Mõts uut õigit peremiihi

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
 

Eestimaa Luudusõ Fondi mõtsapetsiälist’ Kuuba Rainer tund seo keväjä õhun märke, et Eestimaal naatas lõpus aru saama mi mõtsa väärtüsest. Ristipuu jäetäs rahulõ, mõtsavirma lupa Obinitsa kääpit hoita, naatas miljonit puud istutama –  rüüv’ragomisõ aig nakkas tassahilla müüdä saama.

«Viis’ aastat om kõvva tüüd tett, et inemise nakanu õigõlõ poolõ kaema. Lätt viil viis’ aastat, inne ku tsõõrist saa vällä käänet ja õigõ suuna pääle minemä,» hindas Kuuba Rainer mõtsahoitmisõ parhillast saisu. «Küsümüs om, pall’o tuu käändmise aig masma lätt, pall’ost mi viil seo viie aastaga ilma jäämi?»

Kuuba Rainer ütles, et ümbre ilma naati mõtsahoitmisõst inämb kõnõlõma tossinjako aastat tagasi, ku Mehhikon panti paika 10 printsiipi, midä hää mõtsandus piät tähendämä. Noist kolmas om põlisrahvidõ õigus umalõ vanalõ kultuuriperändile: paiku mõtsan, miä omma põlidsõ kultuuri jaos erilidse, tulõ hoita.

Tuu tähendäs ka mi ristipuid, kalmit, hiisi, mink väärtüs om kah’os suurõl jaol inemiisist meelest lännü.

«Muu kultuur’ om nii umas võet, et uma kultuur’ om ärä unõhtõt,» ütles Kuuba Rainer. «Eestin om umas võet puupõllumehe-kultuur’: mõts om nigu põrk’napinnär’, kiäki om taa kunagi maaha pandnu ja mi võtami üles. Ku kõnõlõt tuust, miä puiõ ümbre, all ja seen om, nakatas naarma.»

Kuuba Rainer löüd, et tulõs kipõlt otsi üles kõik’ inemise, kiä viil mi pühhist kotussist midägi tiidvä ja neo kotussõ üles märki. «Mõtsamehe ei taha tuud tüüd hindä pääle võtta, a hää tuugi, et joba kõnõldas, et ristipuiõ kallalõ ja kalmuaida massa-i ragoma minnä,» kõnõlõs Kuuba Rainer.

Parhilla Võromaal viil mõtsa om, a mitte kavvas ja ilosat putmalda mõtsa om peris veidü. «Massina omma nii võimsa, et toova puu egält puult vällä,» märk’ Kuuba Rainer.

Tä ütles, et seo keväjä tulõ kimmäle ragomisrahu, a mitte egäl puul. Riigimõtsa-rahvas om lubanu ragomist tagasi tõmmada, a riigimõtsust tulõ õnnõ üts’ neläsosa puust.

Ulli ümbre ei oppa

Et ragomisrahhu om vaia, tuust saa aru kolmasosa mõtsaumanigõst. Ülejäänü kas ei taha aru saia vai omma nii ulli, et ei saaki saia. «Ütlese, et huvita-i, miä hummõn’ saa,  tahami täämbä ellä,» kõnõlõs Rainer.

Tä seletäs, et muial ilman saadi mõtsust, ummist väärtüisist, jako joba sada aastat tagasi. «Parhilla märgotadas, et hää olnu, ku naa tagasi saanu,» ütles tä. «Põh’amaiõn om joba nii, et inemise ei rao inämb nii pall’o, ku võinu.»

Saaroni Arno kaes, et timä mõtsan olõs iks ekkä sorti ja egän jämmüdsen puid.

A asi nakkas ka meil muutuma. «Õkvalt hää om kaia mõtsaumanikku, kiä mõist puu nii mõtsast kätte saia, et mõts kah alalõ jääs,» kitt Kuuba Rainer. Üts’ sääne miis’ om Saaroni Arno (43) Kaika kandist Jõõperä küläst, kiä om uman 33-hektärilidsen mõtsan majandanu katõssa aastat.

«Püvvä tuud alalõ hoita, et ekä puud olõssi mõtsan, mitte õnnõ kuust vai pedäjät,» ütles Arno, kelle mõtsast 20 hektärri om 110-aastanõ kuusõ-pedäjä segämõts, pääle taa viil noorõndigu.

«Selle seo mõts omgi alalõ jäänü, et esi nokitsõt vaiksõlt, virma olõssi platsi puhtas tennü,» seletäs Arno. Puiõ mõtsast vällätuuminõ Karula mäki pääl om umaette oopõr: «Lasõt ülevält alla, tõmbat jupikõsõ edesi, lõikat ärä, tuut tollõ jupi vällä ärä haaratsiga, sis jäl jupikõsõ tõmbat allapoolõ ja nii lõpus neli-viis’ kõrda, ku saat tuu puu kätte,» kõnõlõs Arno umast tüümeetodist.«A muido kisk pikk’ puu kõik’ noorõ kuusõkõsõ maaha.»

Ku õkva om tiini 50 meetrit, sis Arno sõit puuga mõnikõrd kilomeetri, et puu vällä vitä. Ja ekä puud saaki-i maaha võtta. Ütte vanna jämmet kõivu kaes tä joba pikembät aigu. «Seo tennü mõtsa tunnõli sisse,» pel’gäs tä. «Las tä nakkas parõmb üllest mädänemä ja jupi kaupa alla tulõma.»

Pikält ette kaiõn tuu Arno topõlt tüü tagasi. Katsa aastaga om mõtsa samapall’o mano kasunu, ku om maaha lõigat. Saman om Arno saanu mõtsaraha iist umma nellä last koolita. Et Karula Rahvuspark lupa-i lakõsragomist ja pehme maaga mõtsa tetä, tuu Arnot sekä-i. Innembi tege murõt kobras, kiä om Mustajõõ veeren mitu hektärri mõtsa vii ala ajanu.

Hääs mõtsaperemehes saa ka op’malda

«Mõtsandusharidust mul ei olõ, sisemidse helü perrä tiit,» ütles Arno. A sisemine helü om nii kimmäs, et Arno manu tulõva Eesti kõvõmba mõtsamehe kaema ilosat mõtsa, kos om kuun nii jämmembit ku peenembit, eri liigist puid ku ka kuivi puid, koorõjüräskide jaos.

Seo keväjä istutõdas Eestin miljon puud. Kuuba Rainer ütles, et tuud om külh õnnõ 400 hektärri – 200 kõrda veidemb, ku vaia. Eestin om 80 000 hektärri mõtsa vahtsõndamalda vai om tett tuud kehväste.

«A om hää, et as’ast kõnõldas ja et mõtsa istutasõ laulupidolisõ. Tuu näütäs, et asi lätt inemiisile kõrda,» ütles Rainer. «Võrrõldõn viie aasta tagodsõ aoga om seo suur’ samm edesi. Niisamatõ tuugi, et Obinitsan om mõtsavirma külärahva tundilõ vasta tulnu ja taha-i inämb mõtsa kõrraga maaha rako. Seo om märk’ tuust, et inemise mõtlõsõ ja ku nä joba mõtlõsõ, külh nä midägi vällä märk’vä.»

Inemise löüdvä, et tuu, miä mõtsan sünnüs, olõ-i inämb õnnõ mõtsamiihi murõ. Ja tuu, miä mõtsan sünnüs, mõotas meid kõiki.




Hamba

Kotivarga hirmutaja: Põlva bussijaaman näkk’ minevä iispäävä (22.03) lõuna aigu, kuis kavval’ kotiumanik kotivargit hirmutas. Tuudaigu, ku inemine rahuligult bussipiletit ostma läts’, valvsõ timä kotti hamba.

Suur’ jutuvõistlus!

Uma Leht kuulutas vällä suurõ jutuvõistlusõ! Saatkõ meile tõtõstõ sündünüid nall’ajuttõ vai muido ummamuudu juttõ.

Oodami jutuvõistlusõlõ lukõ periselt juhtunuist uma kodokandi as’ost. Pankõ kirjä uman külän, liinan vai kolhoosin juhtunu as’a, olkõ nuu sis nall’aka vai tõsidsõ. Võiti üles kirota ka nuu jutu, midä mamma vai papa teile kõnõl’. Oodami ka muhedit juttõ eläjide vai massinidõga olnuist vipõruisist.

Määntsel aol miilde jäänü asi juhtu, olõ-i tähtsä. Olkõ sis eelä vai 50 aastat tagasi.

Juttõ tegeläse võissi olla ummi õigidõ nimmiga (näütüses Kõivo Mihkli ütel’ üts’kõrd ja Kadaja Mariga juhtu niimuudu), a ku tahtu-i õigit panda, sis olkõ pääle. Raadiost-telekast kuultuid vai esi vällä mõtõlduid lukõ ja luulõtuisi mi ei taha.

Juttõ või saata niipall’o, ku tahtmist om. Pääasi, et nuu olõssi su hindä võro keelen. Latsõ võiva vanaimä-vanaesä käest juttõ üles kirota.

Jutu saatkõ 30. nall’akuu pääväs (30.04.2004) Uma Lehe toimõndustõ: Tartu 48, Võro liin 65 609, e-kiräga info@umaleht.ee vai toogõ esi kohalõ.

Parõmbidõ juttõ kirotajilõ omma ka avvuhinna: Pulga Jaani vahtsõ kaseti «Hoitmisõ vägi», Uma Lehe rohilidsõ hammõ, võrokeelidse raamadu (saa valli!) ja Uma Lehe aastas kodotel’mine hindäle, sõbralõ vai sugulasõlõ.

Parõmba jutu avaldami Uman Lehen.