Põllumiis' olõ-i hulga aigu nii rassõt
süküst tunda saanu. Jälleki om täl põhjust kukrut kratsi
ja ärimehe tarkust imehtä. Tuu saa võlgu antu väetüisi
ja mürke iist iks uma villä odavalõ kätte, miä tuust, et
egäl puul põh'apuul'kerä pääl oll' väikene viläsaak' ja
maailmaturu hind om üles lännü.
Ku põllumehel om riihetolm iks viil sälän ja tä taht
tuud küläsannan maaha mõskõ, või tä imehtüsega teedä
saia, et sann om vaihõpääl kinniki pantu - ei vasta
euronõudilõ. Ku nüüd olõssi Ruitlanõ, võinu õkva
röögätä, et kuradi prantslasõ, esi ti mõnõsaa aasta iist
es tiiä mõskmisõst midägi, lassõt mugu õnnõ odööri
pääle, a nüüd tahati mi sannakultuuri vällä koolõta.
Ummõtõ om häste teedä, et ega prantslasõ ei tulõ mi
küläsannu kinni pandma. Uma Leht luut külh, et Võromaa
tervüsekaitsõammõtnikõl jakkus pikkä miilt sanna
puupõrmandu ja tsiatapmistuudsi puust pää vasta. Ku nä
esi muidogi puupääga käsotäütjis ei taha jäiä.
Niilo Tiit lupa Riigikogon naada
riigimiihile selges tegemä, midä maarahvas tegeligult
taht. Tuu om täl hää plaan' ja jõudu tälle tuu jaos, a
kas õks om olõman üttemuudu tahtmiisiga maarahvast? Üte
tahtva parõmba elo saamisõs tüüd tetä, tõsõ tahtva
tsianahka vitä ja uma tüüldäolõkist egäle vastatulõjalõ
ikulaulu vöörütä. Ku tan om selge, kinkalõ piät kur'alt
näppu vibutama, sõs midä märki Vinne piiri hätist?
Setokõnõ taht viis' kõrd aastan Mõla kerikohe sõita ja
siunas bensiinividäjit, kinka peräst vindläne nüüd
kõikilõ korgõ massu pääle lei. A või-olla vindläne es
märgiki tuust bensiinividäjäst, ku tä kalli kindlustusõ
pääle pand'? Säälsaman ost setokõnõ häämeelega
bensiinividäjä käest pudõli viina ja ploki suitsu ja om
valmis tunnistama, et egäl mehel uma tüü. Esindä sõs
näide tahtmiisi riigi iin, minka massinavärk' nõud, et
viina ja suitsõ päält kõrralikult massu massõtasi. Ku
üts'kõrd euroliidun olõmi, sõs viil ja viilgi inämb.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
|
Vinne piir rüüv rahha
Niilo Tiit vahtsõ ilma võimaluisist
Ruitlanõ: nimi ei tsurgi juustu!
ILM
Hilläkeiste lätt külmembäs
Bergmanni Karla,
ilmavana
Viinakuu alustus
piässi olõma sügüsedselt lämmi. Mõnõl puul või olla
üükülmi, mõnõl puul või tulla lumõlörtsi vai vihma.
Pääle kuu edimäst veerändit piässi ilm
nakkama päiv päävält külmembäs minemä. Üüse piässi
kraadiklaas' nakkama olõma joba alla nulli, a päivä või
olla ka lämmäkraatõ, või olla ka sadõmid, nii lummõ ku
lumõlörtsi.
Täüskuust edesi piäs ilm minemä jär'est külmembäs, päivä
või algusõn viil mõnõl puul olla pluss'kraatõ. Piässi
olõma ilma sadõmilda, niiüldä kuiv külm. Kuu lõpupoolõ
piässi tulõma joba peris talvist lummõ ja külm piässi
minemä kõvõmbas.
Ku tuult om, sõs tuu piässi olõma külm.
28. oktoobril
om jälki
LINDORA LAAT!
Laadal omma 150-aastadsõ traditsiooni ja tä kõrraldus
esi.
Lindora om Võro-Obinitsa tii veeren, Lasvalt ja
Otsamõisast Setomaa poolõ, Vahtsõliinast Lepässaardõ
minevä
tii ristin. |
|