PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Suidsusann om Võromaal avvu seen

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee 

Suidsusann om Võromaal nigu perreliigõ, midä lahuta-i es'ki sis maaha, ku tarrõ om tussiruum' ehitet – nii kinnütäse kunstnigu Margna Epp ja Kalve Toomas, kiä omma seo suvi läbi uur'nu üle 100 Võromaa suidsusanna.

«Ma imehtä tuud, ku pall'o om Võromaa inemiisin suidsusanna miilt ja vaimu: mõnõl om tarrõ tett tussiruum' ja põrmandulämmistüsega eelektrisann, a käävä iks suidsusannan,» seletäs Margna Epp.



Margna Epp suidusanna kerest mõõtman: seo suvõga omma sanna-uurja mõõtnu ja üles võtnu üle 100 Võromaa suidsusanna.
Harju Ülle pilt

Peipsi veeren saisõ üte talo moro pääl uhkõ tsiibi ja latsõ sõidi motorollõridõga ringi, a rikkal pererahval om suidsusann suurõ avvu seen. «Käävä sääl kõik' aig, nuustikidõ asõmõl korjasõ mõtsast reboraiga nutsakit ja nühk'vä tuuga iho puhtas,» kõnõlõs Margna Epp.

Tä ütles, et om hää nätä, kuis just noorõ omma naanu suidsusannast luku pidämä. «Meile oll' suur' avastus, et olõ-i noorõ maalt joht kohegi kaonu, maal om pall'o tugõvit nuuri perrit, kiä mõistva vannust kombist luku pitä.»

Suidsusanna vasta om võrokõisil eriline lugupidämine. Pall'o suidsutasõ sääl õnnõ lihha, a lasõ-i sannal määndselgi juhul är lagonõda. «Paganamaal rippu üten sannan liha ilosahe laen – aita olõ-õs ja sannan sais liha häste,» märk' Kalve Toomas.

Margna Epp kinnütäs, et kõik' sannaumanigu omma uurja väega häste vasta võtnu ja sannapildistämise vasta olõ-i kellelgi midägi olnu. «Mi teemi küländ sagõhõhe niimuudu, et näemi tii päält sanna, käänämi moro pääle ja kõnõlõmi jutu är,» seletäs Epp.

Vanal Võromaal om suidsusannu pall'o inämb alalõ, kui kiäki om mõistnu arvada. Suidsusann om piä egän tõsõn talon. Põlva lähkül Tännässilmä külän om naid näütüses 15 tükkü.

Margna Epp kõnõlõs, et Võromaa ja Setomaa sanna omma selgehe esimuudu. Setomaal omma suidsusanna vähäligumba ja sagõhõhe lavvust ederuumiga.

Urvastõn om 170-aastanõ sann

Sannatüübi käävä küläkaupa: üten külän omma inämb-vähämb üttemuudu sanna. Kõgõ vanõmba sanna, 170-aastadsõ, lövvi uurja Urvastõ kerigu lähkült Palutedre Etna puult. Saa-aastaidsi sannu om joba peris hulga.

Põnnõv oll' Karula kandi kuup-sann, miä näge vällä nigu keldri. Ka Kissi Hilda perre katõ ederuumiga suidsusann Orava küle all om ummamuudu: ütest ruumist tuvvas puid ja käüdäs kütmän, tõnõ puhas tarõ om rõivilõsääd'mises.

Sanna köedäs inämbüisi iks puul'päävä, talvõl ka üle nädäli. Mõnõn külän, kon om tukõv kogokund, kütetäs sanna kõrdamüüdä ja käüdäs üts'tõsõ puul sannan.

Margna Epu ja Kalve Toomasõ sanna-uur'minõ olõ-i joht viil otsa saanu. Vällähõikamisõ pääle kõlistõdi näile väega pall'o ja kunstnigu lupasõ, et viil seo sügüse käüdäs kimmähe kõik' nuu sanna läbi.

Kunstnigu plaan'va sanna-uuringust tetä näütüse ja anda vällä värviliidsi piltega raamadu. «Illos raamat annassi sannaumanikõlõ kimmüst mano,» löüd Kalve Toomas.

Pääle tuu plaan'va kunstnigu tetä suidsusanna-klubi ja Eesti suidsusanna muusõumi. Säänest meil viil olõ-i, a uma sannamuusõum' om Soomõn.

 

Ainukõnõ külätähetorn' sai 40-aastadsõs

16. põimukuu pääväl pidäsi Listaku külä ja kavvõmbagi kandi rahvas Tõudsimäe tähetorni 40. aastapäivä.

Säänest külätähetorni olõ-i terven Eestin muial ku õnnõ Võromaal Lasva vallan Listaku külän. Säänest asja tulõ hoita.

Pito peeti ka Pindi kerigun, kon laulõ naiskuur' Mai Põlvast. Õdagu tull' rahvas kokko Tõudsimäele, tull' ka sama naiskuur', kon laul tähetorni pidäjä Raudsaarõ Hugo (80) tütär' Heli.

Hugot ja Helli tulõ kittä: tähetorni ümbrüs om armõdu illos, õkvalt 5 pluss'. Kõik' saiva tuud illo kaia, miä tuust, et vaihõpääl sattõ nigu uavarrõst ja rahvas sai varju väikun tarõn. Kõgõ noorõmb pidolinõ oll' vaivalt poolõaastanõ ja kõgõ vanõmb üle 90.

Tansaman peeti kõnõt ja pererahvas sai kingitüses kirvõ: et saassi õkvalt suurõmbat maia ehitämä naada. Kingiti viil üükull' kündlega ja suur' Eesti lipp, miä õkvalt torni üles tõmmati.

Peo pääsüüdläsele Hugolõ kingiti viil vana eestiaignõ latõrn ja pall'o raamatit. Hugo tennäs' kõiki ja selet' nal'aga poolõs maakerä püürdlemist ümbre päävä.

Tähtikaeminõ jäi seokõrd ärä, selle et taivas oll' pilven. A vihma lauli külh naiskoori naasõ minemä.

Riitsaarõ Lainõ

 

Talunimesilte saa üles panda külh



Talunimmisilt' tii veeren ei tii kurja kinkalõgi.
Fastrõ Mariko pilt

Ilda aigu pand' küläseltsing Mõnistõ valda Tundu küllä tii viirde ilusa ummamuudu talunimmisildi, a inne oll' teedevalitsusõga veidü purõlõmist.

«Teedevalitsusõst üteldi, et pankõ silt' kuusõheki takka, a kiä tuud säält näge! Soomõn olli kõik' talunimesildi ilustõ tii veeren, mille meil sõs ei või olla! Ma käve näile niipall'u närve pääle, et lõpus lubatigi tulp tii viirde panda,» seletäs küläseltsingu vidäjä Tuvikõsõ Eda (36) naaruga.

Tuvikõsõ Eda ja küläseltsingu iistvõttõl om Tundu külän viimädsel aol pall'u ärä tettü: matkarada, häll, palliplats' ja seosama paigapäälsiide tallõ manu näütäv tiiviirne tulp käelauduga.

«Keväjä kirudi nall'as üte projekti ja antigi rahha,» kõnõlõs Tuvikõsõ Eda. «Sis puhastimi är tii Laurimäele. Kõik' külä katsakümneaastadsõ kävve jäl Laurimäel, uma nuuruspõlvõ karjankäügi ratu müüdä.»

Edesi plaan' küläseltsing suur'tii viirde tetä egä tiiotsa manu lilliklumbi. Küläseltsingu ala käü kuus' tallu.

Fastrõ Mariko