PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ


 


 



Perändüsest ja hõlahuisist

Mi rikkusõs omma puuriida, valtaga kao, lesolämmi ja sannah suidsutõt liha



Veeroja Eda
, turismitegijä

Ma olõ-i kotost kukki kavva kavvõmbah olnu – üts’kõrd kolm nädälit. Võõrit riike ja rahvit piten olõ käünü külh, a iks jälki kipõlt kodo tagasi tulnu.

Viimätsiil aastil olõ vähämp ringi kaenu, a olõ muialt tulnuilõ umma elämist klaaris pruuv’nu tetä.

Hotelli pernaasõs ollõh om tulnu võõrit süütä ja juuta, a kõgõ inämb näile seletä, kuis mi taah õdagumaa veereh elä ja mille iks nii.

Mujjal ilmah om harinõt tõisi inemiisi elämise ja elopaiga kaemist kutsma perändi võõrusõs (eesti keeli päranditurism). A midä meile kaema tuldas ja määndse omma mi kõgõ suurõmba vara?

Joba vanast aost alalõhoitunu ja vahtsõmba värgi jaassi ma mi maanukah nelläs:

1. kultuur’ – kõik’ mi elämise lugu ja kõik’, miä mi inemise omma ummi kässiga luunu; 2. luudus – kõik’ tuu, mink seeh mi elämi; 3. inemise – mi vaihõkõrd kõikiga, kiä omma ümbretsõõri; 4. elämise viis’ – mi egäpääväne elokõrraldus.

«No kae, kos nüüd mõtõl’ vällä!» löüdvä mõnõ. «Kellele taa mi elo kah ette jääs? Elämi nigu elämi!» Pall’o tahtva parõmbat ello, ku saa-i hindäle, sõs latsilõ iks tahas…

Ja nii lääväki latsõ kohegi liina kuuli, saava hää haridusõ ja jääsegi liina kivve pääle vangi – imä-esä unistuisi sisse. Kodomaja jääs tühäs ja süämehe sünnüsse vahtsõ hõlahusõ (igätsüse, soovi).

A liinalännüide latsi sügaväh süämeh kraap’va hõlahusõ ajava näid nädälilõpus vai puhkusõ aos iks maalõ. Annami sõs näile, miä näil vajja om: kotohküdsetü leevä vai saia hõngu ja lämmä kütsüse mekki, sannah suitsutõdut lihha ja suurmaputru.

Egäpääväne süük’ – tuud iks tihka-i raha iist võõrilõ pakku, omma talopernaasõ imehtänü, a tuud jo liinainemise ots’ma tulõvagi! Latsõ-iä hõngu ja maiku.

Suidsusanna omma väega mooduh. Tuusjaos olõki-s pall’o vajja – paari aokiränikku sannuta ja nüüd egäüts’ küsüs. Hädäldäse külh sannah: suits lätt silmä, jalul om külm, mõskõ ei mõista ilma juuskva viildä. A järgmädsel pääväl kitvä, et kae kos saiva pehme hiusõ. Ja kitetäs sõbrulõ kah, ku hää oll’. Ku ette näütät, sis es’ki püherdäse lumõh.

Liinainemiisi kullõldõh  saat teedä, miä näide jaos om mi vara: ahta käändligädse tii, võso tii veereh.

Rõiva, midä liinah inämb ei näe. Puuriida, valtaga kao, luminõ ja vaganõ üüsine mõts. Lesolämmi ja hallõ laulu armastusõst, midä saat iistlaulja peräh üteh laulda ja sõs kah, ku kiilt ei mõista. Hans’asuutäüs, miä silmist vii vällä võtt ja tands’misõ lust – lõõdsa perrä kiidsva põrmandu pääl, villadsõ suka jalah.

Ilm lätt egä pääväga laembas: Õuruupa Liit ja vallalidsõ piiri, väiko rahaga rändämise võimalusõ ja egält puult lahkõhe jaatav raha, mingas saat kõkkõ tetä.

Mu arvosaamisõ perrä om ainogõnõ õigõ asi, midä mi noidõ võõridõ kallidõ rahhoga tetä saami ja võimi, mi uma perändüses saad elämisviisi mi hindä siäh avvustama op’minõ.

Vot sõs, ku mi esi arvo saami, määndene jõukus om mi elo parhilla tah küläh, sõs saami tävve uhkusõ ja tõtõhusõga liinavõõrit vasta võtta. Ja noidõ rahho iist umal kokkohoitligul ja vallalidsõl moodul küländki häste är ellä.

Või olla, et mi latsi unistuisih om sõs elo küläh palkõst tarõh. Et nä võissi hummogu võõrilõ valtaga kaost vett nõsta, et nu saassi silmnäo loomulikkõ asjo nägemises jälki selges.

 

Miä saa koolõst?


Kaasiku Maris
, lehekirotaja

Määne om hää haridus, mille latsõ tük’vä liina «eliit’kuuli», mille haridu noorõ taha-i kuuli tüüle minnä, kas tasos maal tühäsjäänüid kuulõ pitä – tuud kõkkõ arotiva poliitigu, ammõt’nigu, koolijuhi ja tiidläse ilda aigu Tarton kõnnõkuunolõkil.

Pikä arotamisõ pääle ütli ammõt’nigu, et haridusrehvormi tähtsä ülesannõ om «koolivõrgu kõrrastaminõ».

Ma küsse sis, kas ma saa õigõdõ arvo: tuu tähendäs kuulõ kinnipanõkit?

Jah, vastati, kõgõpäält pandas kinni väikokõsõ gümnaasiumi (las noorõ läävä ammõdikuuli, keskkoolist ülikuuli nigunii kõik’ ei päse), sis põhikooli ja kõgõ viimätses algkooli, selle et väiku latsõ koolitii piät lühkene olõma.

Ma palssi ministri Maimetsa Toivol ja tõisil seletä, kas kiäki om «koolivõrgu kõrrastamisõ» plaani man vällä rehkendänü, pall’o meil viie vai kümne aasta peräst või latsi inämb olla teno titebuumilõ.

Rahvastiguministri Rummo om jo ütelnü, et õnnõ kunstligu viljästämise kinnimasminõ tuu Eestimaalõ aastan tuhat last inämb. Ja ku pall’o viil tuu vanõmbapalk?!

Kas om tark kuulõ vaihõpääl kinni panda, inne ku latsi arvo nõsõminõ tulõ?

Valla möövä koolitarõ maha, oppaja läävä muialõ tüüle ja noorõ perre kolissõ är. Vas’t om targõmb kehväl aol pinguta ja kooli alalõ hoita, et elo maal vällä ei koolõssi?

Ministri Maimets ütel’, et olõ-i määnestki murõht: inne ku titebuumi-latsõ kuuli läävä, ollõv mitu aastat aigu vahtsit oppajit opada ja vahtsid koolitarri ehitä. Kas tuu tulõ odavamb, tä es ütle.

Kuulõ naatas legoklotsõst ehitämä?

Riigikogo liigõ Raudse Indrek kuulutas, et latsi arv nakkas nõsõma vas’t 20 aasta peräst.

Täl oll’ vällä pakku ka kavval’ plaan’: kalli üllenpidämise kuluga koolitarri asõmõl (kõgõ kallimba omma mõisakooli) piässi ehitämä kokkopantavit koolimajjo, mille võit jupõs lahku ja tõsõn paigan jälki kokko panda nigu legoklotsõst tarõkõsõ.

Kiäki es nakka sääl kuunolõkil märk’mä, kas maalt vaihõpääl liina kolinu perre tulõva kah sis tagasi ja ehitäse hindäle sääntsiistsammust klotsõst vahtsõ tarõ?

Ma küsse mõnõ nädäli peräst mitmõ mi kandi vallavanõmba käest, midä nimä rehvormist tiidvä ja arvasõ.

Ministri om jo mitmit kõrdu avaligult vällä ütelnü, et rehvormi tetäs kimmän kuuntüün umavalitsuisiga. A kiäki es olõ ammõt’ligult määnestki teedüst saanu ega paprõ pääl plaani nännü.

Mooste vallavanõmb Needo Ülo paksõ, et rehvormi tetäs vas’t nii: ammõt’nigu märgotasõ kabinetin plaani vällä, kiäki kirotas tuust aolehen ja sõs nä uutva, miä saa. Ku plaani väega sõimatas, sis ütlese, et rahu, seo om õnnõ avaligu arotamisõ arõndaminõ.

Mille haridus om nii umbõ joosnu? Üts’ põhjus või olla, et 12 esisaisvusaasta joosul om taad neli kõrda rehvormi tahet.

Paistus, et egä valitsus tege rehvormi uma ao jaos ja miä perän saa, tuu supp’ jääs järgmiidsile lürpi – nigu näütüses «kõrrastõt koolivõrk».




Küsümüs: Kas võro kiilt ja kultuuri tulõ tukõ?

Tuliku Ülo, Võro vallavanõmb, Võromaa Umavalitsuisi Liidu päälik:

«Kimmäle. Mi olõmi Võro vallan jõudupite kõgõ umma kiilt ja kultuuri tugõnu. (Võro vald tugi võrokiilside näütemängõ päävä kõrraldamist, kon Võro valla kats’ kuuli – Parksepä keskkuul’ ja Puiga põhikuul’ – saiva kittä hää võro keele mõistmisõ (Puiga) ja hää tükü iist (Parksepä) – UL).

Kultuur’ ja haridus omma mi valla jaos tähtsüselt nummõr’ üts’. Naidõ katõ valdkunna pääle lätt 65 protsenti valla rahast. Meil om vallan umaette kultuuri- ja hariduskommisjon’, kiä otsustas, kellele ja millele piässi rahha andma.

Puigal om jo mitu aastat võrokiilside näütemängõ päivä kõrraldõt ja asi tüütäs sääl häste.

Ku häste ettevõtminõ käümä lätt, tuu olõnõs väega pall’o iistvõtjast. Ku om hää ja tukõv iistvõtja, kiä om as’ast huvitõt, sis olõ-i meil ilmangi umakultuuri tugõmisõ jaos rahast hallõ.

Ma lövvä, et Võromaa umavalitsusõ piässi iks võro keelele ja kultuurilõ toetust löüdmä. Umma kiilt ja kultuuri om vaia kimmäle hoita.»

Küsse Harju Ülle