Ristipuid piät kaitsma

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

«Seo kommõ om parhilla terven ilman alalõ õnnõ Kagu-Eestin, kas iks piät kirvõ ristipuiõ sisse lüümä?» om murrõn rahvaluulõdoktor´ Kõivupuu Marju, kiä avast' joulu aigu, et ristipedäjämõtsa Sännä-Rõugõ tii veeren saa nätä õnnõ timä videolindi päält: pistü omma viil ütsigu puu.

Tulõ vällä, et RMK kümne aasta mõtsamajanduskavan omma määrädü maahavõtmisõlõ mitmõ Võromaa ristipedäjämõtsa ja ristipuid päst õnnõ mõtsaülembide tarkus.

Saru lavvavabrigu man Võro-Valga tii pääl om tiiviir' kolm-neli kilomeetrit ristipedäjit täüs, kõvastõ üle saa puu, egäüts' kinkagi hinge-puu. «Ma või nimega üldä, kiä sääl pääl omma,» seletäs Kõivupuu Marju, «mamma, papa, kõik' imäpuulsõ sugulasõ. Poig küsse, et imä, kas sa kah tahat, et sullõ rist' puu sisse lõigatas? Ma ütli, et tiiä-i, kas sis om inämb kohegi lõigada.»

Egäle hingele uma puu

Ku mõnõn paigan (Rõugõ kandin) lõigatas kõik' risti üte puu sisse, sis Sarun om egäle hingele uma puu. Paiklikkõ inemiisi sõnno perrä om kommõ sääne, et ku koolõs noorõmb inemine, lõigatas rist' peenembä puu sisse, ku koolõs vanõmb, sis jämmembä sisse.

Inämbüs Saru ristipedäjist jääs Antsla mõtskunna lõunapiiri sisse, mõnõ kah Taheva mõtskunna ala.  Antsla mõtsaülemb Koemõtsa Enno ots' vällä ragomis-plaanõga kaardi ja näütäs, et kats' lakõraiõlanki juuskva õkvalt tii viirde ristipedäjide mano vällä. Üts' lank' om joba maaha raotu ja tõist naatas ragoma.

Õnnõs om Koemõts sääne miis', kiä lasõ-i mõtsamiihil saagi ristipuiõ sisse lüvvä. «Jäti tii viirde ristipuiõ riba alalõ, naa iks hingepuu ja müüdäsõitjil kah illus kaia, ku tii veeren mõtsa om,» seletäs Koemõtsa Enno.

Lakõs raotas 120-aastanõ pedäjämõts, edesi kasussõ ristipedäjä saa-aastadsõn mõtsan nika ku Valga maakunna piirini vällä. Mõnõ aasta peräst om arvada, et maaha tahetas võtta tuugi mõts.

Miä saa ristipuiõst, om murrõs ka muial. Erästvere mõtsaülemb Kase Priit, kiä olõ-i külh kohalik miis', pästse ristipedäjä Kanepi-Otepää tii pääl Jõksi järve otsan. «Mõtsnigu omma kursin, jätvä puu alalõ, kasvai siimnepuiõs,» seletäs Kask.

A Erästvere mõtskunnan om õkva prõlla ohon viil üts' ristipedäjide kasumisõ kotus. Kanepi-Antsla tii veeren Lajavangu risti ja Koigõra vaihõl. Õkvalt ristipedäjide man ragova mõtskunna tüümehe prõlla mõtsa. «Ristipedäjit mi tii veerest ei putu, nail om iks hing all,» lupa mõtsnik Põdra Toomas.

Risti ja pulmapuid raoda-i

RMK Kagu regiooni päämõtsaülemb Timbergi Tiit kinnütäs, et näil om joba paar' aastat kõigi mõtskundõga kokko lepüt, et risti- ja pulmapuid tohe-i puttu. Timberg löüd, et avitas tuust, ku ütsigu puu alalõ jäedäs, tervet lanki jäedä-i tuuperäst ragomalda. A ku tiidläse löüdvä tõistõ, sis om tä nõun as'ast kõnõlõma.

«Ku ristipedäjä jäedäs alalõ õnnõ siimnepuiõs, sis olõ-i       inämb kohegi vahtsit riste lõigada ja kommõ häös,» hoiatas Kõivupuu Marju. «Sis omma ristipedäjä õnnõ mälestüsmärgi, mitte elläv kultuur'. Õuruupa     tiidläse ennusti üts' kümme aastat tagasi, et taa vana kombõ häötäs liinastuminõ, a mu meelest perrämõtlõmalda mõtsakõrraldus. Mõnõ puu maharaguminõ mi majandust ja elujärge pästä-i.»

Erästvere mõtsaülemb Kase Priit ja Taheva mõtsaülemb Kase Tõnis omma säänest miilt, et ristipedäjä pidänü kaitsõ ala võtma ja mõtsan tähistämä, muidu jääs iks  hirm, et kiäki rago naa maaha. «Vanõmb miis' pand tähele, a noorõmb panõ-i ja lüü sae sisse,» põhjõndas Kase Priit.

Vahtsõ luuduskaitsõsäädüse perrä saa kaitsõ ala võtmisõ ettepanõki tetä näütüses vald.                   

Põlva maakunna muinsuskaitsõinspektor' Lõhmusõ Viktor ütles, et ristipuiõ kaitsõ ala võtmisõs tulõ pall'o tüüd tetä ja aigu lätt kah mitu kuud.

«Kivikalmidõ ja liinamäkiga saami toimõ, a ristipuu piässi külh valla hindä murrõs võtma,» soovitas tä. «Arheoluug' Valgu Heiki pand' meile süäme pääle, et kaitsa tulõssi ristipedäjit ka Võro-Põlva tii veeren inne Sulõndu surnuaida, a tuus tulõ inne kõvva kuuntüüd tetä valla ja tiidläisiga.»

Kõivupuu Marju teedä om ristipuiõ kommõ parhilla alalõ õnnõ Kagu-Eestin, muialt Eestist, Lätist, Leedust ja Soomõst joba häönü.

Ristipuid vai ristimõtsakõisi lövvüs Hargla, Rõugõ, Urvastõ, Vahtsõliina, Räpinä, Põlva ja Kanepi kihlkunna maiõ pääl. Suurõmbit puid om ka luuduskaitsõ ala võet, a mõtsatükke viil ei.

Võitja pidi võrokiilset lausõt põhimõttõlidsõs

Võro liina viimädse, võrokiilse tunnislausõ vällämõtlõja Kelbä Raivo (23) pidä põhimõttõlidsõs küsümüses, et Võro liina reklaamitu uman keelen.

«Tunnuslausõ piät iks andma tuud kõgõ umambat asja edesi,» ütel' Kelp Umalõ Lehele. «Võro kiil' omgi mu meelest tuu kõgõ umamb asi Võrol ni tervel Võromaal.»

Kelp, kiä om Tarto ülikoolin neländat aastakka majandust tudiir'män, paksõ konkursilõ vällä üttekokko viis' lausõt – pääle võitnu lausõ viil «Uma liin – uma kiil'», «Uma liin – uma miil'», «Ummamuudu liin – ummamuudu miil'» ja «Ummamuudu liin – ummamuudu kiil'».

Eestikiilne tunnislausõ häste es kõlba

Tunnislausõ konkursi kõrraldanu Võro liinavalitsusõ kommisjon', kiä sai kiräkiilside lausidõ vällävalimisõ iist armõdulõ sõimada, mõtõl' peräst konkursi lõppu ümbre. Pääle Võro Instituudi inemiisi  ja pall'odõ tõisi tarku ärkullõmist valiti tõsõl katsõl vällä Kelbä pakut lausõ.

Autor': Võro piät muutma ummamuudu liinas

Kelbä sõnno perrä olõ-i tunnuslausõ niisama pruuk'misõst tolku. «Tuu nõud ka võrostamist, minkast ma kiroti 20. jaanuari Võrumaa Teatajan. Ilma võrostamisõlda jääs taa lausõ mu arost kõhnas, tuu annasi pall'o rohkõmb põhjust kõnõlda Võrost ku umamuudu liinast.» Kelp kirot' sääl lehen, et olõssi vajja muuta Võromaa katõ keelega kandis, kos kiräkeele kõrval om ka võro kiil' niisama häste ku riigikeele  saisusõn.

Kelp ni tõsõ kats' inemist, kinka lausõ liinavalitsusõ kommisjon' edimädsel kõrral vällä valisi, saiva kingitüses 2000-kroonidsõ kinkekaardi.

Linnamäe Lauri

Soomõ pääliina viidi võro ja seto kultuuri

Puuļpäävä (31.01) peeti Helsingin Sibeliusõ akadeemiän Lõuna-Eesti päivä.  Tuud kõrraldi akadeemiä, Võrokõisi sõpru selts', Eesti instituut' jt.

Täüs saalilõ läts' võro ja seto luulõtajidõ etteastminõ, kon loeti nii originaalõ ku ümbrepantuid luulõtuisi ja ka laulõti Merca, Kauksi Ülle, Rahmani Jani, Contra, Ruitlasõ ja tõisi mi kiränikke laulõ. Üles asti kitraga trubaduuri Pulga Jaan ja Ilvesse Aapo.

Inne tuud, hummoguspoolõ, näütsi Hao Paul ja Liinatsuraq klassitarõn, kuimuudu seto miihilaul õigõdõ kokko kõlama nakkas. Kullõman ja küsümän oll' nii rahvaluulõ- ku ka muusigaas'atundjit. Õdagu oll' akadeemiä kammõrmuusigasaalin Liinatsurrõ ja Lõkõridõ kontsert'.

Ülesastmiisi vaihõlõ näüdäti Piho Mare ja Urbla Piitre filme Setomaast, Hõrna Rieka pakk' terve päävä seo kandi süüke ja Raudoja Ahto möi seto pottõ.

Pääliina suumlaisilõ «süvä Lõuna» näütämise pääkõrraldaja Oittise Hannu ütel', et säändse kaaluga lõunaeesti illo keset Helsingi liina olõ-i inne olnu.

Seto laulu vägevüs ja võrokõisi avvar' hing' tekk' suurõ osa kullõjist är. Oittinen kõnõl', et õdagu avaldiva mitmõ Sibeliusõ akadeemiä inemise suuvi Võrokõisi sõpru seltsi astu.

Saarõ Evar

 

Umma lehte saa osta ja telli

Uma Leht nakkas käümä egä katõ nädäli takast. Kinkalõ ilma-iist kodo tulõ-i, saa seod osta Võro maakunnan Lehepunkti müügi-kotussist Võron, Parksepäl, Vahtsõliinan ja Antslan, Põlva maakunnan Põlvast, Räpinält, Kanepist, Ahjalt, Sabõrnast, Võõpsost, Verioralt, Verskast ja Tilsist.

Viil om lehte saia Võro Instituudist, Karula Rahvuspargist, Seto Talomuusõumist, Räpina Kodoluu- ja Aiandusmuusõumist, Tarto Pääpost'kontorist, Lõuna-Eesti keskusõst Tarto ülikoolin, Tal'nast Rahvusraamadukogo leheletist ja Eesti Keele Instituudi alt Ateena raamadupoodist.

Lehte saa telli egäst post'kontorist, e-kiräga (info@umaleht.ee) vai kõlistõn 78 22 221.