logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ
ARHIIV



Trüki otsisõna ja pressi ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


Võrokiilne laul käänd' ilma pää pääle

Paistus, et tii-laul käänd' ilma õks pää pääle külh, vähämbält noil, kiä inne võro kiilt minkaski es piä. Et sääne matsikeelen laul ja lätt nüüd Eesti iist võitlõma.

Et võro keelen laulõt lugu rahva meelest kõgõ parõmbas tunnistõdi, om kimmäs märk' tuust, et Eesti inemise ei olõ umast valla ütelnü, et umma kultuuri peedäs tähtsämbäs ku muudsat võõrast.

Laulu tegijit tulõ tennädä – ku minevä aastaga samal aol aiva pall'o latsiaian ja koolin käüvä latsõ suust vällä inglüsekeelist velkamtudepaadit, sis timahava laulva nuusama latsõ: «Esi hinnäst hummogu heräti...» Säändsest laulust saa latsõvanõmb (ja vanavanõmb) kah arvu, lats' esiki saa arvu ja ku mõni sõna segädses jääs, saa lats' küssü ja vanõmb mõist vastada ja latsõl või herädä huvi võro keele vasta. Ja sis või luuta, et noist latsist kasusõ inemise, kiä ei pakõ niipiä, ku saava, Võromaalt är, a käävä ja koolitasõ hinnäst targas ja tulõva siiä kanti tagasi.

A nuu, kiä uma keele ja kultuuri hoitmist inne minkaski es piä, piät täämbädsel pääväl hindä jaos vällä märùmä, kuis edesi ellä. Targõmba tegevä näo, et omma taast as'ast kõik'aig pidänü. Om ka viimäne aig – nuu, kiä täämbä mis-jaos-taad-vaia-om-jorro ajava, tsuklõsõ selgehe vastavuulu.

Kõgõ taa jutu pääle tulõ miilde üts' rummal' lugu mineväst keväjäst, ku Võro liinan kõrraldõdi Võrovis'ooni nimega üritüst, kon oll' vällä pant eräle avvuhind võrokiilse laulu iist. Avvuhind oll', a tuu, midä es tulõ, oll' võrokiilne laul. A puul' aastakka inne tuud oll' Mõnistõ koolin vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistlus, kohe laulõ tull' 16 tükkü! Ja aastak peräst esindäs võrokiilne lugu Eestit peris Õurovis'oonil.

Tan om, minka üle märki, nii kõrraldajil ku kultuuri tegijil. Õgal juhul päse-ei inämb ilosa jutuga, et tahami tetä ja et meile väega miildüs. Nüüd tulõ õks uman keelen ja ummi asju periselt kah tegemä naada. 


Harju Ülle: «Tii» võit härgütäs umma kiilt pruuk’ma

Saarõ Evar: Hädäristjädseq tulõkil

Sae Evald: ku tahat, et midägi selges saa, piät käe mulladsõs tegemä


ILM


Lummõ tulõ manu




Bergmanni Karl, ilmavana

Küündlekuu tõnõ puul´ jääs saodsõs. Kuu viimädsel veerändil um uuta külmä kõvõmbasminekit, mõnõl puul või olla ka nõrku sadõmiid. Noorõstkuust edesi (28.02) või tulla lämmämbid ilmu. Piäaigu egäl puul või olla lumõsatu, mõnõl puul või sadu olla tukõv. Või olla ka tuisku nikani ku kuu lõpuni.


Umma lehte saa osta ja telli


Uma Leht  saa osta Võro maakunnan Lehepunkti müügi-kotussist Võron, Parksepäl, Vahtsõliinan ja Antslan, Põlva maakunnan Põlvast, Räpinält, Kanepist, Ahjalt, Sabõrnast, Võõpsost, Verioralt, Verskast ja Tilsist.

Viil om lehte saia Võro Instituudist, Karula Rahvuspargist, Seto Talomuusõumist, Räpina Kodoluu- ja Aiandusmuusõumist, Tarto Pääpost'kontorist, Lõuna-Eesti keskusõst Tarto ülikoolin, Tal'nast Rahvusraamadukogo leheletist ja Eesti Keele Instituudi alt Ateena raamadupoodist.

Lehte saa telli egäst post'kontorist, e-kiräga (info@umaleht.ee) vai kõlistõn 78 22 221.
 


 

Reklaamitelehvooni
tel. 78 22 221;
56 606 494

ekiri:
info@umaleht.ee


TOIMÕNDUS

 

KA KOS ÜTEl`


"Seeni sõpra ku sõira!"

Võromaa rahvatarkus


Uma internetin


Siia vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsura vahtsid laulõ.


Siist saa uuri võroeesti synaraamatut

Siist saa kaia Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi

Siist saa lukõ ja kullõlda muinasjuttu «Vaenõlats’ kuu pääl».

Siist saa lukõq Eesti rahva nal´ajuttõ, minkast mõni om ka võro keeli kirjä pant.

Siist saa nätä kodolehte «Egah kolgah uma kiil'», kost võit uuri vanasõnno ja mõistatusi tunnõtust.

Siin om laulik «Tarõ taivahe»

siist saa kaia Navitroll'a pilte

ja siin kah Navitroll'a pildi

Siist saa uuri MTÜ Vanaajamaja  tarkuisi palk’majjo ehitämise, lastukatussõ pandmisõ jms kotsilõ