kokko saanu üts' egäsuvinõ Kaika kirmas. Tulõ üten pitä, selle et eräle korjus pall'o veidü inemiisi. Umavaihõl kõnõldas eesti kiilt, a ku mõni jutt võro keeli ette mängitas vai seto laulu lauldas, sõs võtt silmä likõs külh.

Ku nüüd mõni inemine olõssi kats'kümmend aastakka kongi är ja tulõ sõs kaema määntsegi Võromaa keskmidse kotussõ pääle, sõs midä tä näge! Paar'-kolm poolakõist vai slovakki pidävä põldu vai kasvatasõ karja. Piimäpunkti pidä türkläne, kaupmiis' om asõr, konstaabli om näost õkva nigu kohvi sisse tsusat. Timä vanõmba olli umal aol Roodsin Somaalia pagõnigu. Surnuaia takan eläs esiki üts' abielopaar', kiä kõnõlõs hindä vaihõl eesti kiilt. Miis' mõist es'ki kuikivõrra võro kiilt. Õt om suvi, sõs omma näil latsõlatsõ Belgiäst külän, a näidega piät inglüse kiilt kõnõlõma.

Seo kõgõ peräst ütle ma külh 14-l «ei», ku muu peräst viil võinu märki. Vai tulkõ ti mullõ ütlemä, et seo jutt võlss' om!
 

Laube Kadri: lõõdsamängu võedas maailman väega häste vasta 

Varstust peri Laube Kadri (22) om külh viil väega nuur', a joba om timä kõrraldõduist rahvapillilaagriist läbi käünü üle 100 inemise.

Minevä kuu lõpul vidi tä joba viiendät rahvapillilaagrit Ruusmäel ja õkvalt inne tuud kõrrald' üten kõva rahvamuusigu Sünteri Sassi ja Võromaalt peri Noormaa Tarmoga kümnendit üleriigiliidsi lõõdsapäivi Tarton.

Kost tull' huvi rahvamuusiga vasta?

Mu esä om lõõtsa mäng'nü, imä mänge kannõld. Ma opsõ muusigakoolin viiulit, a mullõ viiulimäng istu es. Imä sundsõ ja kümme aastat iks opsõ tuud. Aasta inne lõpõtamist löüdse Villändi kultuurkolledsi kõrraldõdu rahvapillilaagri. Sis nakas' mullõ lõõts miildümä ja parhilla omgi mu pill' lõõtspill'. Mullõ miildüs seo pilli helü ja luu kah. Ku keskkuul' sai läbi, lätsi Villändile ja opsõ sääl lõõtsa, a viiulitunnõ võti iks kah.

Sis naassitki joba esi laagrit kõrraldama?

12. klassin opassi Ruusmäel rahvamuusiga huviringin. Lätsi külh Villändile, a mõtli, et taad asja om vaia jakada. Viie aasta joosul om laagriist läbi käünü üle saa inemise ja mul om armõdu hää miil', et näide siän om pall'u muusigaoppajit.

Miä seost kõgõst kassu om, kas inemiisi siän om huvi rahvamuusiga vasta nõsõnu?

Huviliisi nuuri om häste pall'u, noorõmba katsa-ütsä-aastadsõ. Kümme aastat tagasi oll' niikutsut kapellindus, parhilla opimi kuuldmisõ perrä, omma individuaal'tunni.

Pall'u mängitäs laagriin Võrumaalt peri pillilugusid?

Lõõdsaga opimi iks pall'u Võrumaa lugusid. Mi olõmi vannu lõõdsamiihi peris pall'u lindistänü. Üts' aasta kävve Ruusmäel mäng'män Võrumaa mehe Lindmõtsa Harri ja Pihu Alo. Mullõ miildüse Harri polka ja Alo stiil', kuis tä mäng'. Võrumaa polka omma kõik' hää, lõõts omgi polka- ja pulmapill'. Mu lemmiklugu om «Ku naanõ minno pahandas...»

Määndse pilli laagriliisilõ kõgõ inämb miildüse?

Miildüse lõõts, karmoska, viiul', kuvvõ keelega kannõl'. Kitarri tahetas pall'u oppi ja edimäst aastat om väega pop parmupill'.

Mul om hää miil', et pillilaagrin om egä aastaga inämb ja inämb võrukõisi: edimädsel aastal oll' võrukõisi üts'-kats', seokõrd joba kümme. Haanist omma Mängli, mul om meelen, et Mängli Aksel alust' kunagi, a parhilla kävve laagrin timä noorõmb sõsar ja veli.

Kuis mi rahvamuusigat maailman vasta võedas?

Eesti rahvamuusiga lätt häste, lõõtsa võedas väega häste vasta. Kävvemi Hiinan, sääl es olõ kiäki inne lõõtsa kuuldnugi. Villändi kultuurikolledsi ummi iks kutsutas egäle poolõ ja saa pall'u ilma müüdä kävvü.

Midä tahassit viil kõrralda ja är tetä?

Avita kõrralda ka Tartu lõõdsapäivi, järg'mine aasta tahami sääl tetä lõõdsamäng'mise maratonni. Mängitäs ütte jutti, tahami kõik'võimaligu eesti luu üles võtta.

Kas piät hinnäst maatütrigus?

Jah, mullõ miildüs maal. Villändi liin olõ-õs mu jaos. Sis ma mõtli, et tulõ iks Võrumaalõ tagasi, a parhilla om elu veidü tõistõ lännü, õkvalt sõida pikembäs aos Kreekalõ. Paistus, miä elust saa, ma olõ jo nii nuur' kah.

Võrumaad iks süämest lasõ-i?

Seo olõ-i võimalik, ma olõ nii kurb, et ma är lähä!

Miä om sul Võrumaast kõgõ inämb hingen?

Kiil' om ja maastik ja... Ku näe joba Võrumaa silti, tulõ õkvalt hää tunnõ sisse.

Küsse Harju Ülle
 

Laube Kadri om sündünü 20. aprillil 1981. Imä om võrukõnõ, esä peri Rapla kandist. Kadri om op'nu Varstu keskkoolin, a lõpõt' hoobis Võrol täüskasunuidõ gümnaasiumi. Opsõ Võru muusigakoolin viiulit.

1999. aastast opp Villändi kultuurikolletsin lõõtsa, a pelgäs, et taa kuul'  jääs mõnõs aos lõpõtamalda.

Täämbädses pääväs om Kadri joba är Kreekadõ sõitnu ja tulõvikun taht mehele minnä kreeklasõlõ, kiä sääl viinamarju ja oliive kasvatas. Kadri lupa, et mehel tulõ kah iks Võrumaal är kävvü ja elu näütäs, miä edesi saa.