Eesti kiil' jääs Balti nukan nelländäs. Võro kiilt
ja seto laulõ kuulõt õnnõ kaseti päält
Määntsit asju
om uuta?
Elleri Kalle,
ettekaeja
Piä
om taa sõs käen, süküskuu 14. päiv, ja tulõ är
otsusta, kuimuudu sõs üldä.
Üts' om selge, naabrimiis' seto piät
umbõ ull' olõma, ku tä «jah» ütles. Õuruupa Liidun
ei naka kiäki inämb märk'mä piiri ümbremõõtmist,
niida ku om, nii taa jääs.
Miä saa eesti keelest (ja üten tuuga
ka võro keelest), tuust om külh kõnõld, a olõ ei ma
trehvänü kongi, et olõs üldü vai kirotõt nii, kuis
ma as'ast arvu saa.
Õuruupa Liitu minek' tähendäs, et
Balti nukan olõmi mi eestläse kõrraga nelläs rahvas,
ku piiri är kaosõ. Edimäne om leedu kiilt, a tõnõ om
vinne kiilt kõnõlõja rahvas. Sõs tulõ lätläne ja mi
olõ kõgõ tsillõpa. Läti vinläsi tulõ innebä mi poolõ
pääle elämä ku vastapite. Lätläne ja leedulanõ
võiva olla uma keelega, a ku nä taha tüühü ja elämä
tulõva, saa näistki osa Eesti vinnekeelidsest
elänikkunnast.
Tulõ rehkendä, et kimmäle sund'
Õuruupa Lätile ni Eestile pääle tõsõ ammõtligu
keele, tuu om vinne keele. Seo tulõ nii viie-kuvvõ
aastaga peräst. Päält tuu nakas mi maalõ tulõma
poolakõisi ja serbläisi ja muid Hummogu-Õuruupa
inemiisi. Õt nä omma päämidselt slaavi keele
ilmast, saava na väega häste vinne keelega as'a
aetus.
Samal aol lätt küländ hulga ummi
nuuri inemiisi muialõ.
Sõs näedi es', kuis kujonõs. Ega na
siistminejä suurõlt jaolt õkva är ei lää, a vet'
tiiäti külh, kuis käü: mindäs mihele ja võedas
naisi ja aig lätt ja tagasitulõminõ vinüs.
Katõkümne aastaga peräst om sais sõs
sääne. Edimäne kiil' egän mõttõn om tan vinne kiil'.
Kauba aaminõ ja muu as'atoimõndusõ omma täütsä
vinne keele pääl. Eesti kiil' om külh ammõtlik
edimäne kiil', õnnõ tä tüküs joba inglüse keele
perrä kolmandamas jäämä. Eesti kiil' om niiüteldä
klubi-kiil', õnnõ paar' kõrda aastagan lugõ
pääministri pidoligu kõnnõ paprõ päält maha ja
kõnõlõs sõs vinne kiilt edesi, et rahvas kah arvu
olõssi saanu.
Võro kiilt saat kuulda külh vai sõs
seto kiilt. Seo aoga om kuningriigi pääväst ja
Kaika koolist kokko saanu üts' egäsuvinõ Kaika
kirmas.
Tulõ üten pitä, selle et eräle
korjus pall'o veidü inemiisi. Umavaihõl
kõnõldas eesti kiilt, a ku mõni jutt võro keeli
ette mängitas vai seto laulu lauldas, sõs võtt
silmä likõs külh.
Ku nüüd mõni inemine olõssi
kats'kümmend aastakka kongi är ja tulõ sõs kaema
määntsegi Võromaa keskmidse kotussõ pääle, sõs
midä tä näge! Paar'-kolm poolakõist vai slovakki
pidävä põldu vai kasvatasõ karja. Piimäpunkti pidä
türkläne, kaupmiis' om asõr, konstaabli om näost
õkva nigu kohvi sisse tsusat. Timä vanõmba olli
umal aol Roodsin Somaalia pagõnigu. Surnuaia takan
eläs esiki üts' abielopaar', kiä kõnõlõs hindä
vaihõl eesti kiilt. Miis' mõist es'ki kuikivõrra
võro kiilt. Õt om suvi, sõs omma näil latsõlatsõ
Belgiäst külän, a näidega piät inglüse kiilt
kõnõlõma.
Seo kõgõ peräst ütle ma külh 14-l
«ei», ku muu peräst viil võinu märki. Vai tulkõ ti
mullõ ütlemä, et seo jutt võlss' om!
Laube Kadri:
lõõdsamängu võedas maailman väega häste vasta
Varstust peri Laube Kadri (22) om
külh viil väega nuur', a joba om timä kõrraldõduist
rahvapillilaagriist läbi käünü üle 100 inemise.
Minevä kuu lõpul vidi tä joba
viiendät rahvapillilaagrit Ruusmäel ja õkvalt inne
tuud kõrrald' üten kõva rahvamuusigu Sünteri Sassi
ja Võromaalt peri Noormaa Tarmoga kümnendit
üleriigiliidsi lõõdsapäivi Tarton.
Kost tull' huvi rahvamuusiga vasta?
Mu esä om lõõtsa mäng'nü, imä mänge
kannõld. Ma opsõ muusigakoolin viiulit, a mullõ
viiulimäng istu es. Imä sundsõ ja kümme aastat iks
opsõ tuud. Aasta inne lõpõtamist löüdse Villändi
kultuurkolledsi kõrraldõdu rahvapillilaagri. Sis
nakas' mullõ lõõts miildümä ja parhilla omgi mu
pill' lõõtspill'. Mullõ miildüs seo pilli helü ja
luu kah. Ku keskkuul' sai läbi, lätsi Villändile ja
opsõ sääl lõõtsa, a viiulitunnõ võti iks kah.
Sis naassitki joba esi laagrit
kõrraldama?
12. klassin opassi Ruusmäel
rahvamuusiga huviringin.
Lätsi külh Villändile, a mõtli, et
taad asja om vaia jakada. Viie aasta joosul om
laagriist läbi käünü üle saa inemise ja mul om
armõdu hää miil', et näide siän om pall'u
muusigaoppajit.
Miä seost kõgõst kassu om, kas
inemiisi siän om huvi rahvamuusiga vasta nõsõnu?
Huviliisi nuuri om häste pall'u,
noorõmba katsa-ütsä-aastadsõ. Kümme aastat tagasi
oll' niikutsut kapellindus, parhilla opimi
kuuldmisõ perrä, omma individuaal'tunni.
Pall'u mängitäs laagriin Võrumaalt
peri pillilugusid?
Lõõdsaga opimi iks pall'u Võrumaa
lugusid. Mi olõmi vannu lõõdsamiihi peris pall'u
lindistänü. Üts' aasta kävve Ruusmäel mäng'män
Võrumaa mehe Lindmõtsa Harri ja Pihu Alo. Mullõ
miildüse Harri polka ja Alo stiil', kuis tä mäng'.
Võrumaa polka omma kõik' hää, lõõts omgi polka- ja
pulmapill'. Mu lemmiklugu om «Ku naanõ minno
pahandas...»
Määndse pilli laagriliisilõ kõgõ
inämb miildüse?
Miildüse lõõts, karmoska, viiul',
kuvvõ keelega kannõl'. Kitarri tahetas pall'u oppi
ja edimäst aastat om väega pop parmupill'.
Mul om hää miil', et pillilaagrin om
egä aastaga inämb ja inämb võrukõisi: edimädsel
aastal oll' võrukõisi üts'-kats', seokõrd joba
kümme. Haanist omma Mängli, mul om meelen, et Mängli
Aksel alust' kunagi, a parhilla kävve laagrin timä
noorõmb sõsar ja veli.
Kuis mi rahvamuusigat maailman vasta
võedas?
Eesti rahvamuusiga lätt häste,
lõõtsa võedas väega häste vasta. Kävvemi Hiinan,
sääl es olõ kiäki inne lõõtsa kuuldnugi. Villändi
kultuurikolledsi ummi iks kutsutas egäle poolõ ja
saa pall'u ilma müüdä kävvü.
Midä tahassit viil kõrralda ja är
tetä?
Avita kõrralda ka Tartu
lõõdsapäivi, järg'mine aasta tahami sääl tetä
lõõdsamäng'mise maratonni. Mängitäs ütte jutti,
tahami kõik'võimaligu eesti luu üles võtta.
Kas piät hinnäst maatütrigus?
Jah, mullõ miildüs maal. Villändi
liin olõ-õs mu jaos. Sis ma mõtli, et tulõ iks
Võrumaalõ tagasi, a parhilla om elu veidü tõistõ
lännü, õkvalt sõida pikembäs aos Kreekalõ.
Paistus, miä elust saa, ma olõ jo nii nuur' kah.
Võrumaad iks süämest lasõ-i?
Seo olõ-i võimalik, ma olõ nii kurb,
et ma är lähä!
Miä om sul Võrumaast kõgõ inämb
hingen?
Kiil' om ja maastik ja... Ku näe joba
Võrumaa silti, tulõ õkvalt hää tunnõ sisse.
Küsse Harju
Ülle
Laube Kadri
om sündünü 20.
aprillil 1981. Imä om võrukõnõ, esä peri Rapla
kandist. Kadri om op'nu Varstu keskkoolin, a
lõpõt' hoobis Võrol täüskasunuidõ gümnaasiumi.
Opsõ Võru muusigakoolin viiulit.
1999. aastast opp Villändi
kultuurikolletsin lõõtsa, a pelgäs, et taa kuul'
jääs mõnõs aos lõpõtamalda.
Täämbädses pääväs om Kadri joba
är Kreekadõ sõitnu ja tulõvikun taht mehele
minnä kreeklasõlõ, kiä sääl viinamarju ja oliive
kasvatas. Kadri lupa, et mehel tulõ kah iks
Võrumaal är kävvü ja elu näütäs, miä edesi saa. |
|