PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ


 


 


Umma tulõ hoita

As'ost, miä Võromaa inemiisile kõrda läävä ja Uma Lehe vahtsist plaanõst
 

Harju Ülle, Uma lehe päätoimõndaja

Uma om õhon: võrokiilne õurolaul, Võromaa talvõ reklaam', võrokiilse kommõntaari Internetin – kõik' tuu näütäs, et võrokõisi hindäkimmüs om õkva viimädsel aol väega tugõvas muutunu.

Õuroliitu astminõ om ussõ iin ja inemise pelgä-i õnnõ tsukru hinna nõsõmist. Kuis suurõn liidun esihindäs jäiä, ku tsill'okõsõl Eestil om ärias'on piäaigu ilmvõimalda hindä tahtmist saia?

Tuuperäst saavaki mi inemiisile tähtsämbäs juurõ, esivanõmbidõ kiil', kombõ, elämine uman kodokandin. Egä veitü ao takast saa jälki imehtä, et mõni sääne inemine, kiä olõ-i inne umma  kiilt suu sissegi võtnu, kõnõlõs võro keeli vähämbägi häbüldä. Muusiän – Soomõn omma nuu as'a sinnäpoolõ joba lännügi.

Pääle keele köüt võrokõisi kokko õkvaütlemine, hallõ süä ja suur' külälislahkus. Mi rahvas hoit kokko ja uma inemise omma pall'o tähtsämbä ku võõra. Ku mõnõst inemisest kõnõldas, om võrokõsõ edimäne küsümüs: kelle lats' tä om? Tõsõlt puult lätt alasi süä lämmäs, ku trehvät mõnõ võõra inemisega ja tulõ vällä, et tä om tundnu mu Kanepi vanaimmä vai Krabilt peri vanaessä, kiä omma joba aastit koolnu.

Üttehoitminõ ja umast pidämine omgi tuu, miä mi rahvast pästä või. Tuud om joba nätä, et noorõ Võromaalt peri inemise tüküse kodokanti tagasi, ku vähägi tüükotussit lövvüs. Meelüdä-i kedägi külm ja kuri pääliin, võrokõsõl olõ-i sääl hää ellä. Mitmõ Tal'na võrokõsõ omma Umalõ Lehele kõlistanu ja kaivanu, et Põh'a-Eesti rahvas saa-i häädüsen võrokõisi ligigi. Süä kisk iks ummi mano!

Armõdu hää miil' om mul tuust, et Võromaa rahvas om umas võtnu ka Uma Lehe ja inemise tahtva seod lukõ. Postiviijä kõnõlõsõ, et mõni inemine küsüs piäaigu egä nätäl', kuna vahtsõt lehenummõrd uuta om. Uma Lehe omma pääle vanõmbidõ inemiisi umas võtnu ka latsõ. Latsimõistatuisi vastussit tulõ mi toimõndustõ iks piä egä kõrd terve pakk'. Ja massa-i pelädä, et latsilõ võro kiil' ja kultuur' vastamiilt omma! Mu uma latsõ laulva hää meelega Võromaa rahvalaulõ ja kullõsõ kasette päält võro muinasjuttõ. Ja nigu tunnõt kirämiis' Kaplinski Jaan sellet' ETV saatõn «Mõtõlus» umalõ väikulõ latsõlatsõlõ uman keelen ilma asjo, saa nii tetä egä Võromaa inemine.

Uma Leht om inemiisile kodo käünü joba kolm ja puul' aastakka. Seo aoga omma lehele tegünü kimmä lugõja ja näide siän om hulga sääntsiidki, kiä võtva pleiädsi peio ja pandva paprõ pääle, miä näil süäme pääl om. Inemise kõlistasõ ja küsüsse kõkkõ alatõn Kaika Laine telehvooninumbrõst nika ku makaroonireklaami võro kiilde   ümbrepandmisõni vällä.

Tuu tege süäme lämmäs, et inemise Umma Lehte umas pidävä ja miika kõnõlda tahtva. Ja väega hää om kuulda, et pall'o lugõva Uma Lehe veerest veereni läbi (mõnõ viil mitu vuuri).

Seost kuust pääle nakkas Uma Leht teile kodo tulõma egä katõ nädäli takast. Mi kirotami iks as'ost, miä Võromaa inemiisile kõrda läävä.

Meile lätt jälki kõrda, midä lehelugõja Umast Lehest arvasõ ja kuis saassi viil parõmbat lehte tetä. Kõlistagõ ja kirotagõ meile tuust, miä süänd jürä vai astkõ läbi Uma Lehe toimõndusõst Võro liinast, Tartu uulits 48 edimädse kõrra päält.

 

Küsümine:

«Olõti esi Saarõmaa miis', a valimiisi aigu olnu kõik' aig mi kandi kandidaat'. Miä Teid siiä tõmbas?»

Eesti presitent' Rüütli Arnold:

«Seo om väega õigõhe küstü küsümüs. Mullõ om väega tugõvalt pakut kandidiir'mist Saarõmaal, Viländimaal, Järvamaal, a valisi sõskina Kagu-Eesti.

Ma valisi tuuperäst, et tundsõ hirmu, et Kagu-Eestin või kõiki naidõ muutuisi käügin juhtu midägi säänest, nigu om Ida-Viromaalõ tulnu. Eesti esisaisvas saamisõga lõigati är kontakti ja turu Vinnemaaga.

Ku kaia sots'aalsiid ja majandusliidsi näütäjit, sõs paistus säält, et Kagu-Eesti om olnu väega rassõn saisun. A ma usu sõski, et olõ midägi taa kandi jaos är tetä saanu, selle et ku poliitikidõ keskel ei olõssi saanu inemiisi huvvõ kaitsa, sis olõssi tulnu võiolla pall'o vähämb vahendiid siiä piir'kunda.

Ma ei kahitsa kül sukugi, et minno valiti Kagu-Eestist ja mul omma väega lämmä mälestüse seost kandist ja inemiisist. Kasuta võimalust ja soovi kõigilõ inemiisile jõudu, et pitä umma koto kallis väega ilosa luudusõga Kagu-Eestin.»

Küsse Silmä Sandri

 

Uma kiil' om nigu kuvvõs varbas
 

Linnamäe Lauri, Uma Lehe abitoimõndaja

Om iks otsalda pokan', ku ts'uhkna piät võrokõisilõ oppama tulõma, kuis uma keelest luku pitä – a õkva nii juhtu, ku Tartu Postimehe kiräts'ura pidi Võro liinavalitsust tseitungin sõitlõma, et nuu hindäle algusõn kiräkiilse tunnislausõ valisi.

Mullõ paistuski, et kõgõ inämb mõistva võro kiilt avvu seen pitä nuu, kiä olõ-i esi võrokõsõ. Tarton ja Tal'nan ellen olõ ma iistläisi käest saanu ummi seto juuri ja keele vasta õnnõ ausahe huvitõdut ja lämmind vastavõttu.

Vai kaegõ kasvai Interneti-kommõntaarõ, ku suurin tseitungen võro keele vai kultuuri kotsilõ midägi kirotadas – pääle mõnõ ulli rüükjä omma piä kõik' väega häätahtligu. 

Egä (noorõmb) võrokõnõ vai seto tiid, ku pall'o om tedä eestläisi selts'kunnan pallõld – olõ hää, kõnõlõ no kipõn'gi! Tuu olõ-i määnegi pallõminõ rahvalõ toll'a tetä. Inemiisil tõisist Eestimaa nukõst om ummi võro ja seto naabridõ vasta ausa huvi. Tuu tähendäs näile säänest puult eestläses olõmisõst, umist rahvusligõst juurist, miä mujjal omma jo muusõummisainu vaihõlõ topit ja omma piä samahäste ku är kaonu. 

A ku pall'o meist võiva õkva üldä, käsi süäme pääl, et omma häbendelemäldä tõisi pallõmisõlõ vasta tulnu? Mi esi olõmi nuu, kiä nigu pelgäse, et liinainemise nakkasõ kõnõlõjat ullis vai «maakas» pidäma.

Kodokandi kiil' olnu nigu  kuvvõndas varbas  ku näüdädä, sis om tuu ilmarahvalõ naardmisõs. A kõgõ kimmäp om iks otsani är käkki.

Ku olõ nüüd viis' aastakka muial elänü, olõ ma selgehe nännü, et niimuudu mõtlõsõ õnnõ võrokõsõ esi. Ku mõni harimalda liinavurlõ nii mõtlõski, sis no toho vanakurrat', üts' munnõga võrokõnõ naka-i tuuperäst viil esihinnäst häbendelemä!

Asi lätt meil, võrokõisil ja setodel, untsu sis, ku mi esi nakami umma kiilt määntseski erilidses arvama, imäkiilt kasvai praal'misõ peräst kõnõlõma. Olõ-i meile vajja niipall'o egäsugumaidsi abirahhu ja programmõ, ku hindäle õnnõ tsut'kõsõ julguist esihindi vaihõl uman keelen kõnõlda.

Muusõumikeelest om meile vähä tolku, a ku kiilt egäpäävädselt ummi toimõnduisi man pruuki ni umas edimädses imäkeeles tunnista, õnnõ sis saa üts' kiil' olla elläv ja arõnõv kiil'. Mi asi olõ-i muulõ ilmalõ näüdädä, et om olõman sääne kiil', mi asi om näüdädä, kuimuudu säänest perändüst 21. aastasaal peris elävält pruuki mõistõtas.


Linnamäe Lauri (23) om Tarto Ülikooli eloaolinõ aokirändüse üliopilanõ, 1999. aastagal lõpõtanu Võro Kreutzwaldi gümnaasiummi. Juuri poolõst puul' setot, puul' ts'uhknat.

Kirätüüd tennü mitmilõ lehile, nigu Võrumaa Teataja, Eesti Ekspress, Äripäev, Üliõpilasleht.