PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KERGÜSI
KIRÄ

 
       



Riigivanõmba püksü

Tuu oll' 1926. ajastaigu varakevväi, ku riigivanõmb Teemanti Jaan  Kanepi korgõmban algkooli külän käve, tull' miilde Marga Akselil (90) Uppsalast. Kuul'meistre olliva pidorõivin, koolilatsõ panti koolimaja ette rivvi kõrdatettüide rõividõga. Sõs sõitsõ koolimaja ette must uhkõ sõiduauto. Säält astsõ vällä Teemanti Jaan. Täl es olõ adjutanti nigu põrhõlla presitendil. Akselil es olõ meelen, kedä riigivanõmb kättpite teret' vai midä kõnõl', a häste olli meelen tä püksü.

Aksel ja timäiälidse kar'apois'kõsõ kandsõva «poolõtoobiliidsi» pükse. Pois'kõisil tüksevä püksüharo kogo aig lühküs jäämä, nä jo kasviva nigu mõts. Saisõva nä sis koolimaja iin ja es taha sukugi edimädsen rian olla, et näide hahku pükse nätä es olnu.

 

Riigivanõmba autost sirotiva kõgõpäält vällä riigivanõmba uhkin puul'saapin jala, sõs olli nätä suka ja sõs viil olli nätä poolõn seeren pükse alomidsõ otsa. Nuu olli vas't sõiduga kronts'u ka lännü. 77 ajastaigu ildamba es mäletä Aksel, midä riigivanõmb kõnõl', a tä lühkü püksüharo jäivä miilde ja pois'kõsõlõ tundu päält tuud, et uma püksü es olõki inämb nii kehvä. Olli peris umadsõ, iks riigivanõmbaga üttemuudu!

Hirvlaane Milvi
 

Kagahii mammat ja tätät!

Matsil Varstu sissesõidutii algusõn om tii veeren viiest põhupallist tett paarikõnõ – miis' ja naanõ. Paprõst omma pantu silmä, konservikarbist nõna, mehel omma mustast maasigakilest vundsi ja püksi, miä omma saadu vannust teksapüksest lahastõn, nii et rõiva tagapuul' kah iin om ja häste tubli mehe pükse mõõdi parõmbidõ vällä and. Naasõ prundsilõigõ om harilik. Mamma ja tätä olli tennü Parvõ Rauno ja Kadri Kriguli talust. Näide esä, kiä parajalõ tiiotsast autuga vällä käändse, kinnüt', et olõ-õs määnestki täht'päivä ega pitu, latsõ lihtsäle võti kätte ja teivä.

Saarõ Evar