PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 

 

Umakultuur' om avvu seen

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee

Minevä aasta lõpun saiva Kultuur'kapitali Võromaa ekspert'grupi aastapreemiä kats' kõvva võro keele, meele ja kultuuri iist saisjat: võro-seto laulupunt' Lõkõriq ja kotussõnimmi korjaja, Uma Lehe abitoimõndaja Saarõ Evar.

Lõkõriq (kuralt): Merca, Kauksi Ülle, Orasõ Minni, Ilvese Aapo ja Riitsaari Evar omma kuun laulnu 2001. aastast. Harju Ülle pilt
 


Lõkõriq saiva joulus kätte ekspert'grupi aastapreemiä 7000 kruuni ja viil ka 5000 kruuni plaaditegemises. Keväjäs saa näil valmis vahtsõnõ lasõr'tsõõr'.

«Nakami jaanuarin ja veebruarin vahtsit laulõ linti laulma,» kõnõl' üts' lõkõrist Kauksi Ülle. Vahtsõnõ plaat' piässi valmis saama joba märdsikuus. Lõkõridõ edimäne plaat' «Süä kisk» om jo ammu är müüdü.

31. vahtsõaastakuu pääväl esinese Lõkõriq Soomõn Helsingin suurõl võro-seto pääväl Sibeliusõ Akadeemiä saalin. Säälsaman saa lava pääl nätä ka seto meestelaulukuuri Liinatsuraq ja piäaigu kõiki võro luulõtajit.

Lõkõridõ pundin laulva seto juuriga näütlejä Merca (Jäägeri Merle), Setomaa ülembsoots'ka Riitsaari Evar, kiränaanõ Kauksi Ülle, eurulaulu sõnno kirotaja ja kunstnik Ilvese Aapo, rahvalaulõ hää laulja Kalla Urmas ja viil mitmõ tõsõ.

Tõsõl 7000-kroonidsõ preemiä saajal, kotusõnimmi andmõbaasi kokkosäädjäl Saarõ Evaril saiva seo aasta valmis kõik' põhikaardi lehe vanalt Võromaalt. Kaardi pääle om kirjä pant 23 000 umakiilset kotussõnimme vanalt Võromaalt, pääle tuu viil tuhandit nimmi Seto- ja Tartomaalt.

Kotussõnimmi korjamisõs om Saarõ Evar läbi käünü tuhandidõ põnõvidõ Võromaa inemiisi mant ja kõnõlnu näidega ka muust, ku kotusõnimmist. Üts'jago noist jutõst om ka Umma Lehte jõudnu.

 

Uma Leht nakkas ilmuma egä katõ nädäli takast

Veebruarist nakkas Uma Leht ilmuma egä katõ nädäli takast, edimädse numbrõ tulõva vällä 3. ja 17. veebruaril. Muutus ka Uma Lehe välläandja.

Pall'odõlõ vana Võromaa (Karula, Harglõ, Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ kihlkund) ja Setomaa inemiisile tulõ Uma Leht iks edespidi kodo ja ku tulõ-i, sis saa tuud telli vai puutõst-put'kadõst osta.

Umalõ Lehele saa kirota aadrõssi pääle: Tartu 48, Võro liin. Muutus ka Uma Lehe kõnõtraadi nummõr' ja tel'mise hind. Kõik' vahtsõnõ saa kirjä Uma Lehe 3. veebruari numbrõlõ. Parhilla saa kõlista ja Uma Lehe kotsilõ küssü tel 056 492 686.

UL

 

Mõisa post'kaartõ pääl

Raamadupuutõlõ om müügile ilmunu pakk' täpsehe perrätett tsaariaigsit post'kaartõ, kon omma pääl Võromaa mõisidõ pildi. Kõgõ rohkõmb om pakin post'kaartõ Vahtsõliina mõisast, a pääle tuu viil viiesttõiskümnest mõisast, nigu näütüses Karula, Vahtsõ-Antsla, Kärgula, ku nimetä õnnõ tävvelikult häönü mõisahärbänne.

Post'kaardi omma peri kollektsionäär' Kuhlbergi Vahuri kogost. Kuhlberg ütel', et tõisist Võromaa mõisist, ku nuu kuus'tõiskümme, Tsaari-aigu post'kaartõ trükidü es olõki, kõik' miä omma, piässi olõma ka timä kogon. Komplekti välläandmise abi iist tennäs' tä väega Pindmaa Aigarit. Pääle Võromaa omma vällä annõdu ka Tartomaa, Viländimaa ja Pärnumaa mõisapiltega post'kaardi.

Huvitava omma ka tsaariaigsidõ post'kaartõ tagakülle. Kirä omma pääle vinne ja prantsusõ keele viil väega mitman keelen, nõvvokogodõ aost tutvat Kuda-d ja Ko-   mu-d ei lövvä ütegi päält.

Saarõ Evar

 

Võrokiilne laul Eurovis'oonilõ

Edimäst kõrda otsustas mi rahvas, määne laul lätt 2004. aastal Eurovis'ooni lauluvõistlusõlõ Eestit esindämä ja edimäst kõrda saa kümne siäst vällä valli ka võrokiilset laulu.

Võrokiilset laulu «Tii» (viisi tennü Pilvre Glen ja Pajusaarõ Priit, sõna Ilvese Aapo) laulva Näiokõsõ (Tauli Anu jt Villändi Kultuurikoolist).
 

Tii

Ilvese Aapo

esi hinnäst
hummogu heräti
kikkalauluga
lätsi jäti vallalõ väräti
tulku tõõsõ ka

saa õi maada
tii lätt jo edesi
ümbre mi õi lää
huug om sääne
et sääl kon silmäpiir'
ummi varbit näe
oroviir' mõtsatii üle jõõ üle mäe
tiiä õi kohe tuu elo viil käänd

eelä mi joht olli ja
täämbä mi tulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväke paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil' jo hää

täämbä mi tulli
mi olõ-õi ulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväke paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil' hää

esi hinnäst...

 

Aituma nimetiidjile!

Fastrõ Mariko
marikof@ut.ee

Võro instituudi ja Tartu ülikooli kotussõnimeuurja Saarõ Evar käve minevä aasta lõpul joba nelländät vuuri parõmbit paiganimmitiidjit tennämän. Väega häile tiidjile kinke tä egä inemise uma kodukandi Eesti põhikaardi lehe. Seokõrd liiku Saarõ Evar

Koemõtsa Viktoril (hääd kätt) jäi puutuuminõ poolõlõ, ku Saarõ Evar kaardiga tull'. Fastrõ Mariko pilt
 

Mõnistõ, Kaika ja Vaabina kandin. Iin uutva viil Tsooru, Antsla, Kobõla, Urvastõ, Koorastõ, Restu, Korijärve, Iigastõ, Valga ja Sooru kant'.

«Ma vii naid kaardilehti tänutähes kõgõ parõmbilõ nimetiidjile. Kõigilõ häile muiduki ei jakku, a ma tennä süämest kõiki inemiisi, kiä olli abis ja kõnõli mullõ uma kandi kotussõnimmi. Ilma häie ja tarku Võrumaa inemiisildä jäänü sääne tüü är,» kõnõl' Saarõ Evar.

«Ma proovi külä päält korjatuid tiidmiisi häste är kasuta. Eesti põhikaardi lehti ja Võro instituudi kotussõnimeandmõbaasi kaudu saava tulõva põlvõ ka kaia uma kandi paiganimmi, nii nigu parladsõ kõgõ vanõmba inemise näid tundva.»

Seovoori saiva kaardi: Paasi Manivald Ahlilt, Koemõtsa Enno Koemõtsast, Koemõtsa Viktor Saeralt, Saaroni Eerika ja Kalev Saarjärvelt, Drenkhani Jüri Rännält, Mändiku Viktor Tiksilt, Vaheri Hele Suurõsõõrult, Raami Raivo Pormeistrilt, Pundõ Eedu Rauskalt, Kuppari Aino Sellilt, Kalamehe Eerika Jakapilt, Jaanimägi Salme Pruulilt, Taplas Helju Haavalt, Kerge Pärni Udsalist, Perve Märt ja Toomik Aimu Hansilt.