PÄÄLEHT
UUDISSÕ
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄQ


 


 

Tsukru-paanika Võrol

Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee 

Säänest ostupaanikat, ku viimätsiide nädälidega om valla päsnü, olõ-i Võromaa poodipidäjä 12 aasta joosul nännü.

«Mi ei jovva lette täütä,» ohkas Võro Tarbijide Ütistü kaubandusjuht’ Horni Taivo. «Tsukru ja soolaga omma päävädse vahjõ seen olnu, minevänädäli (üleminevä – LL) algusõn es jakku ei tsukõrt, suula ega ätikät.» Viimäte mälehtäs Horn säänest ostmisõ-paanikat raharehvormi aigu 1992. aastal.

Võrol Säästumarketin, kon müvväs kõgõ odavambat tsukõrt, olliva õkva kesk puuti põrmadu pääle laodu suurõ tsukrukotivirna. Riidi (16.04) perästlõunal vuursõ suuri tsukrukottõga inemiisi ussõst vällä piä egä mõnõ minodi takast.

Mõnõ olliva tulnu kõgõ vahmiiliga, nigu olnu viimätsiide Eesti aol ostõtuidõ tsukrukottõ massina pääle laat’minõ perekundlik sündmüs ja viimädse tsukrukoti esi olnu nigu suguvõsa reliikvia.

Säästumarketi päälik selet’, et täl om är keelet aokiränikulõ ostupaanikat kommõntiiri, niisamatõ olõ-i lubat poodist, kon kats’ suurt tsukrumäke keskel, pilti tetä.

A paanika paistus suur’ ollõv. Mõni mõistsõ tsillokõsõ poodikäro pääle neli tsukrukotti laati – tuu om kokko hää sada killo. Noorõmbapuulnõ miis’ tougas’ säändse käro uma kalli mikrobussi mano. Naanõ, kiä muido ummi korgidõ kundsõ pääl niisama käro kõrval käve ja mehel esiki massina peräluuki vallalõ es avita tetä, haardsõ lõpus kallil tsukrukotil nukõst säändse huuga kinni, et kisknu tuu piä mehe käest är.

Keskiälidse halli Mazdaga poodi ette vuur’nu ja invaliidi kotussõ pääle park’nu paar’ oll’ pääle mehelemineki-iän perretütrikkõ üten võtnu ka pini. Pini külh tsukrukotti es vinna, timä pidi massinan uutma, nikavva ku perreinemise aoluulidsõst sündmüsest ossa võti.

Kae, ku koolõt, inne ku är süvvä jovvat!

 



Valli Kristjan Õuruliitu pelgä-i ja om üts´ vähätsit, kiä liitu õnnõ üte tsukrukotiga lätt
 

Valgõ Moskvitsi mano kärot’ tsukrukotti ka häätujolinõ Valli Kristjan (73). «No võta egäs juhus,» ütel’ tä naardõn. Pääle tuu üte koti tä Õuruupa Liidu tulõkis hindäle varru ei soeta.

«No kos ma jovva, egäüts’ niigi ahnitsõs,» kõnõl’ tä. «Nöörimaal oll’ 50-kilonõ kott’ joba 360 kruuni, Säästumarketin tulõ vähä odavamb. Telekan ütel’, et kõik’ ahnitsõsõ hindäle kokko, a ma mõtlõ et midä sa iks ahnitsat. Kae ku koolõt viil, kurrat’, ärki, inne ku är süvvä jovvat!»

Üte liidu üle-elänüt miist Õuruupa Liit inämb ei hirmuta: «Mis ma tast iks pel’gä!»



Toomõ Juhan osta-õs tsukõrt hindäle, a mehidsile

A kohtun Eesti riigi võitmisõga kuulsas saanu Toomõ Juhan (Johannes) (52) murõhtas nii, et maa must. «Taa om mu edimäne 25-kilonõ kott’,» kõnõl’ Juhan rassõt pakki uma tsillokõsõ ratta pääle vinnatõn. Juhanilõ, tüüldä mehele, om tuu ka ainogõnõ, miä tä är osta joud, ja tuugi olõ-i hindäle, a mehidsile.

«Ku sa sülemile kunst’kärge ja kümmend killo tsukõrt ei anna, sis lätt iks võlssi,» tiidse tä kõnõlda. «Sülemi võit sa tsiamoldi kah uutma panda, nika ku vahtsõst tarro ehität, a tsukru ja kunst’kär’elda lätt tä piä vällä.»

Ostu-paanika om kõgõ suurõmb Võro liinan, maal omma inemise rahuligumba, ülti Võro Tarbijidõ Ütistüst.

 
 

Hinna Õuruliidun: Helsingi S-Marketi hinna aprilin Eesti kruunõn

Tsukur     15.48 kr/kg
Suul          9.23–12.36 kr/kg
Püügijahu    7.82–16.42 kr/kg
Suurma     17.99–21.74 kr/kg
Kruuba     21.74 kr/kg
Manna      18.61–22.68 kr/kg
Makarooni   11.26–50.05 kr/kg
Õli            20.33–23.46 kr/l
Ätik (10 %)  33.94–43.48 kr/l
Tiku          7.82 kr/10 topsi

Fastrõ Mariko

 

Lämmi süük’ om iks parõmb ku soe süük’!

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee 

«Meesterahva sõbra ütli, et taha-i soe süüki süvvä!» muheles Valli Juta (34), kiä pidä Sõmmõrpalo vallan Varõssõ tiiristin üten mehe Laanejõe Arviga (39) söögikotust. Nii tettigi söögitarõlõ sildi «soe söök» asõmal kats’   nädälit tagasi võrokiilne silt’ «Lämmi süük ja üümaja».

«Vellenaanõ Tartost avit’ silti tetä ja ütel’, et teemi iks võrokiilse sildi,» seletäs Juta. Parhilla, ku silt’ vällän, küsüsse nällädse tüümehe söögitarõ ussõst sisse tullõn sakõstõ õkva võro keelen: «No mis sis täämbä kah süvvä om?»

Söögitarrõ naksi Juta ja Arvi pidämä minevä aasta põimukuust. Inne elli nä Antsla kandin ja Juta käve majandin tüül.

Juta om lõpõtanu Väimelä tehnikummi ja tüütänü eläjidõga. Söögikotussõ pidämine oll’ timä jaos peris vahtsõnõ ettevõtminõ.


 
Laanejõe Arvi ja Valli Juta löüdvä, et soe söögi asõmal tasus nällädsile iks lämmind süüki pakku

Perändüses saad mõtsa rahast tekk’ pere Varõssõl kõgõpäält kõrda elomaja ja sis tull’ mõtõ ka söögitarõ pistü panda. «Meesterahvas ütel’, et ku osta vahtsõnõ uhkõ auto, sis sõidat üts’kõrd vasta puud ja raha om lännü, hää, ku esi terves jäät. Ku elämise pistü panõt, sis tuu jääs,» seletäs Juta.

Tarrõ ehit’ Arvi päämidselt üte sõbraga katõgese. Et miis’ om jahimiis’ kah, omma söögisaali saina pääl uhkõ mõtsaeläjide naha ja sarvõ.

Parhilla ütles Juta, et ehitämise vaiv tasusi är. «Ku silt’ vällä sai, nakas’ söömän käümä mitmit vahtsit inemiisi, muido omma meil põhilisõ käüjä Toftani saeveskist,» seletäs Juta. Päävän käü timä man tühjä kõttu täütmän peris hulga inemiisi. Ku pall’o rahvast käü, sõltus kuu algusõst-lõpust, ilmast ja kümnest muust as’ast.

Juta ütles, et tüüinemise tahtva süvvä tavalist lihtsät süüki: tsiapraati, kartulitampi, hernesuppi. Midägi väega piinüt olõ-i vaia pakku.

Söögitarõn omma suur’ ja väiku saal’ ni üllen viis’ katõkotussõlist tarrõ üümajaliisilõ. Tiiviirne kotus om Juta sõnno perrä tuun mõttõn hää, et inemise tulõva pito pidämä bussiga ja perän, ku joba joogi seen, kutsva kedägi perrä. «Ku pito peetäs kõrvalidsõn kottussõn, sis mõtõldas inämb, et külh ma pur’on pääga kodo är sõida,» seletäs Juta.

Juta man saa tüüd neli inemist. «Tiiä-i, miä suvõ poolõ tulõ,» om tä veidikese murrõn. «Lõuna aigu käü inämb rahvast, sis piät ma esi kah abin olõma.» Õnnõs om täl hää õkvalt üle hoovi kotost kävvü, kos tä umma aastast tütärd kasvatas.

Äri man pidägi Juta rasõhusõs tuud, et jääs vähä aigu hindä ja perre jaos. A iks viil om perrel plaanin umma ärri laembas aia.

Miis’ taht suidsusanna üles kobista ja suurõmba park’misplatsi ehitä. Päält tuu om mõtõ viil püst’koda tetä, kos olõssi suvõl hää istu.

«Olõmi märk’nü ka palliplatsi ehitüst, siin omma nii Sõmmõrpalo ku Osola küländ lähkül,» ütles Juta. «Sis saassi Sõmmõrpalo ja Osola latsõ umavaihõl inämb kokko ja näütüses üten pallimängõ kõrralda.»