PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Vinne piir' rüüv rahha

Silmä Sandri
silmaonu@hotmail.com

Viimädse kuu omma Koidula piiripunktin vaiksõ: inneskine kaubareisjide vuur' om är kaonu ja piiripunktist saa järjekõrralda õkva läbi sõita.

Vaikusõ salahus om käkit suvõ lõppu, ku Vinnemaa pandsõ autilõ pääle rahalidsõ liikluskindlustusõ - katõ nädali iist 1100 ruublit ehk veidü inämb ku viiúsada kruuni. Koidula piiripunktist läbisõitja piät seolõ rahalõ mano pandma viil Petserist Pihkva poolõ minevä tii 100 ruubli suurusõ massu egä kõrra päält ja sis om selge, et Vinnemaal kävvü olõ-i inämb sukugi otav.

Mik'tämäe vallast peri Tero Kalju omgi parhilla õnnõdu. «Ku tiimassu ja kindlustus kokko võtta, sis mass Vinnemaal käümine joba 700 kruuni,» kõnõï miiú. «Väiku autoga olõ-i mõtõt sinnä joht inämb minnä.»

A ega Kaljul Vinnemaa sõidu tuupärast viil sõitmalda ei jää! Tulõva kuu plaan' miis' iks kõrra Petserin kävvü ja säält apteegist süämerohtu osta.

 

Kaotasõ tavalidsõ inemise

Miùtämäe vallavanõmb Luigasõ Inara üteï, et Vinnemaa massõst kaotasõgi kõgõ inämb tavalidsõ inemise. Neo, kiä aiõva inne Vinnemaa ja Eesti vaihõl pendsu- ja viinaärri, tegevä tuud iks edesi. «Rassõs lätt inemiisil, kiä tahtva paar'-kolm kõrda aastan Vinnemaal surnuaian kävvü,» ohas' vallavanõmb.

A om ka noid, kiä tundva suurt rõõmu massõ päälepandmisõ üle. Pihkva turismivirma Caravel päälik Mihhail Ivanov üteï, et parhilla olõ-i Eesti sõitminõ inämb määnegi murõ.

Ku innembi tulï Ivanovi Eesti saadõtuil turismirühmil mõnikõrd pikält piiri pääl saista, selle et «bensinniku», nigu Ivanov ütel', olli piiri är ummistanu, sis parhilla om tii tühi.

«Ma sõida parhilla katõ tunniga Pihkvast Tartohe,» rõõmust' ettevõtja, kinkalõ piirist kipõlt ülesaaminõ om eloküsümüs. Om jo seo aasta Pihkvast Eesti rännänüst 800-st Vinne turistist katú kolmandikku tulnu siiä Ivanovi virma vahendusõl.

Kagu Tolliinspektuuri päälik Männiste Johannes üteï, et augustin ehk õkvalt päält tuud, ku Vinne puul' naaú autilt liikluskindlustust nõudma, sõiç säält läbi õnnõ veidü vähämb massinit ku juulin.

Autidõ vähämbäs jäämist saa või-olla nätä septembrin, a noid numbrit olõ-i Männiste viil saanu. «Aasta pääle olõki-i seo kindlustus väega kallis, neo, kiä tahtva, käävä iks Vinnemaalõ edesi,» ütel' tä.

Vinnemaal käümäldä ei jää

Luigasõ Inara üteï sammamuudu, et kokkovõttõn Vinnemaal käümäldä ei jää. Ku autoga minekit rahakott' inämb ei lupa, sõidõtas autoga Koidula piiripunkti, jäedäs massin sinnä ja mindäs jalaga üle piiri Petserihe. A Luigasõ Inara ütel' tuudki, et niimuudu tuut kaupa õnnõ niipall'o, ku sälän jõvvat kanda.

Vinnemaalt ei või lihha ja piimä tuvva

Eesti valitsus kitse septembrin hääs määrüse, mink perrä tohes inemine nn kolmandist riikest (sh Vinnemaalt) tuvva Eesti nika ku kilo söögikraami, vällä arvat lihha, piimä ja noist tettüid süüke.

Saa tuvva õnnõ kinnilidsen kotin titõsüüki. Asi om tuun, et lihha ja piimä om reisjäl keelet Eesti tuvva ilma veterinaar- ja toidukontrollist läbi minemäldä ja vastavat sertifikaati näütämäldä
.

Vahtsõnõ määrüs nakas' kehtimä 27. septembril.

 

Miss'o sann läts' kinni

Puul'tõist kuud tagasi läts' kinni aastakümnit Miss'o kandi rahvast ausahe tiin'nü sann Pulli järve veeren, kon (päämädselt muhhe sannamehe peräst) kävve ka kavvõmba kandi inemise.

«Ma massõ sannalõ umast karmanist pääle,» põhjõnd' sanna kinnipanõkit tollõ umanik Paasi Aigar, kiä om Miss'o vallavolikogo esimiis'.

Sannan käve inämbüisi 20-30 inemist ja kümnekrooninõ pilet' tasu õs hinnäst är.

Päält tuu es lupa euronõudõ joba sovhoosiaol amortisiir'ünün sannan inämb inemiisi mõskõ.

Et Miss'o inemise tahtva iks sanna ja nurisasõ, rehkendäs Paasi Aigar parhilla, ku kallis sanna kõrdategemine ja ümbreehitämine lätt.

«Egäl juhul käü jutt kuvvõkotussõlidsõst summast ja või-olla tulõ vahtsõ sanna ehitämine es'ki odavamb,» rehkendäs tä.

Paasi Aigar lupa, et ku vald ettevõtmisõlõ uma ola ala pand ja sannapiledi tulõvikun osalidsõlt kinni mass, või Pulli järve viirde siskina vahtsõt sanna luuta.

«Ega sääne sann iks kassu ei tuu, a inemiisi peräst või ma taad tetä,» seletäs Paasi Aigar.

Harju Ülle

 

Rahvas saa luudusõ-oppust 

Et umakandi inemiisi ilmanägemist veidü laembas tetä ja mõtsaello tundma opada, kõrraldasõ Eesti Luuduskaitsõ Seldsi Varstu osakund ja RMK Pähni luudusõmaja rahvalõ luudus- ja koduluuoppusi.

«Kõnõlõmi umakandi ao- ja koduluust, mõtsast,» seletäs Eesti Luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiiú ja RMK Pähni luudusõmaja päälik Denksi Vello.

«Saimi keskkunnainvesteeringide keskusõlt ettevõtmisõ jaos ka veidükese rahha, tuu iist olõmi joba käünü Palamusõl ja Luual.»

Seo kuu 11. pääväl läävä Krabi, Mõnistõ ja Varstu noorõ luudusõsõbra Põlva kandi mõtsu, jõki ja järviga tutvust tegemä. Sõidu iist piä-i midägi masma.

17. rehekuu pääväl saava kõiù huvilidsõ Als'kan, Hindsikän, Vahtsõn Roosan ja muial autupoodi piätüskotussin tunn' aigu inne autupoodi tulõkit kullõlda tarku loengit.

Juttu tulõ mõtsa majandamisõst, aoluust, kotussõnimmist, umast keelest ja muust.

1. novvembril tulõ vanõmbilõ inemiisilõ huvireis' Pähnilõ, kon kõnõldas mõtsast, eläjist, ravimtaimist ja perändkultuurist.

Pääle kõgõ muu kõrraldas RMK Pähni luudusõmaja nii nuurilõ ku vannulõ fotovõistlusõ «Kodomõts», pildi tulõ är saata 31. rehekuu pääväs.

Denksi Vello soovitas kõigil huviliisil tulla ka Pähnile kaema 1550-pildilist mõtsafotonäütüst. Mõtsa pildisti 84 Eesti kooli latsõ, parõmbist pildest tetti post'kaardi.

Harju Ülle