logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
AHOLÄMMI
KERGÜSI
KIRÄ
ARHIIV



Trüki otsisõna ja pressi ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


Võro instituudi seosügüsedsel konvõrentsil oll' muuhulgan juttu tuust, kas om alost jaka kiili suuris ja väikeisis. Määnegi õigus tuu jagamisõ man om, tuud näütäs kasvai väikeisi kiili pruukjidõ murõ egä asa man, et kas näist iks õigõhe arvu saias. Et äkki tallinlanõ arvas, et „Purõja pini” tähendäs võro keeli „welcome to home“  ('hüvvä kodotulõkit' ), tormas värtest sisse ja jääski pini kätte. Ja perän tulõ kohtoprotsess', kohe tellitäs keeletiidläisi eksperdis, et kas „Purõja pini“ om riigikeelen vai olõ-i joht.

Võrokõsõ omma väiku keele kõnõlaja, periselt eski katõ väiku keele – võro ja eesti – kõnõlaja ja ei olõ määnestki põhjust pelädä, et mi ütekõrraga jätämi maaha sissekasunu märk'mise, et kas meist iks arvo saias.

Umal Lehel om hää miil', et jääs veitembäs säändsit inemiisi, kiä häbendäse kõnõlda võro kiilt. „Ma olõ jo kah võrokõnõ, ma jo mõista võro kiilt!“ - sändsit sõnno olõmi viimädsel aol pall'o kuulnu.

Võro kiil' om eriline, äge kiil', mille peräst tasus uhkust tunda, nii löüd ka tuntu sõu- ja bändimiis Rutiku Emil. Mille ei võissi sis Võromaal olla inämb võrokiilsiid poodinimmi ja võrokõisil õigus panda ekkä lehte võrokiilne surmakuulutus? Kuis sa avaldat eesti keelen kaastunnõt inemisele, kinkaga muido kõik' aig õnnõ uman keelen kõnõlõt?

Uma Leht löüd, et võro keele paikapant õigusõ ei tii kurja ei eesti ega ka võro keelele, ku õnnõ võrokõsõ viisakusõst umalõ keelele pall'o veidü õiguisi ei küsü. Nigunii om hindästmõista, et egä inemine Eestin piät riigikiilt op'ma ja Võromaal piät saama ka riigikeelen asjo aia. A pääle tuu piät tan asjo saama aia ka võro keelen, et egä põliselänik saassi valli, kumb kiil' tedä õkva parõmbahe päst ja avitas.

UMA LEHE
SÕBÕR!!


Harju Ülle:
"Purõja pini" müü häste"

Rutiku Emil: ulle lövvüs egäl puul, a häid inemiisi kah!

Harju Ülle: Ütsikesä saa latsiga häste toimõ


ILM



Lumi tulõ maaha, a katri või ka kusõlõ naada



Bergmanni Karl
a,
  ilmavana

Märdikuu alustas talvidsõ külmä ja lumõsaoga. Edimädsest veerändist või külm kuigivõrd külmembäs minnä, aoldõ satas ka lummõ.

Pääle täüskuud märdipäävä ümbre või olla ka mõni veidü lämmämb päiv. Või sata lummõ ja mõnõl puul peris pall'u. Viimädsest veerändist edesi om muutlik külm, või olla ilma sadõmilda. Kõgõ rohkõmb segäne om esieränis katripäävä ümbre, kon või ruttu vahelduda külmemb ja lämmämb ilm. Kuu lõpp piässi tulõma veitüse sao ja parra külmäga. Tuul' om õks külm.



Siist saa nätä kodolehte «Egah kolgah uma kiil'», kost võit uuri vanasõnno ja mõistatusi tunnõtust.
 


Reklaamitelehvooni

079 91 435
053 428349

ekiri:
info@umaleht.ee


TOIMÕNDUS

 

KA KOS ÜTEl`


"Eestläse olli inne lutõrlasõ, sõs saiva näist atõisti, tulõvikun saava võiolla maausolidsõ. A seto omma kõik'  aig olnu õigõuskligu ja jääse tuus ka edespiten."

Tarto ja Helsingi ülikuulõ prohvesri Pajusalu Karl setokõisi umaperäst


Uma internetin


Siia vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsura vahtsid laulõ.


Siist saa uuri võroeesti synaraamatut

Siist saa kaia Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi

Siist saa lukõ ja kullõlda muinasjuttu «Vaenõlats’ kuu pääl».

Siist saa lukõq Eesti rahva nal´ajuttõ, minkast mõni om ka võro keeli kirjä pant.

Siist saa uuri MTÜ Vanaajamaja kodolehte, kost või lukõ ja oppi vanno meistriide tarkuisi palk’majjo ehitämise, lastukatussõ pandmisõ jms kotsilõ.