Tsukru-paanika Võrol
Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee
Säänest ostupaanikat, ku viimätsiide
nädälidega om valla päsnü, olõ-i Võromaa poodipidäjä 12
aasta joosul nännü.
«Mi ei jovva lette täütä,» ohkas Võro
Tarbijide Ütistü kaubandusjuht’ Horni Taivo. «Tsukru ja
soolaga omma päävädse vahjõ seen olnu, minevänädäli
(üleminevä – LL) algusõn es jakku ei tsukõrt, suula ega
ätikät.» Viimäte mälehtäs Horn säänest ostmisõ-paanikat
raharehvormi aigu 1992. aastal.
Võrol Säästumarketin, kon müvväs kõgõ
odavambat tsukõrt, olliva õkva kesk puuti põrmadu pääle
laodu suurõ tsukrukotivirna. Riidi (16.04) perästlõunal
vuursõ suuri tsukrukottõga inemiisi ussõst vällä piä egä
mõnõ minodi takast.
Mõnõ olliva tulnu kõgõ vahmiiliga, nigu
olnu viimätsiide Eesti aol ostõtuidõ tsukrukottõ massina
pääle laat’minõ perekundlik sündmüs ja viimädse
tsukrukoti esi olnu nigu suguvõsa reliikvia.
Säästumarketi päälik selet’, et täl om
är keelet aokiränikulõ ostupaanikat kommõntiiri,
niisamatõ olõ-i lubat poodist, kon kats’ suurt
tsukrumäke keskel, pilti tetä.
A paanika paistus suur’ ollõv. Mõni
mõistsõ tsillokõsõ poodikäro pääle neli tsukrukotti
laati – tuu om kokko hää sada killo. Noorõmbapuulnõ
miis’ tougas’ säändse käro uma kalli mikrobussi mano.
Naanõ, kiä muido ummi korgidõ kundsõ pääl niisama käro
kõrval käve ja mehel esiki massina peräluuki vallalõ es
avita tetä, haardsõ lõpus kallil tsukrukotil nukõst
säändse huuga kinni, et kisknu tuu piä mehe käest är.
Keskiälidse halli Mazdaga poodi ette
vuur’nu ja invaliidi kotussõ pääle park’nu paar’ oll’
pääle mehelemineki-iän perretütrikkõ üten võtnu ka pini.
Pini külh tsukrukotti es vinna, timä pidi massinan
uutma, nikavva ku perreinemise aoluulidsõst sündmüsest
ossa võti.
Kae, ku koolõt, inne ku är süvvä jovvat!
Valli Kristjan Õuruliitu pelgä-i ja om üts´
vähätsit, kiä liitu õnnõ üte tsukrukotiga lätt
|
Valgõ Moskvitsi mano kärot’ tsukrukotti
ka häätujolinõ Valli Kristjan (73). «No võta egäs
juhus,» ütel’ tä naardõn. Pääle tuu üte koti tä Õuruupa
Liidu tulõkis hindäle varru ei soeta.
«No kos ma jovva, egäüts’ niigi
ahnitsõs,» kõnõl’ tä. «Nöörimaal oll’ 50-kilonõ kott’
joba 360 kruuni, Säästumarketin tulõ vähä odavamb.
Telekan ütel’, et kõik’ ahnitsõsõ hindäle kokko, a ma
mõtlõ et midä sa iks ahnitsat. Kae ku koolõt viil,
kurrat’, ärki, inne ku är süvvä jovvat!»
Üte liidu üle-elänüt miist Õuruupa Liit
inämb ei hirmuta: «Mis ma tast iks pel’gä!»
Toomõ Juhan osta-õs tsukõrt hindäle, a mehidsile |
A kohtun Eesti riigi võitmisõga kuulsas
saanu Toomõ Juhan (Johannes) (52) murõhtas nii, et maa
must. «Taa om mu edimäne 25-kilonõ kott’,» kõnõl’ Juhan
rassõt pakki uma tsillokõsõ ratta pääle vinnatõn.
Juhanilõ, tüüldä mehele, om tuu ka ainogõnõ, miä tä är
osta joud, ja tuugi olõ-i hindäle, a mehidsile.
«Ku sa sülemile kunst’kärge ja kümmend
killo tsukõrt ei anna, sis lätt iks võlssi,» tiidse tä
kõnõlda. «Sülemi võit sa tsiamoldi kah uutma panda, nika
ku vahtsõst tarro ehität, a tsukru ja kunst’kär’elda
lätt tä piä vällä.»
Ostu-paanika om kõgõ suurõmb Võro
liinan, maal omma inemise rahuligumba, ülti Võro
Tarbijidõ Ütistüst.
Hinna Õuruliidun: Helsingi S-Marketi
hinna aprilin Eesti kruunõn
Tsukur 15.48 kr/kg
Suul 9.23–12.36 kr/kg
Püügijahu 7.82–16.42 kr/kg
Suurma 17.99–21.74 kr/kg
Kruuba 21.74 kr/kg
Manna 18.61–22.68 kr/kg
Makarooni 11.26–50.05 kr/kg
Õli 20.33–23.46 kr/l
Ätik (10 %) 33.94–43.48 kr/l
Tiku 7.82 kr/10 topsi |
Fastrõ Mariko
Lämmi süük’ om iks parõmb ku soe süük’!
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
«Meesterahva sõbra ütli, et taha-i soe
süüki süvvä!» muheles Valli Juta (34), kiä pidä
Sõmmõrpalo vallan Varõssõ tiiristin üten mehe Laanejõe
Arviga (39) söögikotust. Nii tettigi söögitarõlõ sildi
«soe söök» asõmal kats’ nädälit tagasi võrokiilne
silt’ «Lämmi süük ja üümaja».
«Vellenaanõ Tartost avit’ silti tetä ja
ütel’, et teemi iks võrokiilse sildi,» seletäs Juta.
Parhilla, ku silt’ vällän, küsüsse nällädse tüümehe
söögitarõ ussõst sisse tullõn sakõstõ õkva võro keelen:
«No mis sis täämbä kah süvvä om?»
Söögitarrõ naksi Juta ja Arvi pidämä
minevä aasta põimukuust. Inne elli nä Antsla kandin ja
Juta käve majandin tüül.
Juta om lõpõtanu Väimelä tehnikummi ja
tüütänü eläjidõga. Söögikotussõ pidämine oll’ timä jaos
peris vahtsõnõ ettevõtminõ.
Laanejõe Arvi ja Valli Juta löüdvä, et soe söögi
asõmal tasus nällädsile iks lämmind süüki pakku
|
Perändüses saad mõtsa rahast tekk’ pere
Varõssõl kõgõpäält kõrda elomaja ja sis tull’ mõtõ ka
söögitarõ pistü panda. «Meesterahvas ütel’, et ku osta
vahtsõnõ uhkõ auto, sis sõidat üts’kõrd vasta puud ja
raha om lännü, hää, ku esi terves jäät. Ku elämise pistü
panõt, sis tuu jääs,» seletäs Juta.
Tarrõ ehit’ Arvi päämidselt üte sõbraga
katõgese. Et miis’ om jahimiis’ kah, omma söögisaali
saina pääl uhkõ mõtsaeläjide naha ja sarvõ.
Parhilla ütles Juta, et ehitämise vaiv
tasusi är. «Ku silt’ vällä sai, nakas’ söömän käümä
mitmit vahtsit inemiisi, muido omma meil põhilisõ käüjä
Toftani saeveskist,» seletäs Juta. Päävän käü timä man
tühjä kõttu täütmän peris hulga inemiisi. Ku pall’o
rahvast käü, sõltus kuu algusõst-lõpust, ilmast ja
kümnest muust as’ast.
Juta ütles, et tüüinemise tahtva süvvä
tavalist lihtsät süüki: tsiapraati, kartulitampi,
hernesuppi. Midägi väega piinüt olõ-i vaia pakku.
Söögitarõn omma suur’ ja väiku saal’ ni
üllen viis’ katõkotussõlist tarrõ üümajaliisilõ.
Tiiviirne kotus om Juta sõnno perrä tuun mõttõn hää, et
inemise tulõva pito pidämä bussiga ja perän, ku joba
joogi seen, kutsva kedägi perrä. «Ku pito peetäs
kõrvalidsõn kottussõn, sis mõtõldas inämb, et külh ma
pur’on pääga kodo är sõida,» seletäs Juta.
Juta man saa tüüd neli inemist. «Tiiä-i,
miä suvõ poolõ tulõ,» om tä veidikese murrõn. «Lõuna
aigu käü inämb rahvast, sis piät ma esi kah abin olõma.»
Õnnõs om täl hää õkvalt üle hoovi kotost kävvü, kos tä
umma aastast tütärd kasvatas.
Äri man pidägi Juta rasõhusõs tuud, et
jääs vähä aigu hindä ja perre jaos. A iks viil om perrel
plaanin umma ärri laembas aia.
Miis’ taht suidsusanna üles kobista ja
suurõmba park’misplatsi ehitä. Päält tuu om mõtõ viil
püst’koda tetä, kos olõssi suvõl hää istu.
«Olõmi märk’nü ka palliplatsi ehitüst,
siin omma nii Sõmmõrpalo ku Osola küländ lähkül,» ütles
Juta. «Sis saassi Sõmmõrpalo ja Osola latsõ umavaihõl
inämb kokko ja näütüses üten pallimängõ kõrralda.»
|